Kohtulahend

kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse S.M KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema viibides 01.02.2014 kella 21.00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, tundis kallale XXX, lüües teda ühe korra pudeliga vastu paremat kätt,millega tekitas vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kannatanu paremal käevarrel haava. Samuti S.M, viibides 30.10.2013 kella 23.45 paiku korteris aadressil XXX, tekitas kahju teise inimese tervisele ja pani toime muid vägivallategusid kannatanu XXXsuhtes, aga nimelt, ründas kannatanut, tõukas ta põrandale pikali, haaras sõrmedega XXX kõri ümbert kinni ja hakkas kägistama, mistõttu kannatanu hingamine oli raskendatud, ta tundis füüsilist valu ja tal hakkas suust ja ninast verd jooksma. Oma tahtlike tegudega tekitas S.M XXX kehavigastusi vastavalt isiku läbivaatuse protokollile (väheldased punetused kaelal ja kõril) ja füüsilist valu. Oma tegevusega pani S.M toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: S.M-i karistamist KarS § 121 järgi vangistusega 1 aasta KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2014 – 02.02.2014.a. so. 2 päeva, 31.10.2013 -01.11.2013 so 2 päeva, kokku 4 päeva lugeda karistusaja hulka. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et S.M on kohustatud käitumiskontrolli ajal : mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.M-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.M-ilt mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. S.M pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. S.M-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 84,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks S.M-ilt välja mõista kaitsjatasu 84.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Süüdistatav avaldas, et käib ametlikult tööl, tema igakuise sissetuleku suurus on 500 eurot (neto). Tal on 5 alaealist last, abikaasa tööl ei käi ja saab lastetoetust. Pere sissetulek on ca 900,00 eurot, mis kulub olmevajaduste rahuldamiseks. Prokurör palus osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kohus nõustub prokuröri taotlusega. Käesoleval juhul tuleb menetluskulusid määrates juhinduda alaealiste laste huvidest.

Asitõendid: 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.