Kohtulahend

3909).

so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.B süüdistatakse selles, et tema 22.03.2014 kella 21.45 paiku viibides Tallinnas, aadressil Linnamäe tee 61 asuvas kaupluses „Maxima“, kasutas füüsilist vägivalda oma tööülesandeid täitnud turvatöötaja XXXsuhtes, lüües teda ühel korral rusikaga pähe, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Oma tegevusega pani A. toime vägivalla toimepanemise avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 17.06.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Merika Nimmo, süüdistatav A.B ja tema kaitsja Toomas Pilt sõlminud järgneva kokkuleppe: 1) KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.B-le karistuseks kuus (6) kuud vangistust. 2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2014 – 23.03.2014, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, mõista lõplikuks karistuseks viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. 3) KarS § 74 sätete alusel taotleb prokurör jätta vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollinõudeid. 4) Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on A.B käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5) Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 on A.B käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 274 lg-s 1, §-st 68, 74 ja 75 asub kohus seisukohale, et A.B kuulub temale KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. A.B on avaldanud, et tal on olemas kindel töökoht, millest kohus järeldab ka igakuise legaalselt saadava sissetuleku olemasolu. Seega ei esine ja pole sedastatavad takistused, mis muudaksid võimatuks või raskendaksid väljamõistetavate menetluskulude tasumist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurust kogumis hinnates ning arvestades ka teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvat (tl 59-60), et põhjendatud on menetluskulude osas kohalda ositi tasumist, so võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul kohtuotsuse resolutsioonis märgitud suuruses (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.