Kohtulahend

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Romeo Reisneri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta kinnipeetava Romeo Reisneri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et kuritegu, mille eest mõistetud vangistus on üks liitkaristuse komponent, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega ei ole ühiskonna ootustele vastav. Prokuröri hinnangul tuleks kaaluda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Romeo Reisner avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Romeo Reisner temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Romeo Reisneril on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Romeo Reisneri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Romeo Reisner on kriminaalkorras eelnevalt korduvalt karistatud ning on varasemalt ka vangistuses viibinud. Sellest tulenevalt eeldab kohus, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on kinnipeetavat süüdi mõistetud huligaansuse, avaliku korra raske rikkumise, varguse ning mootorsõiduki ärandamise eest. Käesolev karistus on mõistetud liitkaristusena erinevate kuritegude toimepanemise eest, muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude eest (7 episoodi vägistamisi, sh. nii alaealised kui täisealised kannatanud). Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud alkoholi liigtarvitamine. Algselt kandis Romeo Reisner karistust Harku ja Murru vangla avavanglas, kuid 04.04.2014.a toime pandud distsiplinaarrikkumise tagajärjel paigutati ümber Tartu vanglasse. Romeo Reisnerile määrati 14.04.2014.a distsiplinaarkaristus, kuna kasutas vanglas keelatud eset- mobiiltelefoni. Romeo Reisneri seletuse kohaselt vajas ta mobiiltelefoni uue töökoha otsimiseks ja kuna ta töötab hommikust õhtuni, siis teist võimalust ei leidnud. Romeo Reisner teab, et mobiiltelefoni omamine on keelatud, kuid õigustab rikkumist lisades, et kui muud võimalust ei ole, siis tulebki seadust rikkuda. Vangistuses viibimise ajal on Romeo Reisner omandanud elektriku kutse, osalenud mehhatroonika eriala õppel, läbis tagasilanguse ennetamise programmi seksuaalkurjategijatele individuaaltööna. Kinnipeetav keeldus majandusabitöödel osalemisest, kuid töötas ettevõtetes OÜ-s Star Invest, AS Eesti Vanglatööstus, järelvalveta väljaspool vanglat ettevõttes A-Idamet OÜ ja hiljem Edipsos OÜ. Tasumata rahalisi võlgnevusi Romeo Reisneril ei ole, vabanemisfondis on 1100 eurot. Vabanemise korral puudub Romeo Reisneril töökoht, kuid ta usub, et leiab tööd, kuna on kvalifitseeritud mitmetel ametitel, esialgu võtab arvele Töötukassas. Elukoha kindlustab abikaasa, kes on nõus ka materiaalselt toetama. Päritoluperekonnaga on suhted katkenud. Kohtu hinnangul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada Romeo Reisneri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid need ei kaalu üle negatiivseid (varasem elukäik ja distsiplinaarrikkumine karistuse kandmise ajal). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Tartu Vangla on jätkuvalt hinnanud Romeo Reisnerit avalikkusele kõrgohtlikuks. Romeo Reisnerit on karistatud

2 (3)

korduvate raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks varavastased kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil. Mõistetud 15 aasta pikkusest vangistusest on ta ära kandnud küll enam kui 2/3, kuid arvestades ka Romeo Reisneri senist elukäiku ning suhtumist kehtestatud reeglitest kinnipidamisse ka range järelevalve tingimustes, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohtu arvates põhjendatud. Kohus leiab, et Romeo Reisneri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet ning ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Isik peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kui isik ei suuda range kontrolli tingimustes kehtestatud reegleid täita ega saa aru rikkumise tõsidusest, seades keskseks vaid enese vajadused ja tõekspidamised, siis puudub kohtul veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses olles. Eelneva põhjal leiab kohus, et Romeo Reisner tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.