Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25.06.2014. a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-13-3988
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Jüri Vissak (arvamus kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu P.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
P.S isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): XXXX; töökoht (vabanemisel): puudub
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta P. S temale Tartu Maakohtu 29.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-133988 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse, s.o 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 29.04.2013. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3988 tunnistati P.S süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3224 P.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 29 päeva vangituse võrra ning kohtuotsuste kogumis
mõisteti P.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka P.S-i eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust hakati lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.04.2013. a. Kohtuotsus jõustus 15.05.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.04.2013. a ja lõppeks selle täielikul ärakandmisel 27.07.2014. a. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes P.S-ile 28.10.2013. a. Tartu Maakohtu 08.11.2013. a määrusega jäeti P.S vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtunik leidis, et on suur oht, et P.S jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut. Samuti oli kohtunik seisukohal, et P.S ei suuda kinni pidada ennetähtaegse vabanemisega kaasnevatest kriminaalhoolduse nõuetest. Kohtumäärus jõustus 14.12.2013. a. KarS § 76 lg 1 p-s 2 ette nähtud aja, s.o vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud oli kinnipeetav ära kandnud 12.12.2013. a. Tartu Vangla toetab P.S-i käitumiskontrollile
vabastamist enne tähtaega koos tema allutamisega
Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab tema päritoluperekond, kellega tal on säilinud sidemed ka karistuse kandmise ajal. Samas nendib kriminaalhooldaja, et suhted perekonnaliikmetega on pigem pinnapealsed, tuginedes igapäevaelu teemadel vestlemisele või kinnipeetava poolt raha küsimisele. Kinnipeetava suhtlusringkond vabaduses koosnes peamiselt isikutest, kes olid kriminaalkorras karistatud ja kes mõjutasid ka kinnipeetava käitumist negatiivses suunas. Tõsi, kinnipidamisasutuses viibides on P.S helistanud küll vaid ühele varasemale sõbrale, samas on ta aga vangistust kandes saanud juurde uusi tuttavaid. Vabanedes on P.S võimalik asuda elama aadressil XXXX. Seal asub kinnipeetava X kuuluv eramaja, kus püsivalt elab vaid P.S-i X. X töötab kaugsõidu autojuhina ning viibib kodus harva. Võimaliku töökohana on kinnipeetav nimetanud XXXX, kuid seda infot ametnikul kontrollida ei õnnestunud. Samas on kinnipeetava X, kes elab koos oma perega Soomes, väljendanud valmisolekut toetada P.S elu- ja töökoha leidmisega Soomes. P.S on varem kriminaalkorras karistatud:
Süüdimõistetu P.S seletas kohtus, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, sest karistusaeg lõppeb pea kuu aja pärast ning kriminaalhooldusega seonduvaid kohustusi ei soovi ta endale võtta. Kohtuniku seisukoht P.S mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Täidetud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 2 sätestatud lisatingimus, s.o vähemalt kuus kuud tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et P.S on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Varem on tema suhtes kohaldatud korduvalt leebemaid mõjutusvahendeid (alaealise mõeldud mõjutusvahend käitumiskontrollile allutamise näol; vangistus, mis jäeti katseajaga täitmisele pööramata; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga). Need ei avaldanud loodetud mõju ning süüdimõistetu pani toime uued kuriteod. Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Enda sõnul on ta aru saanud, et suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ei mõjunud talle hästi. Ta on väljendanud valmisolekut piirata suhtlust selliste isikutega. Kuna toimepandud kuriteod olid seotud alkoholi tarvitamisega, siis on ta avaldanud soovi tegeleda vabaduses ka oma alkoholiprobleemiga ning tahab selle tarvitamist piirata. Samas tuleb tõdeda, et P.S-i käitumine vanglas ei kinnita tema sõnu õiguskuulekamaks muutumise kohta. Teda on viiel korral karistatud distsiplinaarkorras, seejuures viimast korda alles 05.05.2014. a. Rikkumised on enamasti olnud seotud vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele mitteallumisega. Ka ei ole ta eriti innukas olnud vangistuse ajal läbi viidud taasühiskonnastavates tegevustes. Nii jätkas ta küll põhihariduse omandamist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 6. klassis, kuid hariduskorraldaja hinnangul puudus P.S õppimiseks motivatsioon. Ka läbis ta sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid vestluses kriminaalhooldajaga nimetas ta kõnealuse programmi läbimist pigem formaalsuseks ning oli seisukohal, et alkoholi tarvitamisest loobumisega tal vabaduses nii ehk teisiti probleeme ei teki. Mis puudutab varem kriminaalkorras karistatud isikute mõju P.S-i käitumisele, siis ka seda ei saa välistada. P.S on pärast vabanemist olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus asub tema X kuuluv eramaja. Võimaliku töökohana on kinnipeetav nimetanud XXXX. Ka on kinnipeetava X, kes elab koos oma perega Soomes, väljendanud valmisolekut toetada kinnipeetavat elu- ja töökoha leidmisega Soomes. Kohtunik möönab, et järelejäänud napp karistusaeg ilmselt ei mõjuta kinnipeetavat enam õiguskuulekuse suunas. Seetõttu oleks mõeldav tema ennetähtaegne vabastamine ning suunamine vabadusse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samas ei ole kohtunik veendunud, et P.S suudab alluda tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Ülalnähtuvalt on tema suhtes varem korduvalt kasutatud leebemaid
mõjutusvahendeid, sh ka käitumiskontrolli. Toona P.S käitumiskontrolli tingimustest kinni ei pidanud. Määrav on ka P.S-i enda soov vabaneda juba kuu aja pärast kriminaalhoolduse kohustusteta. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et P.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.