Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
20. juuni 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5676
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
L.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: 26. Juuli 5-89, Narva. Karistuse kandmise algus 26.11.2013 ja lõpp 26.07.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, L.V-le ja prokurörile. Asjaolud
Viru Vangla esitas 26.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.V on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 27.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 08.03.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega 6 kuud ning mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kantuks raskeima karistusega, 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.11.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras kümme korda karistatud ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Isikut on korduvalt karistatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Kuritegude põhjused on suurel määral samalaadsed: isiku ellusuhtumine ja käitumisviis, suhtlusringkond. Käesoleva kuriteo dünaamika võrreldes varasemaga, mis oli röövimine, on muutunud kergemaks – vargus. Ühisteguriks on materiaalse kasu saamine, varasemate kuritegude soodusteguriks oli ka alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung L.V taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib praegu vabaneda, sest ta saaks kohe tööle minna. Isik on teadlik, et ta peab vabanemisel käima kriminaalhooldaja juures terve aasta. Isikul on kindel töökoht õlitehases ehitajana. Isik asub elama ema juurde. Prokurör L.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud 10 korda ja reaalset vangistust kannab neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta kestel suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58 % ja vägivaldse kuriteo puhul 52 %. Isiku ohtlikkus seisneb
varavastastes ja vägivalla kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord või kui isik on alkoholijoobes. Isik on toime pannud vargusi ja röövimisi majandusliku kasusaamise eesmärgil, millest võib järeldada, et majanduslik toimetulek on kesine. Isikul on tasumata võlanõudeid 3 300 euro ulatuses. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane toime uusi kuritegusid, et saada materiaalset kasu. Isiku sõnul ei ole tal probleeme olnud seoses alkoholi tarvitamisega ning viimasel ajal ei olevat ta üldse alkoholi tarvitanud, kuid varasemad vägivallaga seotud süüteod on toime pandud alkoholijoobes. Katseajal on isik ilmunud kriminaalhooldaja juurde alkoholitarbimise jääknähtudega. Isik tunnistab, et tal on probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peaks midagi tegema, kuid lahendusi ei leia iseseisvalt. Isik õigustab oma kuritegusid, võrreldes neid teiste raskemate kuritegudega. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei ole valmis muutusteks, et elada seaduskuulekat elu. Isik rikkus kriminaalhooldusel nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtul puudub veendumus, et isik ei hakka vabaduses tarvitama alkoholi ning ei pane seoses sellega toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.