1-14-4339
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2014. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär
1-14-4339 (12930000189 ) Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla
Kriminaalasi
Imre Ambos süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3892 lg 2 - § 25 lg 2, § 418 lg 1, § 420 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Indrek Kalda
Süüdistatav
Imre Ambos – elukoht *, isikukood 37508142731, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 10-12.04.2012
Kaitsja
Advokaat Alla Raudsepp
1-14-4339
636 310,00 Nimetatud summad jäid maksuhalduri poolt OÜ-le Klõps tagastamata.
1-14-4339 Samuti tema värbas OÜ Vennad Õigusbüroo (äriregistri kood 12058996, juriidiline aadress Teguri 30, Tartu, juhatuse liige alates 05.04.2011 kuni 01.02.2012 H P ja alates 01.02.2012 ET, käibemaksukohustuslane alates 08.04.2011 kuni 22.12.2011, käibemaksukohustuslase number EE101442004) juhatuse liikmeks H P ning grupis koos A H esitas 08.04.2012 OÜ Vennad Õigusbüroo nimel, kasutades V B e-maksuameti paroole, kes on OÜ Vennad Õigusbüroo volitatud isik Maksu- ja Tolliametis, käibemaksu parandusdeklaratsioonid, millega suurendas äriühingu sisendkäibemaksu summat ja tekitas ettevõtte näiliku enammakse summas 15 712,19 eurot. OÜ Vennad Õigusbüroo nimelt on esitatud käibedeklaratsioonides taotlused enammakstud sisendkäibemaksusumma tagastamiseks järgmiselt: Äriühing Kuupäev KMD Esitaja Summa (EUR) OÜ Vennad Õigusbüroo 08.04.2012 07.2011 VB 252,2 OÜ Vennad Õigusbüroo 08.04.2012 08.2011 VB 1 967,46 OÜ Vennad Õigusbüroo 08.04.2012 09.2011 VB 447,53 OÜ Vennad Õigusbüroo 08.04.2012 10.2011 VB 7 462,35 OÜ Vennad Õigusbüroo 08.04.2012 11.2011 VB 4 623,96 OÜ Vennad Õigusbüroo 08.04.2012 12.2011 VB 958,69
15 712,19 Nimetatud summad jäid maksuhalduri poolt OÜ-le Vennad Õigusbüroo tagastamata. Imre Ambose poolt esitatud tagastusnõuded kokku summas 652 022,19 eurot jäid tagastamata, kuna Maksu- ja Tolliamet alustas tagastusnõuete kontrollimiseks menetlust, seega jäi kuritegu lõpule viimata. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi MKS) § 33 lg 1 kohaselt, maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 27 lg 5 kohaselt, kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. OÜ Klõps ja OÜ Vennad Õigusbüroo poolt esitatud käibedeklaratsioonide paranduste aluseks olevaid arveid A H ja Imre Ambose poolt ei koostatud ega kajastatud ettevõtete raamatupidamise dokumentides. Sellise tegevusega pani Imre Ambos jätkuva kuriteona toime maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, et maksudena oleks tagastatud alusetult rohkem, kui 320 000 eurot, milline kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata ehk KarS § 3892 lg 2- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-14-4339 Peale selle Imre Ambos hoidis relvaluba omamata oma elukohas aadressil Komsi 3-3, Komsi küla, Puka vald, Valga maakond kahte tulirelva- üheraudsest 16-kaliibrilisest sileraudsest jahipüssist ZK nr K61687 ümberehitatud 9 mm kaliibriga vintpüssi ning 9 mm kaliibriline püstolit Parabellum P08 nr 9755, samuti 99 padrunit ja isevalmistatud helisummutit, millised leiti ja võeti ära 10.04.2012 toimunud läbiotsimise käigus. Sellise tegevusega rikkus Imre Ambos Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti Relvaseaduse § 201 lg 3, mille kohaselt helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Sellise tegevusega pani Imre Ambos toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 418 lg 1 järgi. Sama tegevusega pani Imre Ambos toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A H osas on materjalid eraldatud iseseisvaks menetluseks kriminaalasja numbriga 14750000019 /tl 142 III kd/. Prokuröri poolt kohtus Imre Ambos`ele nõutud karistus: KarS § 3892 lg 2- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks aasta kaheksa kuud. KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistust üks aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub vangistus üks aasta kaheksa kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 10-12.04.2012, s.o kolm päeva ning kandmisele kuulub vangistus üks aasta seitse kuud ja 27 päeva, mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 73 sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Imre Ambos süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – Imre Ambos on kahtlustatavana kinni peetud10-12.04.2012 s.o 3 päeva /tl 163-165 II kd/, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel laravata karistusaja hulka. I.Ambos suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid. Kriminaalasja juures asuvad CD-plaadid /tl 74 I kd, tl 47 II kd/. CD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Ekspertiisiga on tagastatud 35 padrunit ja 24 kesta /tl 40 II kd/. Padrunid tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ja käidelda vastavalt Relvaseadusele, kestad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Ekspertiisiobjektid püstol P08 nr 9755 ja jahipüssist ZK nr K61687 ümberehitatud vintpüss koos helisummutiga on jäetud EKEI-sse hoiule relvakollektsiooni täiendamiseks. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida püstol P08 nr 9755 ja jahipüssist ZK nr K61687 ümberehitatud vintpüss koos helisummutiga, sest nende omamiseks vajalik luba puudub. Püstol P08 nr 9755 ja jahipüssist ZK nr K61687 ümberehitatud vintpüss koos helisummutiga jätta EKEI-le relvakollektsiooni täiendamiseks. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
1-14-4339 Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb Imre Ambos`elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 887 eurot 50 senti (2,5 * 355). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A.Raudsepp I.Ambos kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 153,60 eurot /tl 151 II kd/, 237, 60 eurot /tl 124-125 III kd/, 337,20 /tl 136-138 III kd/ ja 150 eurot, kokku 878,40 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 ja käesolevas kriminaalasjas on tulirelvaekspertiisi akt nr 12E-TB0048 25.07.2012 tasu 420 eurot /tl 42 II kd/. I.Ambos kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks riigi kanda kulud, mis on seotud kaitsja teisest piirkonnast tulekuga. Prokurör leidis, et taotlus rahuldamisel ei kuulu. KrMS § 180 lg 3 sätestab asjaolud, millede esinemise puhul on võimalik jätta osa kulusid riigi kanda. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud KrMS § 180 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis lubaks jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja seetõttu jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.