Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

(alates 03.08.2011.a. uus ärinimi OÜ H) juhatuse liikme AO vahendusel pistist summas 339 762 krooni ehk 21 723.91 eurot vastutasuna selle eest, et tema Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktori MS asendaja oma ametiseisundist tulenevalt kiidaks heaks AS Signaal poolt 23.02.2005.a. sõlmitud käsunduslepingu nr.1.14.2/05/20 „Liikluskorraldusvahendite hooldus ja paigaldus Tallinna linnas“ raames teostatud tööde alltöövõtud AS K-Projekt poolt. Seega K.L ametiisikuna võttes pistist vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime ja ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega F.M andes pistist ametiisikule vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime ja ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Signaal raamatupidamises valede andmetega tööde üleandmise -vastuvõtmise akti nr 2897 ja selle alusel koostatud arvet eesmärgiga omandada õigus nõuda nendes dokumentide märgitud töö eest AS-le Signaal tasu: Tegelikkuses märgitud dokumentidel tehtud tööd Tallinna Transpordiamet ei ole AS-lt Signaal tellinud ja saanud. Seega AS Signaal kasutades tema huvides tegutseva juhatuse liikme tegevuse kaudu võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

Kaitsja arvates on kohus tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele K.L-i süüdistuse osas ning kaitsja palub ringkonnakohtul anda hinnang kohtu poolt uuritud tõenditele ja nende alusel tehtud järeldustele. Süüdistaja tegevus kohtumenetluse käigus ei ole kaitsja arvates kooskõlas õiglase menetluse põhimõttega. Antud juhul on prokurör pärast süüdistusakti saamist korrigeerinud süüdistuse seisukohti täpsustades süüdistust vastavalt tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele. Kaitsja arvates raskendab kohtuotsuse ülesehitus, kus ühe episoodi raames on lahendatud erinevatel isikutele süüks arvatud teod, kohtuotsuse alusel kohtunikul siseveendumuse kujunemist. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millised olid prokuröri poolt K.L-i salajaseks pealtkuulamiseks esitatud taotluse alused ja millised olid kohtu kaalutlused või motiivid vastava jälitusloa väljastamisel, kui selleks ajaks ei olnud kogutud asjas ühtegi tõendit. Samas ei ole ka kohus vaatamata kaitsja poolt esitatud nõudele anda hinnang jälitustegevusega saadud tõendite lubatavuse osas, seda hinnangut andnud. Kuivõrd Harju Maakohus nimetatud osas oma seisukohta ei võtnud, palub kaitsja, et ringkonnakohus antud küsimuse osas oma seisukoha võtaks. Kohtu hinnangul on kõikide süüdistatavate poolt antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna ei haaku teiste asjades kogutud tõenditega. Samas ei ole saanud kaitsja vastust küsimusele, miks kohus hindab varasemalt samas asjas kahtlustatavateks osutunud isikute ütlusi usaldusväärsemaks, kui süüdistatava omad. Kaitsja arvates kannavad nii AO, JS ja IK ütlused soovi süüstada alusetult süüdistatavaid.

Vaatamata sellele, et kaitsja on oma kaitsekõnes avaldanud seisukoha, et kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendatud subjektiivse koosseisu esinemist, ei ole kohus otsuses käsitlenud, kas antud episoodi puhul oli täidetud teo subjektiivne koosseis või mitte. Antud kriminaalmenetluse raames ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis viitaksid K.L-i tahtlusele käsitleda MTÜ V sponsorlust pistisena. Kohus on nimetatud episoodi osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning samuti eeltoodule tuginedes on kaitsja seisukohal, et kohtu otsuses puuduvad põhjendused (subjektiivse külje tuvastamata jätmine), mis on oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

kaitsja väidetega, et akti nr 2897 aluselt tellitud töö vormistati tagantjärgi. Ühtegi tõendit, mis seda kinnitavad ei ole. Ralliauto soetamise osas ei nõustu kaitsja kohtu seisukohtadega ning tõenditele antud hinnanguga selles osas. Kaitsja on avaldanud oma seisukohad kaitsekõne teesides. Palub ringkonnakohtul anda uus hinnang maakohtu poolt otsuses tõendamist leidnud asjaoludele.

Vastuseta on jäänud küsimus, et kui kohus leidis, et tegelikult ei ole K.L AS-le KProjekt töid teinud, siis miks otsuses nimetatud failid K.L-i arvutis olid? Nimetatud failidest leitud tööd olid seotud Lõuna -Eestiga, “ Lõuna -Eesti projekt 2007+“, mistõttu ei ole võimalik neid siduda kuidagi K.L-i ametialase tegevusega TTA-s.

Ei ole võimalik võltsitud dokumendi kasutamine, kui võltsitud dokumenti ennast olemas ei ole (3-1-1- 82-01). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 318 lg. 1 ; 319 lg. 1 ja 2 ; 321 ; 331 lg 11 ; 337 lg. 1 p. 7, 12 ; 338 p. 2 ja p. 3 ; 339 lg. 1 p. 7, 12; 340 lg. 2 p. 1 apellant palub tühistada Harju Maakohtu 02. septembri 2013.a. kohtuotsus K.L-i süüditunnistamises KarS § 293 lg 2 p 1 ja KarS § 344 lg 1 ja 345 lg 1järgi. Teha asjas uus kohtuotsus, millega mõista K.L temale inkrimineeritud süütegudeks õigeks või alternatiivselt saata asi tervikuna tagasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt tõsiasi, et tegelikult ei olnud ühikhindadega määratlemata liikluskorralduslike projektide, uuringute ja jooniste tellimine käsunduslepingu raames ning AS-i Signaal alltöövõtjate poolt teostatuna ühikuhindadega seotud töödega võrreldes AS -le Signaal mitte kasulik, vaid hoopis majanduslikult vähem tasuvam. Kohus on jätnud ülalviidatud tõendeid hindamata jätmise tulemusena tähelepanuta tõsiasja, et eeltoodust tulenevalt puudus F.M kui käsunduslepingu tingimuste ja nende kohaldamise praktikaga hästi kursis oleval isikul igasugune ajend süüdistusega hõlmatud ajaperioodi vältel süüdistuses märgitud põhjusel MS-le ja K.L-ile pis tist anda. Viimased omakorda ei võtnud seoses kõnealuste töödega vastu selliseid otsuseid, mis olnuksid AS-le Signaal mingil viisil majanduslikult soodsad. Asjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis kõnesolevat süüdistuse väidet kasvõi kaudselt kinnitaks. Sellele vaatamata on maakohus osundatud fakte eirates ja vastavad asjaolud kohtulahendis analüüsimata jättes kokkuvõttes süüdistuse versiooniga nõustunud.

Kohtuliku uurimise raames ei ole tõendamist leidnud ülalnimetatud kokkuleppe sõlmimine eelnimetatud isikute vahel. Kokkuleppe olemasolu ei kinnita mitte ükski kriminaalasjas kogutud ja uuritud otsene või kaudne tõend ning vastava kokkuleppe olemasolu tõendatuks lugemist ei nähtu ka kaevatavast kohtuotsusest. Kõik süüdistuses märgitud isikud on kokkuleppe olemasolu eitanud ja samas ei eksisteeri ühtegi teist nõutavas protsessivormis tõendit, mis sellise kokkuleppe olemasolu kinnitaks. Nimetatud olulise asjaolu on kohus süüdistuse väidete tõendatust hinnates täielikult tähelepanuta jätnud ning kõiki kokkuleppe olemasolu eitavaid isikute ütlusi ignoreerinud.

Tõendite pinnalt asuvad kaitsjad seisukohale, et F.M esitas AS-i Signaal raamatupidamisele OÜ L 30. juuli 2010. a arve nr 100719 summas 297 600 krooni tasumise korraldamiseks seoses asjaoluga, et tellija esindaja oli kinnitanud töö kättesaamist ja talle teadaolevalt oli seetõttu tegemist TTA -le üle antud tööga. Kaitsjad peavad siinkohal vajalikuks selgitada, et F.M-iga AS Signaal ei saanud, tuginedes tellijaks oleva TTA esindajate suulisele (K.L ) ja kirjalikule (MS) kinnitusele töö kättesaamise ja vastuvõtmise kohta ning viimaste poolt selgelt väljendatud soovile selle eest tasuda, seada sellises olukorras kahtluse alla tööde faktilist teostamist ja nende aktsepteerimist tellija poolt. F.M ja AS Signaal ei saanud ka kontrollida ega vastutada, kelle huvides ja milliste kokkulepete alusel töö üle andjaks olev kolmas isik OÜ L näol lõpptellijaks oleva TTA poolt vastuvõetud töö eest ettenähtud ja AS-i Signaal poolt selle kohaselt makstud tasu kasutab. Samuti ei saanud F.M ja AS Signaal vastutada neist sõltumatute kolmandate isikute poolt võimalike sõlmitud kokkulepete eest. Kohus pole osundanud mitte ühelegi tõendile, mis kinnitaks järeldust, et F.M oleks leppinud K.L-i , JS-ga või teiste isikutega k okku, et arve alusel on liikunud AS-i Signaal poolt antud pistise summad nii MS kui ka K.L-i jaoks. Tegemist on üksnes tõenditel ja neist nähtuvatel asjaoludel mittepõhineva kohtu järeldusega.

Kaitsjad on seisukohal, et F.M-ile ja AS-le Signaal esitatud süüditus vastavalt KarS § 297 lg 2 ja lg 3 järgi rikub süüdistuse sisu konkretiseerimatuse tõttu oluliselt nimetatud süüdistatavate põhiõigusi, samuti õigust efektiivse kaitse tagamisele. Konkretiseerimata süüdistus ei võimalda jõuda järeldusele, et süüdistatavate käitumises esineksid neile inkrimineeritud süüteo objektiivse ning seetõttu ka subjektiivse külje tunnused. Harju Maakohus on süüdimõistva 02. septembri 2013. a kohtuotsuse rajanud konkretiseerimata süüdistusele, pannes seeläbi toime kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Riigikohus on oma korduvates lahendites/ vt otsust 3-1-1-75-11/ esitanud kohtuotsuse põhistatuse üldise tähendusena kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavuse, mis sisuliselt tähendab et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu - kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja alles selle tulemusena teeb järelduse ütluste usaldusväärsuse kohta. Kohus peab arvestama kõigi asjaoludega, mis on olemuselt kriminaalasja õigeks lahendamiseks asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, sh nende usaldusväärsust. Kolleegium leiab, et maakohus on ära näidanud nii kirjalikud tõendid kui ka isikulised tõendid ja seda kuriteoepisoodide kaupa ning on ka vahetult uuritud tõendeid kõrvutanud ning on andnud tõendite usaldusväärsusele ka oma hinnangu. Asjaolu, et kohus on tõenditele hinnangu andmisel nende kogumis lugenud süüdistatavate ütlused ebausaldusväärse teks, või ei nõustu kaitsjate poolt tõendile omistatud kaaluga või tõlgendusega, pole hinnatav põhjenduste puudumisena.

seaduslikkus, seega oli igati tagatud poolte võrdsus. Kuid ka kohtulikul uurimisel ei ole kaitsja vähimalgi määral tõstatanud küsimust jälitustoimingu läbiviimise, toiminguks loa taotlemise ja andmise lubatavuse osas ega jälitusprotokolli kui tõendi seaduslikkusest. Kaitsja pole tõendi vastuvõtmisele mingeidki vastuargumente esitanud ( 9 kd. t.lk. 64-65). Enne kohtulikke vaidlusi on kõik menetlusosalised, sh. K.L-i kaitsja, saanud võimaluse esitada taotlusi ja täiendusi kohtuliku uurimise osas, kuid ka siis ei ole kaitsja tõstatanud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli küsimust vaid on olnud nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega ( 12 kd. t.lk. 16). Seega on antud juhul maakohtus olnud tegemist olukorraga, kus kaitsja ei ole üle aasta kestnud kohtumenetluse käigus tõstatanud jälitustoiminguga saadud teabe kui seadusliku ja lubatava tõendi küsimust ega ole esitanud kohtuliku uurimise käigus taotlust jälitustoimingu alusteks olevate lubade kontrolliks. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt, jälitusprotokolle prokurörilt vastu võttes ja neid kohtuistungil vahetult uurides, ei tekkinud kohtul jälitusprotokollide kui tõendite pinnalt nende seaduslikkust puudutavaid kahtlusi. Kohus ei tuvastanud ebaselgusi ega puudusi, millised kohustaksid maakohut omal algatusel läbi viima jälitustoiminguga tõendite kogumise seaduslikkuse kontrolli. Kaitsja on nimetatud küsimusele viidanud alles kohtuvaidlustes ja taotlenud kohtul nõupidamistoas vastav kontroll läbi viia. Analoogse viite teeb kaitsja ka apellatsioonis, heites maakohtule ette taotluse tähelepanuta jätmist. Kolleegiumi veendumuse kohaselt, ei ole antud juhul kaitsja etteheited asjakohased kuna vastavalt KrMS § 3051 lg 2 saab kohus rajada otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditel. Asjaolu, et jälitustoimiku materjalidega tutvumiseks õigustatud isikute ring on piiratud, ei tähenda, et nende käsitamine otsuses on võimalik juhul, kui ne id kohtuliku uurimise käigus ei esitata. Kolleegium leiab, et kuigi kohtul oli seadusega antud võimalus kas siis kohtuliku uurimise uuendamiseks KrMS § 302 või kohtuliku arutamise uuendamiseks KrMS § 307 alustel, kuid kui sellekohast ja õigeaegset taotlust ei esitata ja kui kohus selleks ise alust ei näe, pole eeltoodud õiguse realiseerimata jätmine kohtule etteheidetav.

KarS § 293 ja § 297 tunnustel alustatud menetluse puhul andis toimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 seadusliku võimaluse jälitustoimingutega tõendeid koguda. Kehtiv KrMS § 1262 näeb ette jälitustoimingu tegemise alused ja lg-s 2 on ette nähtud jälitustoimingu tegemise õiguse, kui on tegemist muuhulgas ka KarS § 293 ja § 297 nimetatud kuriteoga. Toimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg-le 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Kolleegium leiab, et aususe kohustuse rikkumisega seonduvad kuriteod, kus süüteo subjektiks on ametiisik, kus tehakse kõik varjatuna, on tõendite kogumine sisuliselt võimatu muude kui jälitustoimingutega. KrMS § 114 lg -s 1 oli sätestatud nõue( kehtiva KrMS § 1264 lg 1), mille kohaselt vaatab eeluurimiskohtunik läbi jälitustoimingu põhjendatud taotluse ning sellest lähtuvalt võib kas anda jälitustoimingu loa või selle andmisest keelduda. Ringkonnakohus kontrollides eeluurimiskohtuniku poolt toiminguteks lubade andmise määruseid, leiab, et nendes on käsitatud toimingute lubatavuse seaduslikke eeldusi ja esitatud motiivid miks kohus leiab, et jälitustoimingute läbiviimise vajadus kaalub üles isikute põhiõiguste riive. Jälitustoimiku andmete kohaselt on kehtinud KrMS § 118 ja käesoleval ajal kehtiva KrMS § 1267 ettenähtud korras tõendi kogumise luba prokuratuuri poolt taotletud ja pädeva kohtuniku poolt antud kokku kestusega vastavalt 01.10.2009-17.10.2009, 10.05.2010 -09.06.2010, 09.06.2010 -09.07.2010, 09.07.-08.08.2010, so 3 kuud ja 16 päeva. Jälitustoimingud on teostatud kohtu poolt antud lubade alusel ning nendes ära toodud ajavahemikel. Kohtule esitatud ja tõendina käsitatud jälitusprotokollis kajastatud andmed vastavad jälitustoimiku materjalides kajastatule. Kehtinud KrMS § 115 ja kehtiv 1265 ettenähtud jälitustoiminguteks oli menetlust juhtiva prokuröri poolt antud kaks luba toimingute tegemise kestusega korraga 1 kuu, so vastavalt 10.05-09.06.2010 ja 09.06-09.07.2010 kokku 2 kuu jooksul ja samadel alustel juhtivprokuröri poolt veel üks luba 1 kuuks ajavahemikul 10.07.-10.08.2010, seega kokku 3 kuu jooksul. Lubade alusel ning lubades ettenähtud tähtaja jooksul on toimunud erinevatel üksikutel päevadel K.L-i varjatud jälgimine. Prokuröri lubades ettenähtud toimingute aeg langeb suuresti kokku juba kohtu poolt antud jälitustoimingute tegemise ajaga, ületab seda vaid 2 päeva. Seega pole alust ülaltoodud lubade alusel toimunud jälitustegevuse perioodi hinnata ebamõistlikult pikaks või ajalisest faktorist lähtuvalt liialt intensiivseks. Kolleegium, tutvunud jälitustoimikuga leiab, et jälitustoimingud on läbi viidud vastavalt kohtu lubades või pädeva prokuröri poolt antud lubades ettenähtud toimingutena, lubade alusel ning nendes esitatud perioodi jooksul. Kohtukolleegium leiab, et kohtule esitatud ja kohtu poolt arvestatud jälitusprotokollid on KrMS § 1261 lg 4 sätestatu kohaselt seaduslikud tõendid. J älitustoiminguga saadud tõendis kajastatud teabe usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud. Nendele on viidatud ja usaldusväärsete tõenditena käsitatud ka apellatsioonides.

märkinud, et vastavalt KrMS § 268 lg 1 sedastatud põhimõttele toimub kohtulik arutamine ainult süüdistusakti järgi. Edasi on kaitsja teinud viited iga isiku õigusele viibida oma kohtuasja arutamise juures ja õigusele olla detailselt informeeritud süüdistusest ja õiguslikust kvalifikatsioonist. Kohtukolleegium saab vaid jagada kaitsja vastavaid seisukohti, kuid leiab, et nende esitamine ei põhjenda K.L-i kaitseõiguse rikkumist. Nimelt on K.L saanud osaleda teda puudutava kriminaalasja arutamise juures ja talle on tagatud ärakuulamisõigus. Puutuvalt MS suhtes materjalide eraldamist ning viimase süüdimõistmist kokkuleppemenetluses, kolleegium osutab, et MS on K.L-i kriminaalasja arutamisel tunnistajana ülekuulatud ja kõik menetlusosalised on saanud teda ristküsitleda. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-109-12 märkinud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kolleegium leiab, et süüdistusakti pinnal t on võimalik aru saada millised olid need etteheidetavad teod, mis prokuratuuri hinnangul annavad aluse tuvastada kuriteo tunnused ka K.L-i tegevuses. Kohtukolleegiumi seisukohalt asjaolu, et prokuratuur ja kohus ei tuvastanud K.L-i ja MS käitumises kaastäideviimist ega tunnistanud K.L süüdi veel ühes koosseisulises raskendavas asjaolus, pole kolleegiumi arvates hinnatav süüdistuse konkretiseerimatusena ega süüdistatava informeerimatusena. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et KrMS § 268 lg 6 annab kohtule võimaluse kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaolude st lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Antud juhul pole kohus leidnud alust jõuda järeldusele, et K.L-i tegevusele peaks andma prokuratuuri poolt süüdistusaktis esitatud seisukohast erineva hinnangu, seejuures veel süüdistust raskendavalt. Arusaamatu on kaitsja apellatsioonis esitatud sei sukoht, et kuna MS on juba süüdi tunnistatud siis K.L-i süü küsimuse tuvastamisel tuleb muuhulgas lähtuda välistamismeetodistkohtuotsuse põhjendustest peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna juba sama teo eest süüdimõistetud isik Kolleegium märgib, et MS ongi tema poolt pistise võtmises süüdi tunnistatud. K.L-i poolt toimepandud tegu ei saa karistusõiguslikult omistada MS-le.

P istise andja ja võtja vahel süüdistuse pinnalt ja tõendite kogumi põhjal süüteokoosseisu realiseerimiseks vajaliku ekvivavalentsussuhte tõendatus on kohtu poolt nõupidamistoas lahendatavaks küsimuseks. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-83-10 on märkinud, et süüdistus ei pea ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (KrMS § 312 p 1), mitte aga süüdistuses endas. Kaitsjate viited võlaõiguse normidele süüdistuse ebakonkreetsust ei põhjenda nagu ka kaitsjatele arusaamatuks jääv küsimus miks peaks keegi maksma pistist. Ka kaitsjate seisukoht, et süüdistuses pole piisava selgusega kajastatud milles ametiisiku poolsed ja AS Signaalile kasulikud teod konkreetselt seisnesid, näitab eelkõige kaitsjate tõlgendust pistise andmise koosseisu realiseeritusele aga mitte asjaolule et süüdistus pole arusaadav ega võimalda tagada kaitseõigust. Siinjuures kolleegium apellatsiooni väliselt osutab, et kuigi käesolevaks ajaks on KarS § 297 lg 2 muudetud, siis samadel alustel on F.M-i karistusõiguslik vastutus ette nähtud kehtiva KarS § 297 lg 2 p 1 järgi. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kohtuotsuse ja apellatsioonide pinnalt ei ole tuvastatav kriminaalm enetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7, 12 ja lg 2 tähenduses, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ning kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks.

Kaitsjad selgitasid, et ameti tõendid kinnitavad nii F.M-i ütlusi kui asjaolu, et AS- le H tehtud ülekannete kaudu toetati MS poja autospordiga tegelemise harrastust. Tõendid näitavad tehingute maksuõiguslikku iseloomu. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et valeandmete esitamisel oli kaalukeeleks maksuõiguslik aspekt, maksukohustuste kinnipidamiskohustuste vähendamine, mistõttu ei saa nimetatud tegu kvalifitseerida KarS § 345 lg 1 alusel. Kolleegium märgib, et kuna kaitsjate poolt tõendite esitamine õigeaegselt maakohtule oli võimatu ning kaitsjad on esitanud oma põhjenduse ka tõendite tähtsusele vaidlustatud kriminaalasjas, kuuluvad nimetatud tõendid vastuvõtmisele ja hindamisele apellatsioonikohtu poolt koos apellatsioonis esitatud väidetega tõendeid käsitavas otsuse osas.

Kaitsja on leidnud, et antud episoodis puudub süüteokoosseisuks vajalik ekvivalentsussuhe, kuna mõlemad osapooled on rääkinud mitte pistisest vaid sponsorlusest ning OÜ T jaoks oli tegemist rutiinse kooskõlastuse saamisega. Pole ühtegi tõendit selle kohta, et 19.05.2010 kokkusaamisel lepiti kokku, et 18 000 krooni on vastutasu liikluskorralduskeemi koostamise ja kooskõlastamise eest. Kohtukolleegium märgib, et süüteokoosseisu realiseerimiseks ei olegi vaja konkreetset kokkulepet pistiseandja ja - võtja vahel, piisab sellisest seosest, mille puhul andja saab ametiisiku poolt vastuteenusena üleantu poolt mingi talle kasuliku teo. Samas kolleegium peab vajalikuks osutada, et vaidlus puudub selles, et mõlemapoolselt kasulikule kokkuleppele ka jõuti. Sellisele järelduse ks annab aluse asjaolu, et K.L järgmisel päeval helistab PAle, et viimane aitaks PS liiklusskeemi koostamisel. Kui gi tunnistaja poole ei pöördutud, siis tõendatud on, et liikluskeemi kooskõlastas K.L. Samuti tagas K.L isiklikult, et V poolt ja nimelt koostatakse sisult ebaõige arve ning viis selle PS-le maksmiseks. Asjaolu, et summad ei läinud kõik isiklikult K.L-ile vaid kasutati osaliselt temaga seotud spordiklubis, pole koosseisu tuvastatuse seisukohalt oluline. Koosseis on täidetud, kui ametiisiku pädevus ja pistiseandja tegevusala annavad aluse tuvastada kokkupuuteid, kus ametiisiku poolt on võimalik andjale kasuliku vastuteenuse osutamine. Asjaolu, et ametiisik võtab läbi kolmanda isiku, vastu vara oma kauaaegselt tuttavalt, pole antud juhul vastutust välistavaks asjaoluks. Jälitusprotokolli kohaselt on K.L huvitatud PS poolt raha ülekande tegemisest. Helistades PS- le küsib K.L : A, millal sa selle kande teha saad, homme? PS: Aga homme õhtul vist, mul on homme matused....... K.L: Aga... noh, tee mingil mõistlikul ajal see siis ära. PS : Hästi. K.L: Ja siis, siis räägime mismoodi sa selle tagasi saad. PS : Okei, Hüvasti. K.L: Kindlasti saad. Okei. Aitäh. Tuvastatav on, et PS vajas, Facio Ehitus AS alltöövõtjana, asfalteerimistööde teostamiseks ametiisiku K.L-i poolt kooskõlastatud liiklusskeemi. Asjaolu, et tegemist oli rutiinse kooskõlastusega, pole koosseisu tuvastamisel oluline, kuna tuvastatav on konkreetse liikluskorralduskeemiga seonduv tegevus ja ametiisiku poolt tehtud konkreetse ettepanekuga kindlale summale raha ülekandmiseks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et KarS § 293 teokoosseisu täidetuse seisukohalt teo tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda ning kui ametiisikul on pistise andjal on ühine kujutlus, et pistis on vastuteene ametialase teo eest. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud asjaolud on tuvastatavad, mistõttu kaitsja väide, et tegemist oli toetusega või sponsoreerimisega ei muuda kohtu järeldust, et K.L-i poolt toimepandus on tuvastatavad talle inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnused.

ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega, eelkõige AS H raamatupidamises kajastatud dokumentidega, arvetega, aktidega. Maakohus on tõenditele tuginevalt ja eelkõige OÜ L arvelduskonto väljavõttele ja selle vaatlusprotokollile ( 7 kd. t.lk. 178-179) tuvastanud, et AS Signaal on kandnud ka OÜ L kontole 07.05.2010 aastal 162 000 krooni, selgitusega „ Arve nr 100415“ ja 06.08.2010 aastal 297 600 krooni, selgitusega „ arve nr 100719“. Eeltoodud summade ülekandmist pole kaitsjad vaidlustanud. Küll on aga kaitsjad mõlema ülekande osas leidnud, et puuduvad igasugused tõendid sellest, et äriühingute juhatuse liikmete, F.M-i , MS ja K.L-i vahel oleks pistisesummade üleandmise korraldamise osas olnud kokkulepe. Kolleegium osutab, et kaitsjate vastavasisuline väide on vastuolus nii viidatud F.M-i kui tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Asjaolu, et raha ülekandmine AS Signaal poolt toimus kokkuleppeliselt nii süüdistatavate kui AS H juhatuse liikme AO vahel on tunnistanud selgelt nii F.M kui AO kui MS. Süüdistuses etteheidetavate ja kohtuotsusega tuvastatuks loetud summade ülekandmine saigi vaid toimuda asjaosaliste kokkuleppe alusel kuna seda tehti teadvalt tegelikkusele mittevastavate ja ebaõigeid fakte kajastavate arvete, aktide alusel . Väide, et isikute vahel sellisel viisil rahade liikumise osas kokkulepe puudus on täiesti ainetu ja vastuolus kõikide vahetult uuritud tõenditega. Kohtukolleegium märgib uuesti, et süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik tuvastada konkreetset kokkulepet pistiseandja ja - võtja vahel. Koosseis on täidetud, kui ametiisiku pädevus ja pistiseandja tegevusala võimaldavad teha järeldusi ostetud teenuse laadi kohta ja annavad tunnistust asjakohastest suhetest. Kui on tuvastatav kus ja mis laadi asjades võib ametiisiku poolne vastutulelikkus realiseeruda on koosseis täidetud. M aakohus on süüteokoosseisu tuvastamisel juba lähtunud kaitsjate poolt viidatud tunnistajate ütlustest, on neid kohtuotsuses koos teiste tõenditega analüüsinud, mistõttu on ainetud kaitsjate etteheited, et kohus on jätnud tunnistajate ütlused tähelepanuta. Samuti on andnud oma hinnangu süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele ning kaitsjad ei ole kohtu järelduste ebaõigsuse osas veenvaid argumente esitanud. Nii on JS andnud ütlusi, et tema poole pöördus K.L , kes palus abi mõnede arvete tasumisel. Kinnitas, et JS saab teha vastuarved AS-le K- Projekt või AS- le Signaal talle antud summade ulatuses. Arvetel teenuse sisustamisel kasutas neid töid, mida tema äriühing oli varem teinud, et raamatupidamises ei kajastuks eraldi. Tööde nimed mõtles tema välja. Esitatud arved olid R poolt väljastatud, tema ütles arve sisu, summad lihtsalt kajastusid. Nimetatud summade osas vastuarve sisu saadeti talle e-maili peale, kus olid nimed ja summad. Arved tulid AS-st K-Projekt F.F-i e- maili pealt või AS-st Signaal F.M-i emaili pealt. Nendeks andmeteks olid töö nimi ja summa, mida tuleks arvele kanda. Tegelikult neid töid pole need äriühingud tellinud ega OÜ L poolt tehtud. Siinjuures on tõenditena vahetult uuritud ka tunnistaja poolt ja süüdistuses äranäidatud arvesaatelehti, millede osas on tunnistaja andnud ütlusi, et need pärinevad OÜ L raamatupidamisest, on tema originaalallkirjaga, kuid arvetel nimetatud töid ei ole osaühing teinud ja tema poolt koostatud vastuarved sisaldavad valesid andmeid. Rahade liikumiste palved tulid täiesti kaootiliselt, selgitusi ei antud ja ta ka ei küsinud. Võltsitud arvete vastuvõtmise ja ka koostamisega oli tegemist ka AS Signaali ja IK-ga seonduvalt. IK ei ole teinud OÜ-le L mingeid töid. K.L palus, et ta tasuks arveid esmalt oma vahendite arvelt, kuid hiljem saab need tagasi. 2010 aastal kevade poole pöördus K.L järjekordselt tema poole ja rääkis, et oleks vaja tasuda mõned arved ja raha kantakse tagasi. Arve esitab IK, temaga võetakse ühendust ning OÜ L saab väljastada arve AS -le Signaal. Summa oli kas 100 000 või 125 000 tuhat, täpselt ei mäeta , summa ütles K.L. Tema andis edasi töö nime tused, tegi seda

e-maili teel IK-le. Ilmselt pärast koostas ta vastuarve AS-le Signaal. AS-le Signaal arve sisu saatis talle e-maili peale F.M ja tegemist oli mingite jooniste koostamise eest, mida OÜ L ei ole teinud. Vahetult uuriti OÜ L 30.07.2010 arvet nr 100719, mis oli esitatud AS-le Signaal ja milles oli teostatud tööks teekattemärgistuse teostusjooniste koostamine juunis 2010 ja rida tänava nimetusi. Summaks 297 600 krooni. Nimetatud töid ei ole OÜ L teinud. IK-le maksis 125 000 krooni, kuid vahe läks AS- le H. Ka see arve tuli e-mailiga AS- st H. Arvete sisu saatis tema töödest, mida osaühing on erinevates kohtades teinud, sisuks olid liiklusloendused, mida AS H kindlasti ei ole teinud. Kõik summad on OÜ L tagasi saanud ja need on saadud AS-st Signaal. arvatavasti AS-le Signaal esitatud arvete sisuks olid liikluskorralduslik töö, mida ei ole OÜ L AS-le Signaal teinud. E-maili teel tulid andmed F.M-ilt. Nimetatud e-maili teel suhtluse osas on kohtuistungil vahetult uuritud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et omavahel ei ole sellest F.M-iga sõnakesti suuliselt räägitud (10 kd. t.lk. 95-108) . Samuti on maakohus tuginenud tunnistaja AO poolt kohtuistungil antud ütlustele ning TO ütlustel e, millised on mõlemad refereeritud otsuse lk 75. AO on andnud ütlusi, et temal oli MSga kokkulepe, et tema esitab arveid firmadele, millised MS teatas ja seda koos summadega. Tunnistaja osa oli arvete esitamine ja kui oli vaja mingeid arveid tasuda, siis tasus. Ettevõtted kelledele ta koostas valed arved olid AS Signaal, OÜ L ja AS K- Projekt. Arve koostamine käis MS kaudu, tema ütles mis firmale milline arve tuleb esitada ja MS ütles ka arve teksti. Selleks, et paberid oleksid kõik korrektsed, koostasid nad ka tööde üleandmis - vastuvõtmisaktid. Tema esitas arveid firmadele, kes neile pidid summad tagasi maksma. Kohtuistungil on vahetult uuritud tõendina vaatlusprotokollis kajastatud AS- le Signaal esitatud AS H arved, milliste osas tunnistaja on kinnitanud, et tekst ja summa tuli MS poolt, tema lasi raamatupidajal koostada arved. Need on aktid ja arved, mille alusel on AS Signaal teinud tema ettevõtte kontole ülekandeid MS jaoks. Tema vahetult AS Signaal või K -Projekti töötajatega ei suhelnud. Nendele firmadele ei ole tema äriühing teinud töid. L-ga oli sama skeem. Jälle andis juhiseid MS( 9 kd. t.lk. 128-136). Tunnistaja AO, kes tegeles AS H raamatupidamisega on kinnitanud, et AS Signaal tegi ülekandeid äriühingu arvele MS jaoks. MS tõi ise arve mustandid ettevõttesse, arvete peale oli juhataja märkinud M nime ( 9 kd. t.lk.136-138). Tunnistaja TO on andud ütlusi, et isa ettepanekul kohtus ta F.M-iga, kes andis talle paberi, mille peal oli loetelu mingitest töödest ja mingid numbrid. Tegemist oli nagu informatsiooniga, neid töid ta tegelikult ei pidanud tegema vaid ainult ütlema et on need AS H all teinud. Tema sellesse ei süüvinud kuna ei tahtnud ennast sellega siduda, tema ei ole AS-le Signaal mingeid töid teinud ( 9 kd. t.lk. 139-140). AS Signaal poolt läbi OÜ L MS ja K.L-i jaoks rahade ülekandmise osas on maakohus seaduslikult tuginenud usaldusväärseks tõendiks tunnistatud JS ütlustele, et nimetatud osaühingu kaudu rahade ülekandmine toimus sama skeemi alusel kui AS H. Eeltoodud JS ütlustega on kinnitust leidnud, et arved, mida tema siis esitas K.L-i jaoks ülekantud summade katmiseks on ta kõik tagasi saanud AS Signaal poolt. Kusjuures arve te sisu ehk teostatud tööd ja summad, mida ta pidi siis arvele kandma edastati talle elektrooniliselt K.U poolt , tegelikkuses OÜ L arvetel nimetatud töid AS Signaal ei teinud. Viimase asjaolu kinnitavate tõenditena on maakohus seaduslikult käsitanud jälitusprotokollis kajastatud F.M-i ja JS vahelist vestlust ja ka sellele järgnevat elektroonilist kirjavahetust, millistest andmetest nähtub , et F.M on isikuks, kes viidates K.L-ile palub koostada arve, kusjuures saadab arve sisu osas ettekirjutused. Tegemist ei olnud JS initsiatiiviga ega OÜ L poolt tegelikult teostatud tööde eest tasumisele kuuluva arvega.

K.L-i jaoks soetatava sõiduauto eest maksmiseks koostas ja väljastas FIE IK OÜ L juhatuse liikme JS juhendamisel osaühingule esitamiseks tegelikkusele mittevastavad kaks arvet, mille alusel tegi JS OÜ L arvelduskontolt ülekanded IK arvelduskontole kokku summas 125 000 krooni: 27.07.2010.a. ülekanne summas 85 000 krooni selgitusega “Arve nr.25/072010 T8 loendused”, 29.07.2010.a. ülekanne summas 40 000 krooni selgitusega “Arve nr.26/072010 T1 ja Sillamäe loendused” (7 kd. t.lk. 178-179). FIE IK kandis omakorda OÜ- lt L laekunud summa 125 000 k rooni viies osas üle RT arvelduskontole erinevatel päevadel selgitusega “rallyauto BMW osaline makse ( 7 kd. t.lk. 160-161). Tunnistaja RT on kohtuistungil andnud ütlusi ( 10 kd. tl 40-44) tema abikaasa MT nimel oleva sõiduauto BMW reg XXX XXX K.L-ile müümise asjaolude kohta ja maakohus on nimetatud tunnistaja ütlus i analüüsinud ( otsuse lk. 78). Tunnistaja RT ütlustega riimuvaid ütlusi on andnud IK, kes on selgitanud, et temale selgitas auto müügiga seonduvat RT, et tema IK arvele peaks tulema 125 000 krooni, veel ütles RT talle, et K.L-i saa sularahas maksta, vaid ta kannab L OÜ arvelt. K.L helistas talle ja rääkis päris kaudselt kuidas ja mis, et temaga võtab ühendust JS ise, võis -olla, et tema – IK võttis ise JS-ga ühendust, viimasega ta ise kunagi isiklikult kohtunud ei ole. Kirjutas alla JS poolt saadetud kahele arve le liiklusloenduste kohta teeobjektidel. Viimane saatis talle kaks tööde vastuvõtmise akti üks oli Ida-Virumaal (Liiklusloenduse tee nr 1 Tallinn-Narva ja tee nr 17119 Sõmeru -Kabala ristmikul, numbrimärkide loendus Sillamäe sadama sissesõidul, arve kuupäev 27.07.2010, väljastatud L OÜ) ja teine Tallinna kandis (Liiklusloenduse tee nr 8, Tallinn-Paldiski ja tee nr 11911 Harku Rannamõisa ristmikul, 27.07.2010) ja siis kirjutas arved koos vastavate summadega vastavalt 85000 krooni ja 40 000 krooni. Kinnitab ta seda, et rahad laekusid arvete alusel ja raha kandis tema edasi RT-le. Märgib et reaalselt ta eelpool nimetatud arvete alusel liiklusloendustöid teinud ei ole (10. kd 89-93). Selles kuriteoepisoodis on tunnistajana üle kuulatud MT, kes on samuti andnud selgitusi ralliauto müümise kohta, on kinnitanud, et volikirju tema välja andnud ei ole, allkirja on ta andnud vaid müügilepingule. Kinnitab seda, et K.L-i nimi on talle tuttav, volikirja, mida talle näidati, ta allkirjastanud ei ole. Esiteks ei ole ta perekonna nimi kahe o-ga, samuti ei ole ta pikendanud kindlustust ajavahemikul 27 juuli 2010 kuni 26 juuli 2011.a (11 kd.tl 4-6). Nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole alust olnud kahtlusteks maakohtul ega ole seda ka ringkonnakohtul. K.L-i kaitsja poolt märgitu, et IK-le pole süüdistust esitatud tema ütluste usaldusväärsust ei vähenda. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väidetega, et nimetatud auto müügiga seonduva on maakohus lugenud tõendatuks vaid isikulistele tõenditele tuginevalt. Eelpool on ringkonnakohus juba viidanud vaatlusprotokollis kajastatud väljavõtetele, millised olid maakohtus tõenditena arvestatud ning lisaks sellele on maakohtus vahetult uuritud ja otsuses kajastatud ning arvestatud tunnistaja IK poolt menetlejale üle antud dokumendid e- kirjavahetusest OÜ L juhatuse liikme JS- ga. Samuti on vahetult uuritud ja ka arvestatud JS poolt menetlejale üle antud dokumentidega ( 3 kd. t.lk. 183-188). Kaitsja poolt viidatu sellest, et puuduvad tõendid K.L-i kui ametiisiku poolt JS eelistamiseks ei oma esitatud süüdistuste osas tähtsust ega mõjuta tunnistaja ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmist. Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodud ja kaitsjate poolt viidatud tunnistajate ütluste alusel, milliseid kinnitavad vahetult uuritud ja maakohtu otsuses kajastatud kirjalikud tõendid, eelkõige arved, aktid, kontoväljavõtted, on tõendatud AS Signaal poolt nii MS-le kui K.L-ile nii regulaarsete kui ühekordsete rahasummade üleandmine vahendajate kaudu ning nimetatud summade kättesaamine ametiisikute poolt.

Kaitsjad on oma järelduste osas teinud viiteid ametiisiku otsustusõigust ja AS-i Signaal kasuks otsuste vastuvõtmist piiravatele aktidele, mis siis kaitsjate arvates välistavad koosseisu kuuluva vastuteene. Kolleegium sellise käsit lusega nõustuda ei saa, kuna pistise võtmise süüte okoosseisu moodustabki üksnes ametiisiku õiguspärane ehk seadusega ja õigusaktidega lubatud tegu. MS on kohtuistungil kinnitanud, et oli aasta eelarve, mis oli jagatud kuude lõikes, mis võis erineda, see oli nende otsustada. Tööde tellimuste esitamise ja vajaduse ettepanekuid tegid neile ka liiklusteenistuse spetsialistid. Summad või s ka järgmisse perioodi üle kanda. Vastutas rahaliste vahendite piiresse jäämise eest tema ja teiselt poolt F.M. F.M on kinnitanud, et jooksvate tellimuste esitamise ja tasumise otsustas TTA. Neid tasusid võis tõsta ühest kuust teise, oluline oli, et aasta eelarvest üle ei mindud. Investeeringuid finantseeriti eraldi. Ehitustegevuseks eraldati rahasid objektide kaupa, kuid neist oli võimalik kõrvale kalduda. Kulutamata summade osas on tema teinud erinevaid ettepanekuid tagamaks aktsiaseltsile lisatöid ja tulu. Ettepanekuid tegi MS-le ja K.L-ile , kellega peeti läbirääkimisi ja kes otsustasid ettepanekute heakskiitmise. Prokuröri poolt on kohtule esitatud arved ja aktid, kus on MS ja tema asendaja K.L-i poolt heaks kiidetud ja AS Signaal tasutud käsunduslepinguga katmata tööde eest ning näitavad ka tasumist tööde eest eraldi, kuigi need olid juba ühikhindadesse sisse kirjutatud. Selliste aktide vastuvõtmise, kinnitamise ja nende alusel arvete tasumise lõpliku otsustamise pädevus oli MS-l ja K.L , kes oma sellise käitumisega võimaldasid AS-l Signaal saada lisasissetulekut ning millega ametiisikud realiseerisid oma kasulikkuse. Kaitsjad on, viidates isikulistele tõenditele leidnud, et allhanke korras olid tööde tegijateks oskusteavet omavad ettevõtja d, mistõttu puudus ametiisikutel vajadus allhankesse sekkuda ning käsundusleping ei nõudnudki kirjalikku kooskõlastamist. Kolleegium märgib, et kaitsjate viimane väide, ja nimelt, et leping ei näinud ette kirjalikku kooskõlastamist, on ekslik. Nimelt kehtestab lepingu p 13.5 muuhulgas, et lepingus ettenähtud ja lepingu täitmiseks vajalikud teated edastatakse teisele poolele kas faksi, elektronposti või tähitud kirjaga. Lepingust erineval viisil alltäitja kaasamise kooskõlastamine saab siiski toimuda vaid kokkuleppeliselt. Samas on tegemist olukorraga kus kokku sai leppida F.M ja MS või K.L. F.M on andnud ütlusi, et isegi kui viimased suuliselt tundsid huvi kes alltöövõtu korras tööd teeb, on ta alati selgituste andmisest keeldunud ( 10 kd. t.lk. 171). Seega on ametiisikute poolt lepingujärgse kooskõlastuse andmine olnud formaalne, kusjuures nende poolt polegi kooskõlastamise andmisel kontrollitud alltöövõtja oskusi ega kompetentsi. Samuti on kaitsjad jätnud viitamata tunnistajana ülekuulatud A S Signaal töötaja SS ütlustele, kes on kinnitanud, et tema oli rahulolematu AS K-Proje kti töödega, neis oli palju vigu. Sellist asjaolu kinnitab ka tõenditena kohtule esitatud elektroonilise kirjavahetuse sisu, kusjuures rahuolematust on väljendanud ka F.M, kes on lisanud , et selline alltöövõtt oli MS tahe ning selline allhange on AS Signaal kasu mlikkust vähendanud ( 6 kd. t.lk. 159, 177-179). Kolleegium leiab, et nii süüdistatavate kui tunnistajate ütlustega kui ka kriminaalasja kirjalike materjalidega on tõendatud, et rikkumata käsunduslepingus ettenähtut ja ületamata igaaastase eelarvega määratud rahaliste vahendite piire, oli MS-l ja teda asendaval K.L ametiseisundist tulenevaid võimalusi võtta vastu otsustusi F.M-i ettepanekute osas. Samuti suunata ja võtta vastu lõplik otsustus A S-le tööde tellimuste esitamiste ja täitmiste osas ja seda ka TTA spetsialistide poolt tehtud ettepanekute alusel. AS Signaali puudutavad otsustused olid seotud rahaliste vahenditega mida äriühing TTA-lt sai. Nõustuda saab kaitsjate seisukohaga, et AS-i Signaal poolt tööde vastuvõtmisest ei olnud võimalik keelduda juhul, kui selleks puudus alus. Kuid ekslik on kaitsjate arusaam, et ametiisikutel üldse sellekohane õigus puudus. Asjaolu, et AS Signaal suhtes TTA poolt

sanktsioone ei kohaldatud või tehti seda üksikjuhul, ei kummuta süüdistuses ja maakohtu otsuses kajastatud äriühingule majanduslikult kasulike otsuste vastuvõtmist vaid ennemini kinnitab süüdistusversiooni.

15.1 K.L-i kaitsja on vaidlustanud kohtu järelduse, et süüdistuses märgitud arvete näol on tegemist dokumentidega KarS § 344 ja 345 mõttes. Kaitsja leiab, et arve näol on tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, mis kajastab küll tehingu toimumist , kuid arvest endast ei tulene lepingu pooltele õigusi ja kohustusi, vaid need saavad tulla arve aluseks olnud õigussuhtest. Juhul kui lepingu partner ei oleks saanud tegelikkuses töid, mille eest arve väljastati, oleks tal olnud võimalus keelduda arve tasumisest. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et teine pool võib arve tasumisest keelduda ei anna iseenesest alust eitada, et arve p ole kohane õiguste omandamiseks. Maakohus on tuvastanud, et esitatud ja kohtu poolt hinnatud arved vastasid karistusõiguses dokumendina käsitatava akti sisule, muuhulgas oli seal ka tööde kirjeldus, mille eest siis on teisele isikule arve esitatud tõendamaks õiguslikku alust omavat asjaolu. Kolleegium, nõustu b maakohtu otsuses esitatud arve kui dokumendi käsitlusega ning märgib, et kohus on otsuse lk 97-102 esitanud K.L-i poolt dokumendi võltsimise toimepanemist kinnitavate tõendite analüüsi ning kolleegium kohtu põhistuse ja järeldusega nõustudes ei pea vajalikuks seda korrata. Nõustuda saab kaitsjaga antud juhul selles, et kuigi K.L-i poolt koostatud ja kasutatud arvete l oli kontaktisikuks märgitud TJ kui R tegevdirektor, kes seda ilmselgelt ei olnud, seostasid arve te saajad neid siiski K.L-iga ja R OÜ-ga, pidamata kontaktisiku nime oluliseks. Samas ei väära selline asjaolu maakohtu poolt tuvastatut, et süüdistuses esitatud arved olid ka oma sisult ebaõiged.

Samas kolleegium osutab, et kaitsjate väide F.M-i tahtlusele võltsitud dokumentide alusel maksualase rikkumise toimepanemisele, on vastuolus F.M-i poolt antud ütlustega, et kõik riskid pidi võtma enda peale AO ja OÜ H, et toetuse maksmine sellise skeemi j ärgi oli AS-le Signaal aktsepteeritav maksuõiguse seisukohalt (10 kd. t.lk. 167). Apellatsioonis on viidatud objektiivse koosseisu puudumisele seetõttu, et F.M -i poolt AS H poolt esitatud arvete aktsepteerimine ja raamatupidamisele tasumise korraldamiseks suunamine ei kujuta endast valeandmeid sisaldava dokumendi esitamist ehtsa pähe. Kolleegiumi arusaama kohaselt raamatupidamise korraldamise põhimõtetest tulenevalt ette võtte raamatupidamises majandustehingu toimumist kinnitava tõendina, mille alusel tehakse ettevõtte vara koosseisu muutev ülekanne, peetakse silmas siiski ehtsat dokumenti. Käeoleval juhul on vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele F.M esitanud teadvalt võltsitud dokumendid. Samuti ei jaga kolleegium apellantide seisukohta sellest, et võltsitud dokumendi kasutamise all on silmas peetud vaid kolmandatele isikutele esitamise juhtumeid, mitte aga olukorda, kus juhatuse liige esitab tema poolt juhitud juriidilise isiku raamatupidamisse võltsitud dokumente. Selline KarS § 345 koosseisu kitsendav tõlgendamine on meelevaldne kuna vastav säte ei piira isikute ringi kellele võltsitud dokument esitati ning F.M ei ole samastatav juriidilise isikuga, AS-ga Signaal. Apellatsioonis tõstatatud maksuõiguse küsimuse osas on ringkonnakohus juba eelpool oma seisukoha esitanud ning peab vaid vajalikuks märkida, et maksukuritegudele ja selles osas süüdistuse puudumisele viitamine on antud juhul ainetu kuna vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kohtulik arutamine süüdistusaktis esitatud süüdistuse piirides.

nr 3-1-1-89-12) kus on ka märgitud, et ka kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Kaitsjate poolt apellatsioonis viidatud asjaolule seonduvalt kohtule esitatud eskiislahenduse materjalidega, märgib kolleegium, et OÜ L puutumus eskiislahenduse koostamisele pole tuvastatav. Sellekohaseid ütlusi on andnu d ka tunnistaja JS tema teistkordsel ülekuulamise l ( 12 kd. t.lk. 6-9). Nähtuvalt tõendist on töö de teostajaks tõepoolest AS K-Projekt, kuid meelevaldne ja palja sõnaline on väide, et viimane edastas selle OÜ L, kes selle omakorda edastas AS-le Signaal ja esitas ka arve. Vastavalt materjalidele on tööde tellija Kobe Asset 1 OÜ , kellega ärialaseid suhteid JS eitab. Puudub loogiline selgitus miks pidi eskiislahendus käime läbi OÜ L, ning miks pidi vaid eskiislahenduse edastamise eest AS Signaal maksma OÜ L 162 000 krooni. Ka kaitsjate poolt jälitustoimingu protokollis kajastatud JS ja SS vestluse sisu on kaitsjad meelevaldselt tõlgendanud. J älitusprotokollis kajastatud ( 7 kd. t.lk. 131-133) vestluse sisust tulenevalt pole alust lugeda tõendatuks mingite tööde tegemine OÜ L poolt nimetatud arvete alusel. Arvamuste avaldamine ja viited arvetel kajastamata numbrile 118 või väited, et ..need ei ole reaalne töö, ..seda ei saa arvestada kui reaalset tulu... selliseks järelduseks alust ei anna. Seda enam, et kaitsjad on viitega SS poolt räägitule jõudnud järeldusel e, et OÜ L teostas arvel nimetatud tööd ehk koostas eskiislahenduse. Samas aga kohtule esitatud ja eelnevatest kaitsjate seisukohtadest tulenevalt oli eskiislahenduse koostajaks K-Projekt, kes siis edastas selle AS-le Signaal läbi OÜ L ehk tegemist oli vahendusega, mille eest maks ti 162 000 krooni.

Nimetatud arve koostamise asjaolude osas andis JS ütlusi, et nimetatud töid ei ole ta AS- le Signaal teinud ning esitatud arve oli väljastatud F.M -i juhiste alusel selleks, et F.M saaks teha ülekandeid osaühingu kontole. Kaitsjad on esitanud apellatsioonis versiooni, et arve esitati raamatupidamisele seetõttu, et K.L teatas suuliselt F.M -ile, et viimane on kätte saanud OÜ -lt L tellitud teekattemärgistuse teostusjoonised, ning sooviti selle töö e est tasuda. Nimetatud tööde kättesaamist ja vastavust kinnitas MS aktis nr 2897. Kohus on tõendina käsita nud jälitusprotokollis kajastatud JS ja F.M-i vestlust, kus F.M teatab, et K.L tellis igavese portsu teostusjooniseid. Ja lubab saata nende nimekirja ( 7 kd. t.lk. 130-131). 29.07.2010 on gi F.M saatnud JS-le elektronkirja, kus märgitu kohaselt ootab juulikuu arvet kokkuleppelises summas 248 000 + käibemaks tehtud teekattemärgistuse teostusjoonistele. Kolleegium nõustudes maakohtu põhistusega leiab, et kaitsjate apellatsioonis esitatud põ hjendused on ümber lükatud kohtu poolt analüüsitud tõenditega. K.L-i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tellis tema teostusjoonised AS - lt Signaal. Tema teada oli alltöövõtja OÜ L, kes omakorda tellis töö K-Projektist (10 kd. t.lk. 150). Seega K.L-i ütluste kohaselt oli tellimuse täitjaks AS Signaal. Seega pidi AS Signaal kas ise sellise töö tegema või tellima selle alltöövõtu korras. Sellekohaseid tõendeid ei ole aga kohtule esitatud. Kaitsjate versiooni kohaselt sai F.M tööde teostamisest teada K.L-i poolt. Samas on viimane andnud ütlusi, et tellis töö A S Signaal. Kui tööde tegijaks oli arve kohaselt OÜ L, ei olnud mingit vajadust F.M esitada osaühingule tööde nimekirja ega maksumust. Seda pidi ikka osaühing teadma mida ta tegi või tellis. JS ütluste kohaselt ei ole OÜ L nimetatud jooniseid teinud ega tellinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et OÜ L oleks nimetatud teenust omakorda tellinud As- lt K-Projekt. Kaitsjate apellatsioonis on maakohtule ette heidetud tunnistajate AH, KL ja süüdistatava F.F-i ütluste tähelepanuta jätmist. Kolleegium sellise etteheitega nõustuda ei saa. Maakohus on nimetatud tunnistajate ütlusi kajastanud ja tõendamiseseme asjaolusid puudutavas osas ka arvestanud. Nii on AH kaitsjate poolt viidatud ülekuulamisel andnud ütlusi, et pärast Kaitsepolitsei päringut hakati TTA-s otsima teostusjooniseid, mida siis TTA oli AS Signaal tellinud, kuid kahjuks neid ei leitud. AS Signaal vastas neile, et ka neil jooniseid ei ole. Uuriti tagamaid ja tundus, et AS Signaal oli tellinud tööd OÜ L, kes siis oli nagu tellinud KProjektilt. OÜ L aga imestas, et mida nad veel tahavad, et pöördugu AS-i K-Projekt poole. MSlt aru pärides selgitas viimane, et temale ütles K.L, et tööd on tehtud ja aktile võib alla kirjutada. Pärast seda kui K.L vahi alt vabastati, nõuti temalt aru, et kus töö on. Mingi kolme päevase viivitusega need tööd temani jõudsid. Need olid kahes pakis, kuid vormistuslikku nägu ei olnud, tegemist oli mustandmaterjaliga, see ei olnud valmis ei allkirjastamiseks ega vastu võtmiseks ( 9 kd. t.lk. 12). Puutuvalt jooniseid on ka tunnistaja KL selgitanud, et täpselt ta kõike ei mäleta, kuid teab, et osa joonised siseauditi tegemise käigus majas ei olnud, neid tuli mujalt otsida. Mäletab, et osa neist ei olnud korralikult vormistatud (9 kd. t.lk 21-27). Kaitsjate poolt viidatud F.F -i ütluste kohaselt oli jooniste tellija K.L läbi OÜ L. Arvab, et edastas esialgse mustandi nii L-le kui ka TTA- le, kuhu viidi need ka kohale. Millal täpselt viidi ei mäleta. Lõplikult vormistatud kujul on see TTA-s kindlasti olemas. Samas kinnitas vaatlusel, et asitõenditena on käsitatud mustandeid. Kinnitab, et TTA -st KL ka küsis neid jooniseid eraldi ja arvab, et vaevalt, et nad mustandi tema käest said ju nad said vormistatuna ( 10 kd. t.lk. 176-190).

Samas aga on just nimetatud mustandid ainukesed, mis üldse on nende jooniste kohta läbi otsingute TTA-s se siseauditi tegemise käigus jõudnud ja sellekohast asjaolu ei kummuta ka tunnistaja sisult arvamuslik ütlus. Kohus on hinnanud ja arvestanud ka tunnistaja TR ütlustega, et kui on tegemist suuremahulise ostuga, mida pole ühikhindades, peab selle kohta korralda ma hanke. Tema ei mäleta, et oleks läbi vaadanud ühtegi lepingut selle kohta, et mingeid teostusjooniseid oleks vaja kuskilt tellida. Tema osales TTA- s siseauditi töös, kus oli vaja kontrollida mingi perioodi jooniseid ja arveid ning mingeid töid ei suudetud leida. Kinnitas, et K.L teostusjoonised TTA juhatajale alles pärast sellekohase korralduse saamist AH- lt. Samuti kinnitab, et esitatu näol oli tegemist puudulikult vormistatud ja nõuetele mittevastavate joonistega ning neid ei oleks saanud aktsepteerida valmis töödena ega vastu võtta ( 11 kd. t.lk. 23). Kaitsjad on viidates korduvalt ülaltoodud samadele tunnistajatele ning dokumentaalsetele tõenditele, samale siseauditi lõpparuandele, leidnud, et nimetatud tõendid lükkavad ümber järelduse, mille kohaselt ei ole TTA arvel nr M01377 ja aktis nr 2897 märgitud tööd AS -lt Signaal tellinud ja saanud. Samas kolleegium osutab, et maakohus on tõendite kogumi, sealhulgas kaitsjate poolt viidatud tunnistajate ütluste ja ka kirjalike tõendite, sh. siseauditist nähtuva alusel jõudnud järeldusele, et AS Signaal juhatuse liige F.M on kokkuleppel K.L-iga kasutanud valede andmetega tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 2897 ja selle alusel koostatud arve nr M01377 31.07.2010 summas 347 232 krooni esitanud TTA-le eesmärgiga omandada nõudeõigust nimetatud summa ülekandmiseks aktsiaseltsi arvele. AS Signaal juhatuse liige F.M on esitanud TTA-le arve ja akti sellise töö tegemise kohta, millist AS-lt Signaal tegelikult ei tellitud ja AS-i Signaal ega alltöövõtja OÜ L poolt tegelikult teostatud ei ole ning AS-i Signaal ja Ats tamme eesmärk oli saada vahendustegevusest kasu. Seega on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud F.M-ile ja AS-le Signaal esitatud süüdistus valede andmetega arve ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti kasutamises eesmärgiga omandada õigus nõuda TTA -lt ja võtta AS Signaal pangakontole vastu raha. Kaitsjad ei ole esitanud apellatsioonis veenvaid argumente, mis annaksid ringkonnakohtule seadusliku aluse tõendeid ümberhinnata või jõuda samade tõendite alusel maakohtust erinevale järeldusele. 15.6 Kaitsja on vaidlustanud K.L-i süüdimõistmist KarS § 345 lg 1 järgi selles, et tema omades õigust OÜ R nimel koostada ja väljastada arveid, on ajavahemikul 04.04.2008.a kuni 18.06.2009.a esitanud teadvalt valede andmetega arveid AS-le H ja OÜ-le L. Nimelt oli võltsitud arveid nr 415, 420, 422, 424, 425, 433 ja 434 selliselt, et arvetele oli märgitud tööde kirjeldused, mida tegelikkuses R OÜ arve saajale – nii AS-le H kui ka OÜ-le L tegelikkuses teinud ei olnud . Nimetatud arvete esitamise eesmärgina on käsitatud nende alusel OÜ- l R tekkinud õigust nõuda ja vastu võtta arve saajatelt neil märgitud tööde eest tasu kokku summas 497667 krooni. Kohus on tõenditena hinnanud ja arvestanud R OÜ poolt TJ nimelt AS-le H väljastatud arvet (kd VII tl 104) ning R OÜ poolt TJ nimelt OÜ-le L väljastatud arveid (kd V tl 86, 88, 90, 91, 95, 96). Samuti on kohus tõenditena käsitanud kohtuistungil ristküsitletud tunnistajate AO ́i, AO ́i, H – KV, TJ ́a, JS ́i antud ütlusi ning on jõudnud järeldusele, et need on usaldusväärsed, riimuvad omavahel ning on kooskõlas ka kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamise vahetult uuritud ja otsuses kajastatud tõenditega. Nii on kohus tunnistaja H-KV ütlustega l ugenud tõendatuks, et ettevõttes R OÜ koostas ja väljastas arveid K.L.

Tunnistajate AO ja TO ütlustega on kohus lugenud tõendatuks fakti, et R OÜ ei ole reaalselt ühtegi tööd AS-le H teostanud, sest R on neile võõras , kuid vaatamata sellele on R OÜ H AS arve nr 415 kuupäevaga 04.04.2008.a esitanud. Tunnistajad AO, AO ja TO ei ole kinnitanud fakti, et tegelikkuses oleks eelpool märgitud töö OÜ- lt R AS- i H poolt tellitud ja tellimuse täitja oleks reaalselt märgitud töö ära teinud. Kaitsja on leidnud, et maakohus on tunnistajate ütlusi ebaõigesti tõlgendanud. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Nõustuda ei saa kaitsja poolt mär gituga, et TO pole selles episoodis üldse ütlusi andnud kuna kohtuistungi protokollis on kajastatud TO vastus prokurörile, millest nähtub, et OÜ-st R pole ta üldse kuulnud. Kaitsja on teinud viited AO ja AO ütlustele sellest, et esimene ei kinnita ega lükka ümber osaühingu poolt arvel nimetatud tööde tegemist ja teine ei mäleta, et oleks näinud raamatupidamisdokumentide alusel osaühingut kui äripartnerit. Kolleegium leiab, et ka nimetatud ütlustest tehtud kohtu järeldus, et tunnistajad ei kinnita nimetatud arvel oleva töö tegemist OÜ R poolt on kooskõlas ütluste sisuga. Kohus on pidanud oluliseks ka tunnistaja AO kohtus antud ütlusi selles osas, et arve nr 415, milline OÜ R poolt AS- le H esitati sisaldas endas valesid andmeid. Tunnistaja on kohtus andnud üksikasjalikke ütlusi selle kohta kuidas AS H raamatupidamises olid eraldi üles märgitud, millised summad on laekunud valede andmetega arvete alusel MS jaoks. Nimelt on tunnistaja selgitanud, et MS- ga seotud arvete ja summade juurde märgiti „M “. Rahade eest tasuti enamasti MS ja tema poega puudutavaid arveid, kuid ei saa välistada, et tasuti ka MS juhiste alusel kolmandate isikute arveid. Tunnistaja on selgitanud kohtus ka seda, et kui H tellis mingit alltöövõttu, siis selle kohta vormistati ka sellesisuline leping ja lepingu puudumine AS H raamatupidamises viitabki sellele, et ülejäänud dokumendid töö kohta on valed. Kõik korraldused rahade kandmise osas tegi MS, sealjuures ka tema ettevõtte poolt K.L-ile kuuluva le majale akende ja uste paigaldamise tasumise osas. Samuti on ta täiendaval ülekuulamisel märkinud, et arvel nimeta tud objekti näol oli tegemist külla ltki suure objektiga ja kõik põhialltöövõtjad kä isid tema teadmisel. Tema ei mäleta, et sellel objektil oleks O Ü R alltöövõtjana olnud ka tööde juhataja poolt võetuna. Kinnitab, et sellele objektile ei olnudki turvafirmat palgatud ( 11 kd. t.lk. 8). Samas vaidlustatud arve käsitab ka objekti valvet. Tunnistaja JS on üheselt kinnitanud, et arvetel märgitud töid reaalselt tehtud ei ole, tegemist on fiktiivsete arvetega, tema ütles töösisu kirjelduse – tööde nimed, mida arvele märkida ning arve sisu ja summad kajastusid arve peal, arvete saatjaks L OÜ-le oli R OÜ. Summade katteks olid esitatud valede andmetega arved omakorda AS-le K-Projekt ja AS- le Signaal. Kaitsja poolt viidatu, et arvetel äranäidatud tööd olid reaalselt ka tehtud, on antud juhul asjakohatud, kuna JS ütluste kohaselt vastu tulles K.L-ile , andis tema ise K.L-ile tööde nimetused, mis olid OÜ L poolt ametiisikuga puutumatult reaalselt tehtud, et ei paistaks raamatupidamises välja. Nimetatud summade katteks aga esitas ta juba arveid ASle Signaal või As-le K-Projekt, s aades sealt omakorda tehtud tööde nimetused. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele K.L-ile esitatud süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja 345 lg 1 märgitud arvete nr 415, 420, 422, 424, 425, 433, ja 434 näol on tegemist võltsitud arvetega. Nimelt on arvetel kui dokumentidel kajastatud tegelikkuses nende arvete alusel tegemata tööd, kuid, milliste (dokumentide) esitamise (s. võltsitud dokumendi kasutamise) tulemusel on R OÜ võimalik olnud omandada õigust saada arve saajalt arvel kajastatud nn teostatud tööde eest tasu seda summas 497 665 krooni. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et K.L võltsides temale süüdistuses märgitud arveid ja esitades neid R OÜ nimelt H AS ja L OÜ-le tegutses eesmärgiga saada

selliselt raamatupidamisliku aluse ja õiguse nõuda ja vastu võtta arve saajatelt arvel märgitud tööde eest tasu. Kaitsja poolt esitat ud argumendid maakohtu järeldust ei kummuta.

Ivi Kesküla

Meelika Aava

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.