Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-139210 KarS § 274 lg 1 järgi ja karistatud 5 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 tulenevalt suurendati mõistetavat karistust 12.01.2012.a Tartu Maakohtu otsusega T.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. Kohtuotsus on jõustunud 31.10.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.11.2013 .a ja lõpeb 18.10.2014.a. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud . Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.05.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava T.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta T.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et maandamata on T.K käitumist mõjutavate hoiakutega seotud riskid. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtestatud väärtusi ning reegleid. T.K avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kaitsja leiab, et esineb piisav alus T.K vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuna see toimuks kontrollnõuete rakendamisega. Kaitsja hinnangul on T.K lubadused edaspidi seadusekuulekalt käituda asjakohased ning T.K käitumist mõjutavad riskid maandatavad.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on T.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähem alt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused T.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.K on kriminaalkorras karistatud mitmeid kordi ning on varem ka vangis viibinud. Varasemalt on teda karistatud salajase vargus, kuritegelikul teel vara omandamise, varguse, omavolilise sissetungimise, kelmuse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat vangistust kannab võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Kuriteo toimepanemise ajendina toob kinnipeetav välja alkoholi kuritarvitamise.

2 (3)

Vangla hinnangul on nii mittevägivaldse kui vägivaldse kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul jätkuvalt väga kõrge. Kinnipeetavale ei ole vangla poolt koostatud individuaalset täimiskava, kuna reaalselt ärakantava vangistuse pikkus ei ületa ühte aastat. Distsiplinaarkaristusi on T.K-le lühikese vangistuse jooksul mõistetud 5. Isik peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kui isik ei suuda range kontrolli tingimustes kehtestatud reegleid täita, siis puudub veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses olles. Ka varasemad korduvad karistused ning vangistuses viibimised ei ole muutnud T.K käitumist õiguskuulekaks. Ainuüksi elukoha ja vabaduses toetava tugivõrgustiku olemasolu ei saa olla aluseks ene tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et eelpool toodust tulenevalt ei ole T.K tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. Menetluskulud T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.06.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 16.06.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 153,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 153,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.K -lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.