Kohtulahend

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Z.K palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Prokurör palus jätta Z.K suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna Z.K ei ole elukohta, tal on vabanemise korral olemas vajalik tugi.

KOHTU SEISUKOHT

Z.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja on eelnevalt ka vangistuses viibinud. Samuti on Z.K karistatud korduvalt väärteokorras. Z.K poolt toimepandud kuriteod on peamiselt varavastased . Kuritegusid on Z.K toime pannud ka vägivalda kasutades – avaliku korra raske rikkumine, röövimised, väljapressimine. Käesoleval ajal kannab Z.K karistust röövimise toimepanemise eest. Z.K poolt kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine. Z.K selgitab kuritegude toimepanemist ja sellega kaasnevat mõtlematust oma narkosõltuvusega. Z.K on tarvitanud alkoholi alates 10. eluaastast. Probleemidele alkoholiga osundavad ka hulgalised väärteokaristused alkoholiseaduse rikkumiste eest. Z.K selgituste järgi ei tarvitanud vabaduses enam niivõrd alkoholi, kuna see asendus narkootikumide tarvitamisega. Z.K tarvitas fentanüüli ja on pikaaegne sõltlane. Eeltoodu st nähtuvalt on Z.K puhul tegemist pikaaegse alkoholi- ja narkosõltlasega. Kuritegude toimepanemisest hoidumiseks peab Z.K ise oluliseks, et ta suudaks vabaneda fentanüüli tarvitamisest. Z.K vajab vabanedes nõustamist ja tuge. Z.K sõnul on tal vanglas olemas tugiisik, kellega ta rääkida saab ja kes teda mõistab ning aidata suudab. Kriminaalhooldust ta ei vaja, sest ta ei ole kindel, kas ta on suuteline kontrollnõudeid täitma ja kas ta lõplikult suudab narkootikumidest loobuda. Motivatsioon selleks on tal olemas. Z.K-le on karistuse kandmise ajal määratud väga palju distsiplinaarkaristusi. Nii paljude rikkumiste olemasolu põhjendab Z.K sellega, et kuna temasse suhtutakse ebainimlikult, võib tema samaga vastata. Enamjaolt on rikkumised seotud tubakatoodete omamisega. Z.K enda sõnul enam ei suitseta, kuid avaldab pahameelt, et oma suitsude suitsetamise eest tuleb veel topeltkaristust kanda. Positiivseks peab kohus seda, et Z.K on endale vanglas püstitanud eesmärgid, millised ta on suutnud täita. Z.K eesmärgiks oli läbida võimalikult palju programme ja osaleda rehabilitatsioonis. Vangistuses Z.K osaleb anonüümsete alkoholide tugigrupi töös, osales MTÜ Convictus Tervise tugigrupi ja 12 sammu tugigrupi töös, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Õige Hetk ja Viha Juhtimine, läbib sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Z.K eesmärgiks on jätakata õpinguid - Z.K läbis riigikeele õppe B1 ja B2 tasemel, omandab puidupingitöölise eriala Tartu Kutsehariduskeskuses. Z.K-le on määratud ka tugiisik. Tartu Vangla edastatud materjalide kohaselt puudub Z.K vabanemisjärgselt kindel elukoht. Valga Linnavalitsus on Z.K kirjalikult teavitanud, et vabu sotsiaalkortereid Valga linnal pakkuda ei ole ja elamispinda saab võimaldada vaid juhul, kui mõni eluruumidest kunagi vabaneb. Z.K on kinnitanud, et vabanedes puudub tal elukoht, teda ei seo miski Eesti riigiga ja ta soovib riigist minema sõita. Z.K ei soovinud kohtuistungil avaldada, kuhu sõita kavatseb. Varasema tingimisi ennetähtaegse arutamise ajal soovis Z.K minna rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Lootuse Küla. Z.K esialgsete selgituste kohaselt ta enam rehabilitatsioonikeskusesse minna ei soovinud motivatsiooni puudumise tõttu. Kohtuistungi käigus muutis Z.K oma arvamust ja avaldas soovi, et kohus määraks tema elukohaks MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsioonikeskuse. Z.K rõhutas, et ta on motiveeritud ja soovib narkosõltuvusest vabaneda, kuid ei ole endas kindel, kas määratavaid nõudeid ja kohustusi on ta suuteline täitma.

suudab tõsiselt suhtuda erinevatesse abistavatesse programmidesse. Kui Z.K on suuteline säilitama motivatsiooni, tahet ja soovi ka vabanemise ajaks, on Z.K võimeline ise, ilma vastava riikliku sunni rakendamise läbi, muutma oma käitumist ühiskonnale aktsepteeritavaks, st õiguskuulekaks. Z.K on veendunud, et vabanemise korral on ta suuteline ise hakkama saama ja osalt ka seetõttu, et talle on määratud tugiisik, kelle poole saab ta igal ajal pöörduda. Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades Z.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eesmärgipärane. Siinjuures peab kohus oluliseks ka seda, et KarS § 3314 näeb ette kuriteokoosseisu kuritahtliku karistusjärgse käitumiskontrolli nõuete või kohustuste rikkumise korral.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.