Kriminaalasi nr 1-12-1659
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-1659
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Prokuröri abi Ruti Kilg (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu I.O tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
I.O elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 22017410848; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
13.06.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta I.O temale Tartu Maakohtu 29.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1659 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 29.05.2012. a otsusega on I.O süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 121 järgi, mille eest on mõistetud karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 27.10.2011. a Tartu Maakohtu otsusega I.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, võrra. I.O-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendati vangistus I.O suhtes üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. Üldkasulik töö tuli ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o kuni 13. juunini 2014. a. 07.01.2013. a Tartu Maakohtu määrusega pöörati Tartu Maakohtu 29.05.2012. a otsusega I.O-le mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 7 kuud täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.01.2013. a ja lõppeb 04.08.2014. a. Vangla ei toeta I.O vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha I.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta I.O tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu I.O selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
pidanud kinni kontrollnõuetest. Seetõttu pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Oluline on kohtu arvates seegi, et I.O kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli kohtul I.O tagaotsitavaks kuulutada. Kriminaalhooldaja oli välja selgitanud, et I.O lahkus luba küsimata oma elukohast. Arvestades, et I.O on varasemalt korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ei ole ühtegi edukalt läbinud, annab alust arvata, et I.O ei ole kasutanud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, puudub põhjus olla veendunud, et I.O sellel korral suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kõiki talle kohtu poolt määratud kohustusi. Vangistuse jooksul on I.O individuaalset täitmiskava täitnud vangla iseloomustusest tulenevalt vastavalt isiklikule motivatsioonile ja vangla võimalustele. I.O on läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ja töötab alates aprillist koristajana majandusabitöödel. Vangla iseloomustusest nähtub, et I.O-le on mõistetud kaks distsiplinaarkaristust. Karistatud on I.O tubakatoodete omamise eest keelatud ajal ja kohas. I.O ise selles probleemi ei näe, kuna tema hinnangul on sellsisulised distsiplinaarkaristused kõikidel, sest Tartu Vangla on „ainus koht maailmas, kus suitsetada ei või“. Kohtu hinnangul ei ole aga aktsepteeritav I.O suhtumine tema poolt toimepandud rikkumistesse, sest distipliinist kinnipidamine karistuse kandmise ajal on oluline ja sellest peab ka kinnipeetav aru saama. I.O on Läti kodanik ja vabanemise korral on I.O elamisloa puudumise tõttu Eestist väljasaadetav. I.O selgituste kohaselt on ta suhelnud sotsiaaltöötajaga, kes väitis, et ID-kaardi saab I.O vabanemise ajaks. Seadusliku aluse Eestis viibimiseks saab I.O sissekirjutusega või kohtulahendiga, mis annab aluse I.O Eestis elada. Käesoleval ajal puudub aga I.O kindel elukoht Eestis. Varasemalt elas I.O koos elukaaslase ja lastega (üks ühine laps). Käesolevaks ajaks on naine leidnud uue elukaaslase ning I.O toetamist võimalikuks ei pea. Teisi lähedasi I.O ei ole. Istungil on I.O avaldanud soovi vabaneda elukohaga Paldiskis, kuid aadressi ta nimetada ei osanud, selgitas, et aadressi teab ta siis, kui sinna kohale jõuab. Kuna I.O ei ole avaldanud kindlat ja konkreetset elukohta, kuhu ta soovib vabaneda, ei ole kohtul võimalik ka I.O alalist elukohta määrata. Lisaks elukohale on kohtu hinnangul I.O vabanemise korral oluline ka majandusliku toimetuleku jaoks on vajalik stabiilne sissetulek, mida I.O vabanemise korral samuti ei ole. I.O on küll pidanud võimalikuks asuda tööle Paldiskis, kuid ühtegi garantiikirja ta kohtule esitanud ei ole. Samuti ei võimalda tema selgitused olla veendunud selles, et I.O reaalselt töökoha võimalus oleks.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.