Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Sillandi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Priit Silland kannab karistust Harju Maakohtu 04.04.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Priit Silland tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus, s.o 4 (neli) kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o 2 (kahe) aastase vangistusega, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.09.2011.a - 20.09.2011.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust ja 10.12.2011.a - 11.12.2011.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, s.o kokku 4 (neli) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Priit Silland ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati lisakohustuseks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume. Priit Silland määrati Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja

järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võeti Priit Sillandilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Harju Maakohtu määrusega 13.06.2013 pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Priit Sillandile Harju Maakohtu 04.04.2012.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Priit Sillandi karistusaja alguseks loeti 01.06.2013.a. Priit Silland on kriminaalkorras karistatud 1 kord ning reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Priit Silland kannab karistust KarS § 184 lg 1 järgi (suures koguses psühhotroopse aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine) ja KarS § 424 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 6-l korral, sealhulgas 3-l korral LS järgi ja 3-l korral NPALS § 151 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ja kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Vangistuses olles on Priit Silland ajavahemikul 22.01.2014 – 18.02.2014 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik mõistab narkootiliste ainete tarvitamisega seotud riske ja soovib tulevikus mõnuainevaba elu elada. Alates 03.03.2014 osaleb kinnipeetav tööhõives majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav elas enne kinnipidamist kuuendat aastat temale kuuluvas mugavustega korteris aadressil xxxx. Töö tõttu on isik elanud ka xxxx. Elukoha kontroll elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on tehtud 23.04.2014. Tegemist on 4-toalise heas korras korteriga, mille omanikud on A S (kinnipeetava elukaaslane) ja Priit Silland. Käesoleval hetkel elab antud aadressil A S koos tütardega. A S on tutvunud elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustega ning allkirjastanud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks antud aadressile. Kinnipeetav on 2000.a lõpetanud xxxx ning õppinud xxxx. Peale vabanemist plaanib isik kõrghariduse omandamist rahvusvahelise majanduse ja äri korraldamise erialal. Kinnipidamise ajal ei näe isik vajadust eriala omandada. Kinnipeetav on registreerinud oma firma xxxx 2011.a jaanuaris. Firma tegeles rahvusvahelise transpordiga Põhjamaades ning isik oli nimetatud firma juhataja. Töötasuks oli umbes 500 eurot kuus. Eelnevalt on kinnipeetav töötanud erinevatel töökohtadel. Kinnipeetava elukaaslane töötab, saab laste toetust ning vajadusel toetavad materiaalselt ka vanemad. Priit Sillandi majanduslik olukord enne vangistust oli rahuldav. K-Raha andmetel on 19.05.2014 seisuga isikul rahalisi nõudeid summas 7154,24 eurot. Isik plaanib rahalisi nõudeid tasuda vabanedes. Kinnipeetav esitas tingimisi ennetähtaegse menetluse raames info, et tal on olemas garanteeritud töökoht xxxx. 23.04.2014 toimus telefonivestlus xxxx kontaktisiku T M, kes kinnitas, et kinnipeetav on temaga sel teemal suhelnud ja läbirääkimised tööle saamise osas on pooleli. Firma tegevusalaks on autode avariijärgne remont ja plekitööd. Kinnipeetava tööülesanneteks oleks lao korrastamine ja autode puhastamine. Kui kinnipeetav vabaneb, siis selgub, kas ta saab antud firmasse tööle või ei. Enne kinnipidamist elas kinnipeetav koos elukaaslase A S ja 2 alaealise tütrega. Priit Sillandi suhted perega on head. Lähedased on valmis kinnipeetavat igati vabanemisjärgselt toetama. A S teadolevalt on isikule negatiivset mõju avaldanud sõprade ring ära kadunud – osad isikud on välismaal, on ka neid, kes on vanglas või surnud. Hoolimatule elustiilile viitavad isiku poolt toimepandud väärteod. Isiku väitel tarvitas ta lahjat alkoholi harva, kanget alkoholi praktiliselt üldse mitte. Isiku sõnul alustas ta narkootikumide tarbimist 2009.a GHB-ga, hiljem lisandus

ka kokaiin. Enne kinnipidamist tarbis isik narkootikume umbes 1 kord nädalas murede unustamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Narkootikume isik süstinud ei ole. Viimati tarbis kinnipeetav kokaiini katseajal 2013.a mais. Isik on mõelnud ravi saamiseks spetsialisti poole pöördumise peale. Vangistuses paikneb kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Priit Silland on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid (väärteokorras karistatud NPALS alusel, ei ilmunud kokkulepitud ajaks kriminaalhooldusosakonda registreerima). Samas on isik enda sõnul motiveeritud oma käitumist muutma. Kinnipeetava puhul seisneb oht mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, rahvatervise ohustamises. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 9%. Eeltoodust tulenevalt Viru Vangla toetab kinnipeetava Priit Sillandi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla oleks vangla arvates vajalik riskide maandamiseks määrata Priit Sillandile KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kooselust A S on kinnipeetaval 2 alaealist tütart (sündinud xxxx ja xxxx). Ainsa probleemina tõi A S välja Priit Sillandi sõltuvuse narkootilistest ainetest. A S loodab, et vanglas viibimine on pannud kinnipeetava tõsiselt järele mõtlema ja oma probleemidega tegelema, et vabaduses suudaks ta seaduskuulekalt edasi elada. Priit Sillandile mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei ilmunud registreerimisele, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks, tarvitas katseajal kokaiini. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Priit Silland tingimisi ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks on vajalik kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 3 kuud.

Priit Silland ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, olles motiveeritud seaduskuulekalt käituma. See, et ta ei jõudnud õigel ajal märkima, oli seotud tööülesannetega. Luba ta elukohast lahkumiseks taotles. Ta ei pannud katseajal toime uut kuritegu. Priit Silland on oma sõnul selles täiesti kindel, et suudab narkootikumide tarvitamisest loobuda. Ta on näinud, milleni sõltuvus võib viia. Kinnipeetava väitel suudab ta edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Töökoht peaks vabanemisel olema kindel, sest neil jäi kokkulepe, et kui ta vabaneb, siis talle töö leitakse. Tulevikus ta soovib oma firmaga jätkata rahvusvahelise transpordi alal. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Priit Sillandi (Silland) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 28.03.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral, s.o Harju Maakohtu 04.04.2012 kohtuotsusega ning 21.08.2012 kohtumäärusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid. Harju Maakohtu 13.06.2013 kohtumäärusest tuleneb, et Harju Maakohtu 04.04.2012 kohtuotsusega tunnistati P. Silland süüdi KarS § 184 lg 1; § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 11 kuu ja 26-päevase vangistusega. Vastavalt KarS § 74 järgi määrati, et karistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele, kui Priit Silland ei pane 2-aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 20.04.2012. Harju Maakohtu 21.08.2012 kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele P. Sillandile eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, kuid pikendati määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 03.07.2014. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku 14.05.2013 esitatud taotluse, tuvastades, et kriminaalhooldusalune P. Silland ei ilmunud registreerimisele ja pani katseajal toime väärteorikkumise, mille eest on teda 04.03.2013 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 230213000929 karistatud rahatrahviga. Selle kohaselt P. Silland juhtis 21.10.2012 mootorsõidukit, olles sellises tervise seisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusreeglite kõrvalekaldumatut täitmist, eelnevalt tarvitades narkootilist ainet kokaiini ilma arsti ettekirjutuseta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti viidi P. Sillandilt võetud proovi uuring, mille käigus avastati uriinis kokaiin. Otsus jõustus 28.03.2013. Samuti ei järginud 30.04.2013 kriminaalhooldusalune KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, ei ilmunud kokkulepitud ajal registreerimisele, ei taotlenud eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. P. Silland ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama 29.05.2013 kohtumäärusega. Kohtu hinnangul P. Sillandi suhtes ei olnud võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust toime pandud rahvatervisevastase (narko-) ja üldohtliku (liiklus-) kuriteo eest. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel esinemisel, antud juhul poole karistuse ärakandmisel, oma eesmärki. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Süüdimõistetu oma tegevusega pani ohtu teised liiklejad ja jalakäijad. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (karistatud NPALS-i § 151 alusel kolmel korral, varem kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel kahel korral; vangistuses paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas), mida

võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks P. Sillandit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. P. Sillandi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendamata ja ennatlik, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav ühe aasta kestel suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust on prokuratuur käesoleval ajal Priit Sillandi ennetähtaegsele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Priit Sillandi võib kolme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme narkokuriteo eest (KarS § 184 lg 1), sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Priit Silland kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, mistõttu on selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava Priit Sillandi tingimuslik karistus pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele põhjusel, et ta ei ilmunud registreerimisele ega taotlenud luba elukohast lahkumiseks, tarvitas katseajal kokaiini. Kinnipeetavat on väärteokorras 3-l korral karistatud NPALS § 151 järgi. Vangistuses olles paikneb kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Ta on läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on vanglas tööga hõivatud. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, garanteeritud töökoht xxxx, materiaalset ja moraalset toetust pakkuv perekond. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 9%, mis on madal risk ja millest tulenevalt Viru Vangla toetab Priit Sillandi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et edaspidi suudab ta kriminaalhoolduse nõudeid täita, samuti avaldas ta, et suudab täiesti kindlalt hoiduda tarvitamast narkootikume. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Priit Silland viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Priit Sillandile KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Priit Sillandi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Priit Sillandile, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.