Keskkonnavastased süüteod

1-14-4787 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

J.S süüdistatakse selles, et tema p üüdis ühiselt ja kooskõlastatult koos N.P ’iga 02.05.2013. a kuni 03.05.2013. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Liivi lahes püügiruudus nr 178 Lao ja Manija vahelisel merealal Olav J.S-ile kuuluvat paati pardanumbriga xxx kasutades, kalapüügiloata ja seadusega lubatust ( lubatud mitte alla 70mm ) väiksema silmasuurusega 12 erineva pikkusega nakkevõrguga 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi 3,98 kg meritinti ja 3,22 kg kokresid, viidikaid ning kiisku. Sellega rikkusid J.S ja N.P kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, § 13 lg 3 ja kalapüügieeskirja § 26 lg 2, mida loetakse KPS § 202 lg 1 p 1 järgi kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; lõige 3 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 13 lg 1 aga sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda Lk 3 / 5

1-14-4787 ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (KPS § 13 4 lg 6). Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindi- ja räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 2440 mm. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid J.S ja N.P oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 11843,75 eurot, s.o olulises ulatuses . Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.P ’i süüdistatakse selles, et tema p üüdis ühiselt ja kooskõlastatult koos J.S-iga 02.05.2013. a kuni 03.05.2013. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Liivi lahes püügiruudus nr 178 Lao ja Manija vahelisel merealal Olav J.S-ile kuuluvat paati pardanumbriga xxx kasutades, kalapüügiloata ja seadusega lubatust ( lubatud mitte alla 70mm ) väiksema silmasuurusega 12 erineva pikkusega nakkevõrguga 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi 3,98 kg meritinti ja 3,22 kg kokresid, viidikaid ning kiisku. Sellega rikkusid J.S ja N.P kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, § 13 lg 3 ja kalapüügieeskirja § 26 lg 2, mida loetakse KPS § 202 lg 1 p 1 järgi kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; lõige 3 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 13 lg 1 aga sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (KPS § 13 4 lg 6). Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindi- ja räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 2440 mm. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid J.S ja N.P oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 11843,75 eurot, s.o olulises ulatuses Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav J.S kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: J.S-i süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning karistamist 5 (viie ) kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 23.05.2012.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud kandmata karistuse 11 kuu ja 28 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 69 alusel pöörata vangistus täitmisele asendades selle J.S nõusolekul 1026 tunni üldkasuliku töö tegemisega 2 aasta jooksul. Töö tegemise ajal on J.S kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75-le. Prokurör ja süüdistatav N.P kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt Lk 4 / 5

1-14-4787 prokurör nõudis kohtus: N.P süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning karistamist 5 (viie) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust, suurendades 5 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 11.11.2013.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest. Pärnu Maakohtu 11.11.2013. a otsuses märgitud 3 aasta pikkune katseaeg, mille alguseks on 11.11.2013. a, kuulub N.P suhtes täitmisele 11.11.2013.a kohtuotsuses märgitud tingimustel. Senikaua, kuni ei ole möödunud 11.11.2013.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 3 aastat , mille kulgemise alguseks on 11.11.2013.a, tuleb karistuse täitmisele pööramise korral pöörata täitmisele liitkaristus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Kui 11.11.2013.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 3 aastat on möödunud, saab täitmisele pöörata üksnes KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust 5 (viis ) kuud vangistust. Kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu suuruses summas.

on esitatud tsiviilhagi 11843.75 euro

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 87. Süüdistatavad on ennast süüdi tunnistanud. Nende käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada J.S ja N.P KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha kummaltki 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest kummaltki 72 €. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja solidaarselt süüdimõistetutelt. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendid: sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina ära võetud nakkevõrgud pakendatuna eraldi prügikottidesse, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse (pakend nr 1 kuni 2) ning asitõendina ära võetud 726 ahvenat, 11 lesta, 3 haugi 3,98 kg meritinti pakendatuna eraldi prügikottidesse, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse sügavkülma (pakend 3 kuni 6).

Indrek Nummert Kohtunik Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.