Kohtulahend

Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 06.06.2014. a. Tartu Maakohtu 18.06.2012. a otsuse ja kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on D.O enne käesolevat karistust kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 10.03.2011. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 60 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Vangla 13.05.2014.2014. a iseloomustuse kohaselt kannab D.O käesolevat vangistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud omavolilise sissetungi eest, lisandunud on vägivald. Soodusteguriks on olnud alkohol. On vangistuses läbinud Eluviisitreeningu ja peaaegu läbinud Vihajuhtimise. Vihajuhtimise programmi läbimine katkes, kui oli läbida veel üks kohtumine. Käesolevalt osaleb järelvalveta majandusabitöödel. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama oma X juurde aadressile XXXX kus elas ka enne vangistust. Elukohaks on kolmetoaline korter, mis kuulub D.O elukaaslasele, kes on andnud nõusoleku D.O sinna elama asumiseks. On omandanud põhihariduse Hugo Treffneri Gümnaasiumis, lisaks ka metalltariifi ja koostelukksepa elukutse, kuid erialal hiljem töötanud ei ole. On läbinud kaitseväeteenistuse. Vangistuses eelistab töötamist õppimisele. On olemas pikaajaline töökogemus lamekatuste paigaldajana, on teinud ka muid ehitus- ja remonttöid. Oskab ka keevitustöid, kuid diplomit ei oma. Lisaks töötasule saab ka töövõimetuspensioni. Vabanedes on võimalik asuda tööle OÜ-sse XXXX, mida on kinnitanud ka tööandja X. Vabaduses tuli majanduslikult toime ja vanglas töötab järelvalveta majandusabitöödel. On olnud pikaajalises kooselus, on kolm last. Suhted päritoluperekonnaga on väidetavalt toetavad. Hoolimatule elustiilile viitab alkoholi kuritarvitamine ning sellest tulenev õigusvastane käitumine pereliikmete suhtes. Tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud ja negatiivset mõju avaldavad isikud, kellega suhtlemisest on kinnipeetav enda sõnul loobunud. Alkoholi tarbis väidetavalt sõpradega ning nii kangemat kui ka lahjemat. Tunnistab, et alkoholijoobes kaotab ohutaju, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Alkoholi tarvitamisele ja kuritegude sooritamisele on olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju ning enesekehtestamise probleemide olemasolu. Vangistuses läbinud alkoholi temaatikat käsitleva sotsiaalprogrammi ja enda sõnul enam tulevikus alkoholi ei tarvita. Praegune karistus pöörati täitmisele, kuna rikkus kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu. On teadvustanud asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni. Tulevikuks seatud positiivsed ja realistlikud eesmärgid, motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks kasvamas, mis väljendub põhjus-tagajärg seoste paremas arusaamises, enesekriitilisuse väljendamises. On ise veendunud, et tõenäosus samalaadse kuriteo sooritamiseks on vähene. On soov muutuda ja usub, et saab sellega perekonna toel hakkama. Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepoanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%. Vangla toetab D.O vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku 24.04.2014. a ettekande kohaselt on D.O vangistuse ajal enda päritoluperekonnaga suhted säilinud. On vangistuse ajal suhelnud enda elukaaslase, laste, õe, venna ja vanematega telefoni teel. Kinnipeetava elukaaslane, lapsed ja ka tütar eelmisest kooselust on käinud lähiajalistel kokkusaamistel. On käesoleva vangistuse ajal läbinud Eluviisitreeningu. Alustas ka Vihajuhtimises osalemist, kuid see katkestati, kuna D.O oli grupis passiivne, keeldus individuaalsetest kui ka grupiülesannetest ning ta ei olnud valmis osalema rollimängudes. VANGIS-es kajastus ka, et kinnipeetav ei ärritu enda sõnul üldse. Riskihindamises kajastus aga, et D.O tarvitas alkoholi emotsionaalsetel põhjustel (viha, ärritus), mida kinnitas ka tema elukaaslane. Samas ei ole kinnipeetaval enda sõnul alkoholi tarvitamisega probleeme. Ei näe ka seost alkoholi

tarvitamise ning kuritegeliku ja ohtliku käitumise vahel. Varasemalt on D.O kahel korral käitumiskontrollile allutatud. Kriminaalhoolduse 06.05.2011. a lõpetamise ettekandest selgus, et üldkasuliku töö lõpus oli D.O probleeme juhendajaga kokkulepitust kinnipidamisega. Samuti esines juhtum, kus D.O ilmus üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes. Ametnikku informeeriti viimasest intsidendist aga pärast üldkasuliku töö tegemise lõppemist, mille tõttu ei saanud ametnik sellele reageerida. Teisel korral rikkus D.O talle kohtu poolt pandud kohustust mitte katseajal alkoholi ja narkootikume tarvitada, mille tõttu tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku karistus täitmisele pöörata. 12.02.2013. a määrusega kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ka rahuldas, kuna D.O rikkus 4 korda tahtlikult talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu, kusjuures 2 rikkumist neljast pani ta toime pärast kriminaalhooldusametnik poolt erakorralise ettekande koostamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ongi D.O puhul riskid seotud ennekõike alkoholi tarvitamisega. Lisaks sellele on D.O kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt alkoholijoobes ohtlik nii endale kui ka teistele, s.h pereliikmetele, kuna D.O on kalduvus alkoholi tarvitades vägivaldseks muutuda. Juhul, kui kohus otsustab D.O tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda ametlikult tööle kuu aja jooksul alates vabanemisest või võtta ennast Töötukassas arvele; osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda pakub. Juhul, kui D.O annab kohtus enda nõusoleku, oleks otstarbekas määrata talle lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt nelja kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaksmääramiseks ja vajadusel ravi läbimiseks. D.O avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab D.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel asjaoludel. Oma seisukoha avaldamisel tugineb prokurör KarS § 76 lg 3 asjaoludele, vangla koostatud iseloomustusele ja kriminaalhooldusametniku arvamusele. D.O on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) Tartu Maakohtu 10.03.2011.a. KarS § 266 lg 2 p 3 alusel üldkasuliku tööga 60 tundi; 2) Tartu Maakohtu 18.06.2012.a. KarS § 424, § 121, § 120, § 266 lg 2 p 3 alusel liitkaristusega 2 aastat 6 kuud vangistust, millest kohesele kandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osas kohaldati KarS § 74 sätteid, katseajaga 3 aastat. Keäsolevalt kannab 2 aasta pikkust vangistust, kuna rikkus kontrollkohustusi. Vangistusest on ära kantud veidi rohkem kui 1 aasta 4 kuud, kandmata osa on mõned päevad vähem kui 8 kuud. Vangla iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub D.O elama elukaaslase XXXX juurde ning tööle OÜ-sse XXXX. Lisaks saab isik töövõimetuspensioni. Isiku sõnade kohaselt on suhted päritoluperekonnaga toetavad. Samas suhtub ise pereliikmetesse hoolimatult, kuna on nende suhtes toime pannud kuritegusid. Tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemisest on kinnipeetav enda sõnul loobunud. Üks tema kuritegeliku käitumise põhjuseid on alkoholi tarbimine. Vangistuses on läbinud vastavasisulise sotisaalprogrammi. Enda sõnul ei kuritarvita tulevikus alkoholi. Vestlusel ametnikega ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Tulevikuks seatud positiivsed eesmärgid, motivatsioon seaduskuulaka elu alustamiseks kasvamas, mis väljendub põhjus-tagajärg seoste arusaamises, enesekriitilisuse väljendamises. On soov muutuda, usub, et saab sellega hakkama perekonna toel. Vangla toetab D.O vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ning tema allutamist käitumiskontrollile. Vangla hinnangul oleks otstarbekas kohaldada isikule

katseajaks lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et D.O on varasemalt kriminaalhooldusel olnud kahel korra (ÜKT tegemise ja KarS § 74 kohaldamise ajal). Mõlemal katseajal esines isikul alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Kriminaalhooldusametnik on märkinud, et juhul kui kohus otsustab D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, siis oleks otstarbekas määrata isikule riskide maandamiseks lisakohustused (mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma ametlikult tööle kuu aja jooksul vabanemisest või võtma end arvele Töötukassas, osalema sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda pakub ning pöörduma psühhiaatri poole hiljemalt nelja kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaksmääramiseks ja vajadusel läbima ravi). Kuna D.O on motiveeritud käituma edaspidi seaduskuulekalt ning ta teab, et kohtu määratud kontrollnõudeid ja kohustusi tuleb täita, siis prokurör on toetaval seiskohal isiku ennetähtaegse vabastamise osas. Küll aga nõustub prokurör vangla ametniku ja kriminaalhooldusametnikuga, et D.O suhtes tuleks kohaldada käitumiskontrolli ajaks lisakohustusi (lisakohustused on märgitus arvamuses ja iseloomustuses). Juhul kui kohus otsustab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg 1 aasta. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda vangla, prokuröri ja kaitsja arvamusega, et D.O vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. D.O on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevat vangistust kannab ta ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud samuti omavolilise sissetungi eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Riskihindamisest nähtuvalt tarvitas alkoholi emotsionaalsetel põhjustel (viha, ärritus), mida on kinnitanud ka D.O elukaaslane. Lisaks alkoholile on kuritegude toimepanemisel olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju, kuhu kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle, ja enesekehtestamise probleemid. Kuigi D.O on tunnistanud, et alkoholijoobes kaotab ta ohutaju ja tegutseb tagajärgedele mõtlemata, ei ole tal enda sõnul alkoholi tarvitamisega probleeme. Positiivseks võib aga pidada seda, et D.O on hoolimata sellest läbinud vangistuses alkoholi tarvitamise temaatikat käsitleva sotsiaalabiprogrammi ja enda sõnul alkoholi tulevikus enam ei tarvita. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on alkoholi tarvitamisest hoidumine väga oluline, kuna kriminaalhooldaja näeb D.O puhul riski just seoses alkoholi tarvitamisega. Seda, et alkoholi tarvitamine on D.O puhul problemaatiline, näitab ka see, et käesolev karistus pöörati tema suhtes täitmisele just seetõttu, et ta rikkus kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti esines esimesel korral kriminaalhooldusel olles juhtum, kus D.O ilmus üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes. Positiivsena võib märkida, et vangistuse kandmise ajal on D.O säilinud toetavad suhted päritoluperekonnaga. Tema elukaaslane, laps ja tütar eelmisest kooselust on käinud lühiajalistel kohtumistel. Samuti on D.O vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht. Elama saab ta asuda elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressile XXXX, kus ta elas ka enne vangistust. Väljastatud garantiikirja alusel saab ta vabanedes asuda tööle OÜ-sse XXXX. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vangla, kuigi on toetanud D.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%, s.t suhteliselt kõrgeks. Hoolimata suhteliselt kõrgest riskihindamise tulemusest, kuid arvestades teisi positiivseid momente, leiab kohus, et on põhjendatud anda D.O-le võimalus näidata, et ta on teinud käesolevast vangistusest õiged järeldused ja suudab edasiselt elada seaduskuulekat elu. Eeltoodu alusel on D.O vabanedes kohustatud täitma lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määratud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - pöörduda psühhiaatri poole 4 (nelja) kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaks määramiseks ja alluda vajadusel ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - mitte viibida katseajal alkoholi tarvitamisega seotud kohtades ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; - osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohus leiab, et nimetatud lisatingimused aitavad tagada D.O ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.