Kohtulahend

1-14-4719 kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelvalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn) KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-14-4719 võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsus on kättesaadav 18.06.2014.a. Esitatud süüdistus Erkki Graubergi süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.03.2014.a kella 05:35 ajal Harjumaal, Tallinnas Pärnu mnt 186 juures mootorsõidukit Mazda 323F registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 2,85 mg/g, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Erkki Grauberg toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalja Kutepova, süüdistatav Erkki Grauberg ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus Erkki Graubergi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 järgi 11 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Erkki Grauberg ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg 1-ga ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1-14-4719

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Süüdistatav on KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel loobunud kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Erkki Grauberg kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil taotles süüdistatav menetluskulude ajatamist ühele aastale. Süüdistataval tasuda tulev summa on suur. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, mis annab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus nõustub sellega, et tegemist on summaga, mille ühekordne tasumine kuu aja jooksul käib ilmselgelt süüdistataval üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kaheteist kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulu seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: • • •

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi nr 1461 kulu 27 eurot; KrMS § 175 lg 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 144 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 532,50 eurot, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Menetluskulud kokku 703,50 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul tasumisega esimesel kuul 58,68 eurot ja ülejäänud kuudel summas 58,62 eurot.

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.