Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

aasta jooksul on 32% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. 2.6 Vangla hinnangul mõistab kinnipeetav kehtivaid reegleid, kuid ei ole rahul ühiskonnas olevate normide ja piirangutega. Isik ei suuda näha oma rolli kuritegelikus käitumises. Kohus on seisukohal, et isiku negatiivse suhtumise tõttu õiguskorda, mida tõestavad distsiplinaarkaristused ja rahulolematus kehtivate normidega, ei ole võimalik kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.7 Kuna kinnipeetav kannab karistust tapmiskatse eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED

taotluses, mille aga kohus on jätnud tähelepanuta. Süütepudelitega elamute süütamiste näol on tegemist üldohtliku süüteoga KarS § 404 mõttes ning ei varem ega hiljem ole taolisi süütegusid käsitletud tapmis- või mõrvakatsetena. Ka kaebuse esitajale pakuti korduvalt võimalust kokkuleppemenetluses süü omaks võtta süüdistuses KarS § 404 järgi, millega oleks kaasnenud 1-aastane karistus, ent M. Võrk keeldus. Talle esitati süüdistus mõrvakatses, milles ta ka süüdi tunnistati. M. Võrk nõustub kohtuotsusega, ent märgib, et tegemist ei ole tahtliku tapmise või selle katsega. Rasket tagajärge ei saabunud ning tegemist oli kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. 4.5 Kohus on välja toonud ka asjaolu, et kaebuse esitajat on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning et tema elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (sh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Kohtul puudub veendumus, et M. Võrk suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja temale pandud kohustused täita nõuetekohaselt. M. Võrk märgib, et KarS § 76 lg-s 3 ei sisaldu erandeid kuuel korral karistatud isikute tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas. Samuti esineb kohtupraktikas küllalt juhtumeid, kus on vabastatud tingimisi enne tähtaega, jättes kandmata 3-6 aastat karistust ning vabastatud on ka isikuid, kellel on 5-16 kehtivat distsiplinaarkaristust. 4.6 Kohus ei ole tuginenud kriminaalhooldaja arvamusele, mis on kaasa toonud ebaseadusliku lahendi. Kriminaalhooldaja on leidnud, et M. Võrk sobib kriminaalhooldusele (ilma elektroonilise valveta) ning toonud välja tegevused riskide maandamiseks. Viru Maakohus on kahel korral arutanud M. Võrgu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldaja eelmiste seisukohtade kohaselt vastavad kaebaja elukoha tingimused ema juures elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, samuti esineb formaalne eeldus elektroonilise valvega vabastamiseks. Kohtumääruses on ühe lausega märgitud, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik M. Võrgu käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus on jätnud täielikult motiveerimata, miks ei kuulu M. Võrk ennetähtaegselt vabastamisele isegi täiendava garantii – elektroonilise valveseadme kohaldamisega, milleks ta on andnud omapoolse loa ja nõusoleku. Samuti ei ole kohus analüüsinud kaebaja taotlust lühendada järgmise ennetähtaegse vabastamist taotluse läbivaatamise aega. 4.7 Kohus on arvestanud kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, mida M. Võrk on vaidlustanud kohtus ja milles puudub lõplik kohtulahend. M. Võrk viitab Tartu Ringkonnakohtu lahendile, milles leitakse, et kui kinnipeetav on vaidlustanud talle vanglas määratud distsiplinaarkaristuse, on ennatlik arvestada seda negatiivse asjaoluna ja iseloomustusena ennetähtaegse vabastamise arutamisel ning sellele tuginedes kohtulahendi tegemisel (TrtRingK 06.11.2009 nr 1-08-10692). Kaebuse esitaja märgib, et ta on koristamisest keeldunud, kuna tunnetab kaasvangidest tulenevat ohtu. Kaasvangide hirmutamisest tingituna on tal tekkinud tervisehädad. Teda määratakse pidevalt koristama, mida ta aga teha ei julge. Keeldumisel karistatakse teda aga kartseri ja üksikvangistusega korduvalt ja maksimumiga ning seetõttu ei vabastata teda tingimisi ennetähtaegselt. Sel põhjusel tuleb aga M. Võrgul kanda karistus vangistuses lõpuni ja kartseris ning terviseprobleemidega. Kohus on negatiivsete asjaolude kõrval jätnud tähelepanuta positiivsed. M. Võrk märgib, et distsiplinaarkaristused on talle teadlikult määratud enne vabastamise küsimuse arutamist, et teda negatiivsemalt näidata. Kohus pidanuks arvestama sellega, et kinnipeetav viibib Supermax osakonnas, kus tema õigused on rohkem piiratud kui tavalises vanglaosakonnas. See on tugevdatud järelevalvega osakond, kus paiknevad nn kõrgohtlikud ning sellist iseloomustust ei saa maha. Samas aga vabastatakse ka selle osakonna kinnipeetavaid tingimisi ennetähtaegselt. 4.8 Kasutatud on määratlemata õigusmõisteid (nt kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), ohtlik (risk vanglas) ning vanglal ja kohtul on kohustus esitada põhjalikum ja sisulisem

motivatsioon ja tõendid, millised ohud ja kellele, mis võimaldaksid adressaadil mõista, mida ta peaks selleks tegema, et neid talle pandud subjektiivseid hinnanguid kõrvaldada ning edaspidi vältida. Vangla iseloomustuses märgitu: „kinnipeetav on ka ise avaldanud vanglale, et ta ei loobuks täielikult kriminaalse suhtlusringkonnaga suhtlemisest“, ei vasta tõele. M. Võrk on küll öelnud, et juhul kui ta peab loobuma suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega, ei saa ta suhelda venna ega laste ristiisaga, kellega suhtlemisest ta ei saa loobuda. Iseloomustuses on see aga jäetud lahti mõtestamata ning kohus on seda arvestanud negatiivse asjaoluna. Samuti ei vasta tõele kohtu arvamus: „enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks“. M. Võrk märgib, et ta elas enne vahistamist (2005) karsket elu, sest oli peale vabanemist sellise põhimõtte võtnud. Kuna aga 2012. a mais ja 2013. a veebruaris, kui arutluse all oli M. Võrgu ennetähtaegne vabastamine kohus samal põhjusel jättis kaebuse esitaja vabastamata, avaldas viimane ise soovi märkida individuaalsesse täitmiskavasse läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening õigusrikkujale. M. Võrk on kindel, et tal ei teki probleemi alkoholi tarvitamisega ja ta soovib jääda täiskarsklaseks. 4.9 Kohus ei ole uurinud kinnipeetava isiklikku toimikut, mis sisaldab erinevaid materjale hindamaks kinnipeetava isikut ja vangistuse eesmärkide täitmist ja vangistuse jätkamise otstarbekust. Vangistuse jätkamisel peaks kohus olema veendumusel, et see on vangistuse eesmärkidest tulenevalt vajalik ja otstarbekas ning täitmiskavas on meetmed, mille läbimisel või läbiviimisel eesmärgid täidetakse. Kaebaja leiab, et neid eesmärke on võimalik saavutada ja läbi viia palju efektiivsemalt ja odavamate vahenditega vabaduses kriminaalhooldusel. 4.10 Kohus on jätnud arvestamata elutingimused, s.o määrusest puuduvad põhjendused, kas see elukoht ja kõik tingimused vastasid kõigile ettenähtud nõuetele ja korrale või tuleks M. Võrgul midagi täiendavalt ette võtta. 4.11 Kaebaja on korduvalt avaldanud soovi teha vanglas tööd (v.a koristamine Supermaxis), et tasuda rahalisi nõudeid, aidata pere ning osta toidukaupu ja hügieenitarbeid. Vangla on seni pakkunud vaid tööd koristajana Supermaxis, töötasuga 0,63 eurot tunnis. Töö aeg oleks u 15 minutit. Sellise töötasuga ei ole ka parima tahtmise juures võimalik nõudeid tasuda ja praeguse seisuga on kriminaalmenetlusega seonduvalt tasuda 6558,31 eurot. M. Võrk ei nõustu kohtu seisukohaga, et „kui kinnipeetava suhtumine töö tegemisse oleks positiivne ning ta oleks motiveeritud oma nõudeid täitma, siis oleks talle vastuvõetav igasugune vangla poolt pakutav tasustatav töö“. M. Võrk kordab veelkord, et tal on hirm ja ta kardab sattuda kaaskinnipeetavate kättemaksu ohvriks ning seetõttu ei saa ta Supermaxis tööd teha, kuna selleks on liiga suur risk. Lisaks on kaebajal tekkinud kulusid seoses oma õiguste ja vabaduste kaitsmisega riigi õigusabi korras kaitse osutamisega. Ka neid ei ole võimalik vangistuses olles tasuda. Lisanduvad kohtutäituri tasud, juhul kui rahalisi nõudeid ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud. Tsiviilasjades on kohus määranud ja kohustanud hüvitada riigi õigusabi tasud ja kulud ühe aasta jooksul pärast kaebaja vabaduskaotusliku karistuse lõppemist. Igasugune sissetulek M. Võrgul puudub ja ta on täielikult maksevõimetu. Ka käesolevas asjas taotleb M. Võrk määrata ja kohustada tal hüvitada riigi õigusabi tasud ja kulud summas 205,44 eurot ja ringkonnakohtu kulud ühe aasta jooksul pärast vabadusekaotusliku karistuse lõppemist. 4.12 M. Võrk leiab, et vangla suhtumine temasse on negatiivne seetõttu, et ta kaitseb oma õigusi ja vabadusi. M. Võrk leiab, et kui isik oma õiguste eest seisab, ei tähenda seda, et tal oleks negatiivne suhtumine õiguskorda või et ta ei oleks rahul ühiskonnas kehtivate normidega. Vastupidi – M. Võrk peab lugu seadusest ja õiguskorrast ning järgib kehtivaid reegleid ja seadusi ka edaspidi täie tõsidusega ega soovi neid rikkuda ning tuleb toime ka kohustustega, mis kohus paneb talle ennetähtaegse vabastamisega.

4.13 M. Võrk ei ole nõus prokuröri kirjaliku seisukohaga, s.o sellega, et tuginetud on vaidlustatud distsiplinaarkaristustele. Määrust lugedes ilmneb, et see on kopeeritud osaliselt prokuratuuri seisukohast, vangla hinnangust kinnipeetavale ning M. Võrgu varasema ennetähtaega vabastamata jätmise määrusest. Kaebaja leiab, et kohus on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid ja kohtulahendi seaduslikkuse ning põhjendatuse nõuet. Prokuröriga mittenõustuvalt märgib M. Võrk, et kohtupraktikas on juhtumeid, kus ennetähtaegselt vabastatakse kinnipeetav, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises, kes on kuriteo toime pannud katseajal või vangistuses, kes on olnud kõrgohtlikud või ohtlikud, kellel on olnud vangistuses distsiplinaarkaristused. M. Võrk on toonud näiteid kohtulahenditest, kus kohus on vabastanud ka kinnipeetavaid, kellel on jäänud vangistust veel piisavalt kanda. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Taasintegreerimine ja resotsialiseerimine ühiskonnaellu kriminaalhooldaja valve alla on kaebaja suhtes kohaldatav ning ta teeb kõik selleks, et mitte toime panna õigusrikkumisi ja on kindel, et saab sellega ka hakkama. Samuti ei nõustu ta sellega, et ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne riivatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.3 Kaitsja on tõstatanud küsimuse sellest, et varem ei ole M. Võrku tingimisi vabastatud ja tema kriminaalne käitumine ongi tingitud sellest, et ta ei ole suutnud iseseisvalt sotsialiseerida ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja ühekülgse käsitlusega ja leiab, et M. Võrgule on antud võimalusi kanda oma karistust ka tingimisi, ent ta pani katseajal olles toime uue raske kuriteo. Nagu nähtub tema kuritegude dünaamikast on pidevalt tõusnud kuritegude vägivaldsuse tase ja ohtlikkus. Samuti mõjutab M. Võrgu kuritegelikku käitumist grupi mõju. M. Võrk kannab käesolevalt juba neljandat vabadusekaotuslikku karistust. Seega ei ole usutav, et vaid kriminaalhoolduse all olemine suudaks M. Võrku sedavõrd mõjutada, et ta katkestaks sidemed kriminaalkorras karistatud isikutega, seda enam, et iseloomustuse kohaselt ei loobuks M. Võrk kriminaalse suhtlusringkonnaga suhtlemisest. 5.4 M. Võrgu kaebuse kohaselt on tema kohta esitatud iseloomustus moonutatud ja vastuoluline tema enda poolt maakohtule esitatud tõenditega. Ringkonnakohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel saadab kinnipidamisasutus kohtule materjalid, mida arvestatakse muuhulgas ka taotluse lahendamisel. Kui kinnipeetav ei nõustu iseloomustusega ning talle jäävad arusaamatuks iseloomustuses esitatud mõisted, selle koostamise protseduurilised küsimused või hinnangu kujunemine, on tal õigus pöörduda kinnipidamisasutuse poole selgitustaotlusega. Ennetähtaegse vabastamise esemeks ei saa olla ka M. Võrgu poolt kuriteole antud õiguslik hinnang (vt kaebaja viited kuriteo valest kvalifitseerimisest). M. Võrgu asjas on jõustunud kohtulahend, millega ta tunnistati süüdi KarS § 114 p-de 2,3 - § 25 lg 2 alusel. 5.5 Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et kohus oleks pidanud arvestama asjaoluga, et M. Võrk on distsiplinaarkaristused vaidlustanud. M. Võrgu poolt osundatud Tartu Ringkonnakohtu lahendis on tõepoolest leitud, et sellisel juhul on distsiplinaarkaristusi isikut negatiivselt iseloomustava materjalina arvestada ennatlik. Jaatada tuleb sedagi, et M. Võrk on kinnipidamisasutuses viibides olnud hõivatud muusika- ja kunstiringis osalemisega, omandanud iseseisvalt inglise keele algõppe, osalenud vabanemiseelses nõustamises ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele. M. Võrku iseloomustatakse kohusetundliku ja korrektse programmis osalejana, kes oskas tuua elulisi näiteid. Ringkonnakohus peab tegevustes osalemist positiivseks ja tunnustab M. Võrku selle eest. Samuti on positiivne M. Võrgu puhul perekondlike sidemete säilimine ja garanteeritud töökohtade olemasolu. Vaatamata töökoha olemasolule puudub M. Võrgul arvestatav töökogemus. Iseloomustuse kohaselt on M. Võrgu enda sõnul ta nii palju kinni istunud, et ei ole jõudnud õieti normaalset tööd tehagi. Ehkki ta on nõustunud vangistuses töötama, on ta väljendanud rahulolematust pakutud ametikoha suhtes nii väikse palga kui ka julgeolekuriski tõttu. 5.6 Kaitsja on leidnud, et kohus pidanuks reageerima M. Võrgu taotlusele määrata tema uueks ennetähtaegseks vabastamiseks seaduses kehtestatust lühem tähtaeg. Ringkonnakohus märgib, et lühema tähtaja määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kui kohus peab ise vajalikuks asja arutamiseks uue tähtpäeva määramist, tuleb tal selle kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige süüdlase poolt veel ära kanda jäänud vangistuse kestusest, KarS § 76 lg-s 3 nimetatud kriteeriumitest ja ajast, mis kohtu poolt on vajalik kinnipeetava poolt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Maakohus ei ole M. Võrgu puhul tähtaja lühendamise osas seisukohta võtnud. Samas nähtub maakohtu määrusest, et kohus on igakülgselt analüüsinud KarS § 76 lg-s 3 nimetatud kriteeriume, samuti M. Võrgu suhtumist õiguskorda ja ohtlikkust ning leidnud, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks, on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus on leidnud, et kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsisusest, nendega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Samuti oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Ringkonnakohus

leiab, et maakohtu määruses kajastatud asjaolud ei muutu poole aasta pärast selliselt, et sedastada kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Seetõttu ei rahulda ringkonnakohus määruskaebuse esitajate taotlust vähendada vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel sätestatud üldist tähtaega kinnipeetava materjalide kohtule uueks edastamiseks lühema tähtaja jooksul. 5.7 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohtul on õigus keelduda kinnipeetava ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ning toimepandud kuriteo asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.