Kohtulahend

Asitõendid Mustad kindad – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui kuriteo toimepanemise vahend. Metallplaat – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist 19 tabletti – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Jalatsijälg tõmmiskilel – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Sinist värvi kott –hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Jalatsijäljefragment tõmmiskilel ja paberil – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Sõjaväemüts (pilotka) –hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Meeste musta värvi jalatsid– jätta pärast kohtuotsuse jõustumist J.HVilleroy & Boch kauss, vaagen Inturist vene kirjadega, 4 sõrmust, fotoaparaat Tšaika II, vene sõjaväemüts, 9 vanaaegset märki, mansetinööp, 30 kopikat ja vööpannal –üle antud kannatanule XXX29.11.2013.a ja 03.02.2014.a – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist XXX. CD plaat kõnesalvestusega – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde

Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista J.H-lt XXXkasuks tsiviilhagi summas 200 eurot (kakssada eurot). Tsiviilhagi tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXX Swedbank’is.

1-13-8572

Ekspertiisitasud Ekspertiisitasu summas 369 eurot (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot) jätta riigi kanda. Ekspertiisiakti nr 13E-AN1428 ekspertiisitasu summas 84 eurot (kaheksakümmend neli eurot) kuulub J.H-lt välja mõistmisele väärteomenetluse raames. Menetluskulud J.H-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ekspertiisitasud summas 884 eurot (kaheksasada kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud summas 448,80 eurot (nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „J.H , 1-13-8572, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1-13-8572 J.H, olles varem toime pannud omavolilisi sissetungi, taas 07.07.2013.a kella 04.20 ajal tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas XXXhoovis asuvasse lukustatud puukuuri, tekitades oma teoga kannatanule varalist kahju summas 10 eurot. Seega pani J.H valdaja tahte vastaselt võõrase ruumi ebaseadusliku sissetungimise, vähemalt teist korda, so KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse mille eest teda karistati 19.09.2011.a Harju Maakohtu otsusega 1-11-8267, uuesti ajavahemikul 07.11.2013.a kella 20.00 kuni 08.11.2013.a kella 15.20 paiku garaažiukse avamise teel tungis valdaja XXX tahte vastaselt sisse Tallinnas XXXasuvasse eramusse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXXkuuluvat vara kokku väärtuses 448,55 eurot: Villeroy & Boch kauss väärtusega 350 eurot, vaagen Inturist vene kirjadega väärtusega 5 eurot, 4 sõrmust väärtusega 20 eurot, fotoaparaat Tšaika II väärtusega 10 eurot, vene sõjaväemüts väärtusega 8,55 eurot, 9 vanaaegset märki väärtusega 50 eurot, mansetinööp, 30 kopikat ja vööpannal kokku väärtusega 5 eurot. Seega J.H pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimisega varguse, öösel vastu 21.11.2013.a tungis valdajate XXXja XXXtahte vastaselt ebaseaduslikult aknatrelli ja raami lõhkumise teel sisse Tallinnas XXXasuvasse elamusse. J.H tekitas lõhkumisega varalise kahju summas 200 eurot. Seega J.H pani toime vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16.06.2014.a toimunud kohtuistungil süüdistatav J.H kinnitas, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi täielikult, kahetseb toimepandut, nõus asja arutamisega lühimenetluses, kannatanu Sorokini poolt esitatud tsiviilhagi vastu ei vaidle.

Ringkonnaprokurör leidis, et J.H süü on leidnud kinnitust, palus J.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistada teda 1 aastase vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista vangistuse 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks palus määrata 1.a. ja 6 kuud vangistust, eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka.Tsiviilhagi palus rahuldada.

Kaitsja asus seisukohale, et J.H poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, süüdistus on põhjendatud. Prokuröri poolt pakutud karistusmääraga on nõus, kuid leiab, et arvestades eelvangistuses viibitud aega, võiks J.H vabastada kohtusaalis ja ülejäänud karistuse mõista talle tingimisi kohaldades KarS § 74 sätteid.

1-13-8572

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav J.H tunnistab ennast kuriteo episoodides süüdi. Kohtuistungil kinnitas J.H , et jääb enda poolt esitatud taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. J.Hi soovinud täiendavaid ütlusi kohtuistungil anda. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.H süüd KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: Kannatanu XXXütlused (I köide lk 3,4 -5); Sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega (I köide lk 7-9); Tunnistaja XXXütlused (I köide lk 10-11); Asitõendi - CD kõnesalvestusega vaatlusprotokoll (I köide lk 14-15); Asitõendi /J.H kinnipidamisel ära võetud mustad kindad/ vaatlusprotokoll fotodega (I köide lk 16-19); Harju Maakohtu 19.09.2011 otsus, millega oli J.H karistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja § 199 lg 2 p4, 8 järgi (I köide lk 67- 74); J.H poolt kahtlustatavana antud ütlused (I köide lk 76-79) Kannatanu XXX ütlused (II köide lk 2-5, 173-175, 178-180) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide lk 6-27) Väljavõte internetiportaalist osta.ee (II köide lk 62-63) Osta.ee vastus päringule (II köide lk 66-67) Tunnistaja XXXütlused (II köide lk 68-69) Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II köide lk 73-75) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide lk 76-92) J.H kahtlustatavana antud ütlused (II köide lk 120-128) J.H ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (II köide lk 129-135) Kannatanu XXXütlused (II köide lk 188-190, 257-260) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide lk 191-193, 197-223) Ekspertiisiakt nr 14E-GE0023 (II köide lk 226-231) Ekspertiisiakt nr 14E-TJ0002 (II köide lk 244-251) Kannatanu XXXütlused (II köide lk 261-264) J.H kahtlustatavana antud ütlused (II köide lk 268-275) Harju Maakohtu 19.09.2011 otsus kriminaalasjas 1-11-8267 (II köide lk 158-165) Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et J.H pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so omavolilise sissetungi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale vähemalt teist korda. Samuti on tõendamist leidnud, et J.H pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-8572

KARISTUS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Süüdistatavat J.H-st on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust. 19.09.2011.a on J.H-st Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud. Samuti on isikut karistatud 22.03.2010.a Harju Maakohtu poolt vangistusega 2 kuud, seoses KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvaliditseeritavate kuritegude toime panemise eest. Isikul on 17 kehtivat väärteokaristust, sh NPALS § 151. Isikut in karistatud nii arestidega kui ka rahatrahvidega, mis on J.H siiamaani tasumata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna J.H-st on varasemalt korduvalt karistatud nii omavolilise sissetungimise kui ka varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada J.H-st edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et J.H-st ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. J.H-st on korduvalt karistatud reaalse vangistusega, kuid millised ei ole oma eesmärke saavutanud ega mõjutanud teda

1-13-8572 seaduskuulekalt käituma. J.H ei ole teinud mõistetud karistustest vastavaid järeldusi ning on jätkanud kuritegude toime panemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud ka põhjustel, kuna toimiku materjalide tuginedes ei oma J.H kindlat sissetulekut. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus märgib, et J.H on varasemalt mõistetud rahatrahvid käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks (so 17.06.2014.a) tasumata. Kohus on seisukohal, et J.H-st tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel J.H-le peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. J.H karistusregistri väljavõttest on nähtub, et isikul puudub kindel elukoht ja tal on probleeme narkootikumidega. Kohus asub seisukohale, et J.H võimalikud probleemid narkootikumidega võivad takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Üldkasuliku töö ja ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast eeldusest – kohus usub, et isik suudab enda elu jätkata ilma süütegudsid toime panemata. J.H näol ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik rakendada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga. J.H-st on varasemalt korduvalt karistatud reaalsete vangistustega. . Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. J.H suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtul puudub usaldus, et J.H suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning üldkasuliku tööga seotud kontrollnõudeid korrektselt järgida. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 4, 8 sanktsiooni keskmise määrana näinud ette 2,5 aastat vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 1 sanktsiooni keskmise määrana 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et J.H-st on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjendusel, et J.H tunnistab oma süüd täielikult, kahetseb toime pandud tegusid puhtsüdamlikult, olles vabaduses vabatahtlikult ja täielikult hüvitas ühe tsiviilhagi summas 10 eurot. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et J.H-le tuleb karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel (üks episood) karistuseks mõista 1 aasta vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 alusel – 6 kuud vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, mida kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid vähendada 1/3 võrra. Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise

1-13-8572 asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimus vabastamise vaagimiseks. Vähemalt üheks selliseks iseloomustavaks asjaoluks peab olema märkimisväärne eripära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 16, 17). Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Kohus on seisukohal, et J.H suhtes ei ole võimalik rakendada KarS § 74 sätteid, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. J.H tingimisi vabastamine mõistetud vangistusest oleks vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel ega esimest korda. J.H näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud (15 korral), tal puudub kindel elukoht ja töökoht, tal on probleeme narkootikumidega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-05, p 5). Kohtu hinnangul on võimalik saavutada šokivangistuse efekt juhul, kui isik ei ole viibinud kriminaalmenetluse raames vahi alla ning kohesele kandmisele kuuluv vangistus pööratakse täitmisele viivitamatult peale mõistmist. Lähtuvalt sellest seisukohast ei ole J.H näol tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada šokivangistust, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. J.H on viibib vahi all 2 kuud ja 5 päeva 2013.a.ning alates 09.01.2014.a. kuni käesoleva ajani, mis on kokku üle seitsme kuu, seega ei ole J.H näol tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada šokivangistust.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

1-13-8572 VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanutele XXXja XXXon kahju põhjustatud J.H oma tegevusega. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest kannatanu XXXpoolt esitatud tsiviilhagi summas 10 eurot on J.H poolt vabatahtlikult hüvitatud, 16.06.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.H, et on kannatanu XXXpoolt esitatud tsiviilhagi nõus hüvitama. Seega on J.H hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et XXXpoolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus süüdistatavalt J.H-lt väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena mustad kindad, metallplaat, 19 tabletti, jalatsijälg tõmmiskilel, sinist värvi kott, jalatsijäljefragment tõmmiskilel ja paberil, sõjaväemüts (pilotka), meeste musta värvi jalatsid, Villeroy & Boch kauss, vaagen Inturist vene kirjadega, 4 sõrmust, fotoaparaat Tšaika II, vene sõjaväemüts, 9 vanaaegset märki, mansetinööp, 30 kopikat ja vööpannal ja CD plaat kõnesalvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 29. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p 10. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohus seisukohale, et CD plaati, mis on asub kriminaalasja toimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud asitõendid, mis asuvad Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, nende hulgas Metallplaat, 19 tabletti, Jalatsijälg tõmmiskilel ja Jalatsijäljefragment tõmmiskilel ja paberil, tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Villeroy & Boch kauss, vaagen Inturist vene kirjadega, 4 sõrmust, fotoaparaat Tšaika II, vene sõjaväemüts, 9 vanaaegset märki, mansetinööp, 30 kopikat ja vööpannal, mis on üle antud XXX29.11.2013.a ja 03.02.2014.a – tuleb jätta pärast kohtuotsuse jõustumist XXX. Meeste

1-13-8572 musta värvi jalatsid, mis on tagastatud J.H-le – tuleb jätta pärast kohtuotsuse jõustumist J.H-le. Kuriteo toimepanemise vahend mustad kindad tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ekspertiisitasu summas 884 eurot (kaheksasada kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 448,80 eurot (nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). Ekspertiisitasud summas 369 eurot (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot) jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2012.a otsuses nr 3-1-1-120-12, p 6.1 asunud seisukohale, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Sellisteks erandjuhtudeks võivad olla näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Ekspertiisiaktist nr 13E-AN0849 nähtub, et ekspertiisiks esitatud kilepakikeses ei sisaldunud narkootilisi/psühhotroopseid aineid, kuna antud ekspertiisi tulemus ei aidanud kaasa J.H süüd tõendamisele, leiab kohus, et selle ekspertiisi maksumust ei pea temalt välja mõista. Ekspertiisiaktist nr 13EGE1388 nähtub, et kuna puudusid võrdlusproovid, siis ei olnud võimalik teha järeldusi segaproovides sisalduva bioloogilise materjali kohta. Seega antud ekspertiis ei andnud kriminaalasja menetlemise seisukohalt olulisi tõendeid. Kohus asub seisukohale, et antud kriminaalasjas saab kõnelda sellisest erandjuhtumist, kuna määratud ekspertiisid ei andnud olulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, tuleb need jätta riigi kanda. Ekspertiisiakti nr 13E-AN1428 ekspertiisitasu summas 84 eurot (kaheksakümmend neli eurot) kuulub J.H-lt välja mõistmisele väärteomenetluse raames.

Arvestades J.H varalist seisundit, legaalse sissetuleku puudumist, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulud tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „J.H , 1-13-8572, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-13-8572

Violetta Kõvask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.