Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Osundatud narkootilistest ainetest osa, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 0,89 grammi andis Maksim Maljovannõi 09.12.2013. a enda elukohas aadressil XXX, Tallinn vahetult enne tema kinnipidamist ebaseaduslikult edasi Aleksandr X , kelle valdusest eelnimetatud narkootiline aine 09.12.2013. a kella 15.30 ajal politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning kokaiin kuulub II nimekirja. Vastavalt kohtupraktikale piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks: narkootilise aine marihuaana puhul keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast, narkootilise aine amfetamiini puhul keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, narkootilise aine kokaiini puhul keskmiselt 0,65 grammist kokaiinist (puhtal kujul) ning narkootilise aine MDMA puhul keskmiselt 1,4 grammist MDMA-st. Seega käitles süüdistatav marihuaanat koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 285 inimesele; amfetamiini koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks ca 294 inimesele; kokaiini koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks ca 100 inimesele ja MDMA-d koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks ca 1 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Kokku käitles Maksim Maljovannõi erinevaid narkootilisi aineid koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 680 inimesele. Suures koguses erinevate narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Maksim Maljovannõi toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Maksim Maljovannõi ja tema kaitsja Leonid Olovjanišnikov sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör Maksim Maljovannõi süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 aastat. KarS § 74 lg 2 kohaselt kuulub koheselt täitmisele 1 aasta vangistust ning vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta 3 aastat vangistust tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Maksim Maljovannõi poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 09.12.2013. a, s.o mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Maksim Maljovannõi nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida süüteoga saadud järgmine vara: sularaha kokku summas 373,00 eurot ning sülearvuti Ordi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Maksim Maljovannõi kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Maksim Maljovannõi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 27.01.2014 määrusega on arestitud Maksim Maljovannõi vara – sularaha summas 373,00 eurot ja sülearvuti Ordi. Nimetatud sularaha on kantud üle Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ning sülearvuti asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb Maksim Maljovannõilt KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Maksim Maljovannõi ei tööta ja legaalne sissetulek puudub. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et Maksim Maljovannõi teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Maksim Maljovannõi legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Maksim Maljovannõi ei ole tõendanud seda, et nimetatud vallasvara oleks ta saanud enda valdusesse legaalsete sissetulekute arvelt või muul legaalsel moel. Maksim

Maljovannõi on andnud kokkuleppe sõlmimisel nõusolekul nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Maksim Maljovannõilt 373,00 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ning sülearvuti Ordi koos laadijaga, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 85 lg 1 kohaselt konfiskeeritu läheb riigi omandisse või saadetakse rahvusvahelises lepingus sätestatud juhtudel tagasi. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - minigrip kilekotid, kilekotid, plastpurk kirjaga Vision, 3 digitaalkaalu, kasutamata minigrip kilekotid, konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - mobiiltelefonid Samsung, imei XXX, koos SIM-kaardiga (nr XXX), Samsung, imei XXX, koos SIM-kaardiga Elisa (nr XXX) ja Samsung Galaxy Note II, imei XXX, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. - 1 CD plaat konto väljavõtetega, mis asuvad kriminaalasjade materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 24,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 4641,00 eurot. 17.06.2014 toimunud istungil kaitsja taotles Maksim Maljovannõid vabastada ekspertiisikulude tasumisest (DNA-ekspertiisi kulust eelkõige), raske majandusliku olukorra tõttu. Maksim Maljovannõil puudub igasugune vara. Prokurör ei nõustunud ekspertiisikulude jätmist riigi kanda, kuivõrd kriminaalasjas olid ekspertiisid täiesti põhjendatud, et tõestada kinnipeetava süüd kuriteo toimepanemises. Seadus võimaldab ainult erandjuhtudel jätta menetluskulud riigi kanda. Antud kriminaalasjas viidi läbi narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN1549 maksumusega 2532,00 eurot ning DNA ekspertiisi nr 13E-GE1499 maksumusega 2109,00 eurot. Nimetatud ekspertiisid olid tehtud tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. Menetluskulude tasumisest vabastamine on pigem erandlik ning antud juhul erandlikke asjaolusid ei esine. Maksim Maljovannõi näol on tegemist töövõimelise isikuga.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud on summas 5552,50 eurot, mis on süüdistataval sissetuleku puudumist arvestades märkimisväärselt suur summa. Vabanemise järgselt on süüdistataval võimalik asuda tööle. On oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 tuleb menetluskulud summas 5552,50 eurot alusel tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 462,71 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB Pank, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida süüdistatava ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, „menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.