Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
17.06.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-586
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kaitsja
vandeadvokaat Lembit NIRGI
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid H EU elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks H E sünd. XXX, isikukood XXX, X XX Karistuse kandmise algus 14.12.2012 ja lõpp 28.10.2014 Jätta H E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus osaliselt , määrata tema poolt H EULE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. materjaliga tutvumine 30 €, osalemine kohtuistungil 30 € käibemaks 12 €). Välja mõista H EULT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit
kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 08.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H Eu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
H E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 14 päeva alates 13.12.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav osales vanglas sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige hetk, AA-tugigrupi töös ja osales analüüsivatel vestlustel tegevuse tagajärgedest. Kinnipeetav kannab karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on põhiharidus, ta ei näe vajadust hariduse omandamiseks, samuti puudub kutseharidus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 89,86 € ulatuses, vabanemisfondis on 244,71 €. Vangistuses on kinnipeetavat majanduslikult toetanud ema. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja vend, abikaasaga on suhted katkenud. Perekond toetab kinnipeetava vabanemist ja nad soovivad aidata nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetava kinnituse kohaselt tarvitas ta vabaduses alkoholi igapäevaselt, alustades lahjast ja lõpetades kange alkoholiga, sellised tarvitamised kestsid 3 – 4 päeva. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav muutub peale alkoholi mitmepäevast tarvitamist närviliseks ja võib tarvitada vägivalda. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähimasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ema, isa ja vend. Kinnipeetava suhted abikaasaga on katkenud, kuid ta suhtleb eelmisest kooselust sündinud alaealise pojaga. Perekond toetab kinnipeetava vabanemist. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanematele kuuluvasse korterisse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, nõusolekud on olemas. Kinnipeetava ema töötab koristajana, isa on töötu. Kinnipeetavale on vabanemise korral garanteerinud töökoha xxx. Kinnipeetav peab hoiduma igasuguste sõltuvusainete tarvitamisest ja suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega.
Maakohtu istung Kinnipeetav H E taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on nüüd muutunud. Prokuröri abi Sigrid Nurm maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ja kinnitas, et kinnipeetav on nõus täitma käitumiskontrolli nõudeid ning on alkoholiga teinud lõpparve. Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, ka reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole teinud mingeid järeldusi oma varasematest karistuste st ning tingimisi mõistetud vangistus tekitab temas vaid karistamatuse tunde, mistõttu ta jätkab kuritegude toimepanemist nii vangistusest vabanemisel, kui ka kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vähemalt 1 -aastase katseaja läbida seaduskuulekalt ning ei pane taas toime uusi kuritegusid. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus ja isegi mitte elektrooniline järelevalve ei ole antud kinnipeetava puhul enam piisavaks vahendiks, mis tagaks kinnipeetava õiguskuuleka käitumise vabaduses. KarS §76 lg.3 näeb esimesena ette kuriteo asjaolude hindamist. Arvestades kinnipeetava poolt viimasena toimepandud kuritegu – KarS §424 – leiab maakohus, et üldpreventsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb kinnipeetaval ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Oma tegevusega seadis kinnipeetav reaalsesse ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Tartu Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks üldkasulik töö koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Üldkasulik töö tuli sooritada ja käitumiskontrolli nõudeid täita 2 aasta jooksul. Vaatamata kriminaalhooldaja järelevalvele ei suutnud kinnipeetav seda teha ja vähem, kui 1 aasta möödumisel (16.11.2012) pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava selline käitumine ei veena maakohut, et tänaseks on ta muutunud ja suudab nii katseaja kui edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus tunnustab kinnipeetavat vangistuses läbitud sotsiaalprogrammide eest, kuid leiab, et vaid nendel põhjustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Positiivne antud asjas on ka alalise elukoha ja garanteeritud töökoha omamine, kuid ka vaid neil alustel vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse ärakirjast ning kinnipeetava enda selgistustest maakohtu istungil nähtub, et sama elu - ja töökoht olid kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Seega ei takista antud asjaolud kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.
Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud kinnipeetava puhul ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina antud asjas. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle kirjaliku taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 109,20 €. Maakohus selle summaga ei nõustu. Nimetatud vandeadvokaat osales maakohtu istungil kahel järjestikusel kohtuistungil – kell 10.30 asjas nr.1-1210962 ja kell 10.45 käesolevas asjas. Seega ei ole põhjendatud, et kaitsja märgib mõlema asjas maakohtule esitatud taotluses ära tasu sõidule kulutatud aja eest ning tasu sõidukulu eest. Tegemist on ühe sõiduga Rakverest Jõhvi ja tagasi kahele järjestikusele kohtuistungile. Eeltoodu alusel rahuldab maakohus kaitsja taotluse osaliselt ning jätab käesolevas asjas kaitsjatasust välja teistkordse tasu sõidule kulutatud aja eest ning tasu sõidukulu eest. Tasu kaitsjale sõidule kulutatud aja eest ning tasu sõidukulu eest on tänasel kuupäeval kaitsjale välja mõistetud asjas nr.112-10962. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.