lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-9153/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-9153/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-9153/5Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas19.08.20111-11-9153/12Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas29.05.20141-11-9153/40Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas30.07.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9153

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 29. mai 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu M.I, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 29. mai 2014 määrus M.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 19.08.2011 otsusega tunnistati M.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9; § 215 lg 2 p 1 – § 25 lg 2 ning § 424 järgi ning teda karistati ühe aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.12.2009 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. M.I lõplikuks liitkaristuseks loeti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Tema karistusaja algus on 22.09.2011 ja lõpp 16.09.2015.
2.
15.05.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 29. mai 2014 määrusega jäeti M.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Süüdimõistetut on aastatel 2005-2011 kriminaalkorras karistatud neljal korral, peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kahel korral on M.I-le antud võimalus jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt temale pandud kohustusi, kuid mõlemad katseajad ebaõnnestusid, kuna isik pani toime uued kuriteod. Selline M.I varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Peale selle on M.I kalduvus alkoholi kuritarvitada, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks viitab arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu asjaolule, et M.I pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes.
3.2.M.I on vanglast vabanemisel võimalik asuda elama oma onu juurde aadressil XXX . Samas aga on Torma Vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti ja süüdimõistetu vanaema sõnul perioode, mil süüdimõistetu onu tarvitab alkoholi ning on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav.
3.3.Sotsiaalprogrammide läbimine, vangla majandustöödel osalemine, puidupingitöölise eriala omandamine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht ja lähedaste toetus iseloomustavad M.I positiivselt, kuid need asjaolud ei kaalu üles maakohtu poolt tuvastatud negatiivseid asjaolusid.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.I, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada teda vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Süüdimõistetu on tänu vanglas läbitud programmidele mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja saab aru, et alkoholi tarvitamine on tema elu üksnes negatiivselt mõjutanud ning M.I kavatseb vabaduses jääda kaineks. Alkohol oli ka põhjuseks, miks kinnipeetav rikkus eelnevalt katseaja tingimusi ja pani toime uued kuriteod. Isik soovib vabaduses käituda seaduskuulekalt ning see oli ka põhjuseks, miks M.I omandas vanglas puidupingi töölise eriala.
4.2.M.I leiab, et tema vabastamata jätmine seoses distsiplinaarkaristuste olemasoluga ei ole põhjendatud, kuna enamik vange on distsiplinaarkorras karistatud ning see ei tohiks välistada isiku ennetähtaegset vabastamist.
4.3.Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja lähedaste toetus, kes aitavad M.I nii moraalselt kui materiaalselt. Lisaks on süüdimõistetul lootus saada tööle puidufirmasse. Isikul on vabanemisfondis ka kogunenud raha, mis aitab tal elu alustada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus enda seisukohta piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Seega märgib kolleegium vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
6.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
6.1.M.I iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, omandanud eriala ning olnud hõivatud tööga. Vabanedes on talle tagatud elukoht ning isikul on säilinud suhted oma lähedastega.
6.2.Ringkonnakohus leiab aga, et M.I iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks on eelkõige korduv varasem karistatus, katseajal uue kuriteo toimepanemine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitavad isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Lisaks on isiku kuritegelikku käitumist tugevalt mõjutanud -2-

alkoholisõltuvus. Kuna M.I-le ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

7.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada ka kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, mistõttu omab olulist tähtsust, et M.I on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu küll ei välista aprioorselt isiku ennetähtaegset vabastamist, kuid käesoleval juhul ei võimalda kehtivate karistuste arv kogumis teiste kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavate asjaoludega (vt p 6.2) M.I ennetähtaegselt vabastada.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. mai 2014 määrus muutmata ja M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.