Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
17.06.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-12-10962
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kaitsja
vandeadvokaat Lembit NIRGI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Tairo
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Tairo POOPUU sünd. 10.09.1995, isikukood 39509105213, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 24.06.2012 ja lõpp 24.12.2014 Jätta Tairo POOPUU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Tairo POOPUULE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest
(ükssada üheksa) eurot 20 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 10 €, sõidukulu 21 €, käibemaks 18.20 €). Välja mõista Tairo POOPUULT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit
kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud
Viru Vangla esitas 30.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Tairo Poopuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tairo Poopuu on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.09.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §141 lg.1 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud alates 24.06.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kuriteo soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetavat ei ole vangistuse ajal julgeoleku kaalutlustel võimalik kaasata taasühiskonnastavatesse grupitegevustesse. Kinnipeetaval on toimunud vestlus psühholoogiga, lisaks osaleb kinnipeetav noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Kinnipeetaval on põhiharidus, kavatseb jätkata õpinguid Rakvere Ametikoolis. Enne vangistust oli kinnipeetav vanemate ülalpidamisel, ka vanglas toetavad vanemad kinnipeetavat majanduslikult. Vanemad tasuvad ka kinnipeetava kohtukulusid. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vanaisa, suhted on head ja toetavad, suheldakse kirja, telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetaval olid vabaduses probleemid alkoholi tarvitamisega. Oma eesmärgi saavutamiseks kuriteo toimepanemisel kasutas kinnipeetav vägivalda, see viitab impulsiivsusele ja oskamatusele mõista teiste inimeste seisukohti. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke või ametnike suhtes vaenulikke hoiakuid, on valmis koostööks. Uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41 – 62%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vanaisa, pereliikmed väidavad, et suhted on head ja toetavad. Ema sõnade kohaselt algas kinnipeetava allakäik 9-ndas klassis, kui kinnipeetav hakkas sõbrustama endast mõnd aastad vanema noormehega, tekkisid põhjuseta koolist puudumised, langes õppeedukus, hakkas tarvitama alkoholi. Kinnipeetava vanemad on nõus, et vabanemise korral tuleb kinnipeetav elama nende juurde ning nad on nõus teda toetama ka õppimise ajal. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde eramajja, mis kuulub kinnipeetava isale. Kriminaalhooldusametnik näeb kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riskidena alkoholi tarvitamist, mõtlemist ja käitumist.
Maakohtu istung Kinnipeetav Tairo Poopuu taotles maakohtu istungil enda vabastamist järgmistel alustel: ta soovib asuda õppima; ta soovib asuda tööle, et tasuda isale viimase poolt kohtukulude tasumiseks võetud laen ning ta soovib aidata ema eramu remontimisel. Prokuröri abi Sigrid Nurm maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et kinnipeetav tuleb toime käitumiskontrolli nõuete täitmisega.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning ka reaalset vangistust kannab esimest korda, peab maakohus antud kinnipeetava puhul oluliseks arvestada seda, et kinnipeetava suhtes on varasemalt teine kriminaalasi lõpetatud. Vaatamata sellele ei teinud kinnipeetav enda jaoks õigeid järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse §71 rikkumise eest. Maakohtu istungil nimetas kinnipeetav kolm põhjust, mille alustel ta leiab, et tema vabastamine on vajalik. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on valmis õpinguid alustama, samuti vanemaid aitama, kuid märgib, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise alused on siiski teised. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel hindab maakohus eelkõige toimepandud kuritegu ja karistuse eesmärkide saavutamist. Arvestades Viru Vangla iseloomustust ja kinnipeetava enda selgitusi maakohtu istungil (näiteks kuriteo toimepanemise asjaolude kohta), leiab maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Kinnipeetav ei ole kuni käesoleva ajani saanud aru tema poolt toimepandud kuriteo ja selle tagajärgede tõsidusest ning hindab kõike vaid enda heaolu seisukohalt, põhjendades kuriteo toimepanemist vaid alkoholijoobe seisundiga ning vangistusest vabanemist enda ja oma lähedaste seisukorra parandamisega. Kinnipeetava selgitused ja käitumine maakohtu istungil ei veena maakohut selles, et kinnipeetav on talle mõistetud vangistusest teinud õiged järeldused. Samuti ei veena kinnipeetava käitumine ja selgitused maakohut selles, et kinnipeetav on aru saanud ja teinud õiged järeldused alkoholi tarvitamise osas. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega sellise kuriteo toimepanemise järel, on riivatud teiste inimeste turvalisus, eelkõige nende isikupuutumatus ning õigus vabale seksuaalsele läbikäimisele. Arvestades kinnipeetava käitumist ja selgitusi maakohtu istungil, ei ole antud kinnipeetav tema poolt toimepandud kuriteo tagajärgedest kuni käesoleva ajani aru saanud. Maakohus peab positiivseteks asjaoludeks antud asjas kindal elukoha olemasolu ja perekonna toetuse, kuid leiab, et vaid neil asjaoludel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Samad asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, seega ei välista need kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Maakohus möönab, et tegemist on noore inimesega, kes on esimest korda vangistuses, kuid arvestades kõike ülaltoodut leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud
kinnipeetava puhul veel saavutatud, mistõttu tuleb tal kogu talle mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud kinnipeetava puhul ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 109,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, kuid mõistab kinnipeetavalt riigituludesse kaitsjale makstud tasu eest välja 72 €. Ülejäänud summa jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.