Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-36-14 17. juuni 2014 Eesistuja Saale Laos, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kahtlustatava A. A. vara arestimine konfiskeerimise tagamiseks Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-1599 A. A. kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur 28. mai 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-1599 A. A. vara arestimise kohta ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask esitas 20. veebruaril 2014 Viru Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise tagamiseks karistusseadustiku (KarS) § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kahtlustatava A. A. Swedbanki arvelduskontol asuvad vahendid (s.o kontoomaniku nõue panga vastu) summas 6984 eurot 74 senti.
2.
Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati. 2.1 Kohus tuvastas, et A. A. vastu esitatud kahtlustus KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi on põhjendatud. Tulenevalt KarS §-dest 83-832 ja KarS § 294 lg-st 5 on võimalik kuriteo vahetu objekti, aga ka kuriteoga saadud vara konfiskeerimine, sh laiendatud konfiskeerimine. 2.2 Kahtlustuses kirjeldatud asjaoludel on A. A. raha kogusummas vähemalt 5900 eurot, mille ta sai enne kinnipidamist 31. mail 2014 altkäemaksudena või pistisena, vaadeldav vahetu kriminaaltuluna, mis osaliselt oli hoiustatud tema pangakontole ja kinnipidamise hetkeks osaliselt ära kulutatud. A. A. süüdimõistmise korral on eeltoodud summa ulatuses võimalik kohaldada ka süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel. 2.3 Pankadelt välja nõutud A. A. arvelduskontode väljavõtetest ajavahemikul 1. jaanuar 2009 kuni 5.
veebruar 2014 selgus, et vaadeldaval ajal on tuvastamata päritoluga laekumisi 31 268 eurot 83 senti, mis on kõikidest laekumistest 19%. A. A. väljaminekud ületasid sissetulekuid 22 578 euro 28 sendi võrra. See viitab asjaolule, et isiku faktiline elatustase ei ole vastavuses tema legaalse sissetulekuga, mis tähendab omakorda seda, et isiku kontodele sularaha sissemaksetena kantud tuvastamata päritolu laekumised on tema kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara ja seda on võimalik konfiskeerida. 5. veebruari 2014. a seisuga oli A. A. arvelduskontol Swedbankis 6984 eurot 74 senti. Kohtumääruse tegemise seisuga oli arvelduskonto kasutamine ajutiselt peatatud.
3.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes leidis, et maakohus on eiranud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 10 sätteid, kohaldades arestimist varale, millele seaduse järgi ei või sissenõuet pöörata. Kohus ei ole arvestanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-test 1 ja 2 tulenevaid piiranguid töötasu ja ülalpeetava elatise osas. Kaitsja taotles maakohtu määruse osalist tühistamist ja A. A. arvelduskontol asuvate rahaliste vahendite aresti alt vabastamist järgmiselt: 2014. a jaanuari töötasu ja elatis ülalpeetavale tütrele kokku 473 eurot 33 senti ning 2014. a veebruaris laekunud lõpparve (sh töötasu) ja elatis kokku 386 eurot 24 senti.
4.Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2014. a määrusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et A. A. kuriteokahtlus on põhjendatud ja tema arvelduskontol olevat 6984 eurot 74 senti on võimalik konfiskeerimise tagamiseks arestida. Ringkonnakohus rõhutas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 kohaselt saavad vara arestimise objektiks olla nii asjad, õigused kui ka muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p-le 19.1 asjas nr 3-1-1-89-11, leidis ringkonnakohus, et praegusel juhul arestis maakohus kontoomaniku nõudeõiguse panga vastu, mitte A. A. töölepingust tuleneva nõude tööandja vastu töötasu näol. Kontoomaniku nõudeõigus panga vastu saab olla vara arestimise objektiks ja seda olenemata asjaolust, et A. A. pangakontole on laekunud sissetulekuid ka töötasuna.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. A. kaitsja M. Masso, jäädes ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse väidete juurde. 5.1 Kaitsja märgib jätkuvalt, et KrMS § 142 lg 10 kohaselt ei kohaldata vara arestimist seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata. Kohtud on jätnud aga selle tähelepanuta, rikkudes oluliselt kriminaalmenetluse õigust. Ka materiaalõigust on ebaõigesti kohaldatud, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 5.2 Lisaks sätestab TMS § 132 lg 2, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. A. A. ülapidamisel on 19-aastane tütar, kes õpib XXX Kutsehariduskeskuse esimesel kursusel. Seega on tütar
perekonnaliige, keda A. A. on kohustatud ülal pidama. 5.3 Tulenevalt eeltoodust palub kaitsja tühistada Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused ja saata asi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Juhul kui Riigikohus teeb ise uue otsustuse, palub kaitsja vabastada aresti alt A. A. arvelduskonto rahalised vahendid järgmiselt: 1) 2014. a jaanuari töötasu ja elatis ülalpeetavale tütrele kokku 473 eurot 33 senti (355 eurot + 118 eurot 33 senti; 2) 2014. a veebruaris laekunud lõpparve (sh töötasu) ja elatis kokku 386 eurot 24 senti (289 eurot 68 senti + 96 eurot 56 senti).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Praeguses asjas ei ole A. A. kaitsja vaidlustanud KrMS § 142 lg-s 1 sätestatud vara arestimise materiaalseid aluseid, vaid seda, et maa- ega ringkonnakohus ei ole vara arestimisel arvesse võtnud KrMS § 142 lg-s 10 sätestatud keeldu arestida vara, millele seadusest tulenevalt ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata.
7.Kriminaalkolleegium märgib, et kohtud ei ole A. A. vara arestides pööranud tähelepanu KrMS § 142 lg-s 10 ja TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Vara loetelu, millele ei saa sissenõuet pöörata või mille osale ei saa sissenõuet pöörata - seega ka mitte arestida, sisaldub TSM §-des 131 ja 132. Sellesse loetelusse kuuluvad ka sissenõuded seadusel põhinevale elatisele ja ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale. Selle asemel, et analüüsida, kas kohtule esitatud andmed A. A. töötasu ja tütre ülapidamiskohustuse ning -kulude kohta on tõesed ja kas esinevad täitemenetluse seadustikus ettenähtud alused osaliseks vara arestist vabastamiseks, jättis ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus on viidanud vaid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsuse p-le 19.1 kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11 ja märkinud, et pangakonto arestimise näol on tegemist panga vastu suunatud kontoomaniku nõude arestimisega, ning nentinud, et kõnealusel juhul ei ole arestitud A. A. töölepingust tulenevat nõuet tööandja vastu töötasu näol. Kuna ringkonnakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse õigust, muu hulgas jätnud välja selgitamata olulised asjaolud vara arestimise võimalike piirangute kohta ning jätnud kohtumääruse nõuetekohaselt põhjendamata (KrMS § 339 lg 1 p 7), tuleb ringkonnakohtu vaidlustatud määrus tühistada.
8.Tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus ise faktilisi asjaolusid tuvastada. See keeld kehtib ka määruskaebemenetluses. Seetõttu, juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, saadab Riigikohus asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Saale Laos, Ott Järvesaar, Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.