Kohtulahend

arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, karistuse kandmise aega arvestatakse alates vahi alla võtmisest, s.o 24.10.1998.a. Kohtuotsus on jõustunud 12.12.2000.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.10.1998.a ja lõpeb 23.10.2018.a. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.05.2014.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Dimitri Bulõssovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Dimitri Bulõssovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik kõrge riskitaseme tõttu. Dimitri Bulõssov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Dimitri Bulõssov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Dimitri Bulõssovil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Dimitri Bulõssovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dimitri Bulõssov on kriminaalkorras eelnevalt karistatud ning vangistuses viibinud. Käesolevat vangistust kannab avaliku ja salajase varguse, röövimise, tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Kuriteo teises episoodis osutati ohvrile arstiabi, mistõttu jäi surm saabumata. Kuriteod on väga rasked ning seotud vägivallaga. Ajendiks on olnud ka materiaalse kasu saamine. Vangla materjalidest nähtub, et Dimitri Bulõssovil on kindlaks tehtud uimastisõltuvus ning kuriteod pani toime alkoholijoobes. Antud hetkel tunnistab sõltuvust suitsetamisest. Karistuse kandmise jooksul ei ole Dimitri Bulõssovi käitumine olnud kinnipidamisasutuse korda järgiv. Distsiplinaarkaristusi on mõistetud mitmeid, peamiselt seotult sigarettidega. Istungil andis kinnipeetav ütlusi, et oli ahelsuitsetaja ja seetõttu oli keeruline korrast kinni pidada. Kohtu hinnangul näitab see, et kui inimene ei suuda ka range korraga asutuses alluda kehtestatud normidele, siis ei suuda ta ilmselt vabaduses olles täita käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui vangistuses olles ei ole kinnipeetav seadnud eesmärgiks oma käitumise parandamist, ei ole seda võimalik saavutada ka käitumiskontrolli rakendades. Kohus peab vajalikuks positiivsena märkida, et vangistuse ajal on Dimitri Bulõssov osalenud tööhõives, mille tulemusena on säilinud süüdimõistetul tööharjumus ning vabanemisfondi on ka raha kogunenud. Karistuse kandmise ajal on ta aktiivselt tegelenud hariduse omandamisega lõpetas 12 klassi tänukirjaga ning on motiveeritud edasi õppima ülikoolis. Ka on ta läbinud riigikeele õppe B2 ja C1 tasemel ning soovib jätkata õpinguid omandamaks tõlgi elukutse. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumises positiivseid muudatusi. Dimitri Bulõssovi lähivõrgustikku kuuluvad kolm venda ja kolm õde, vanemad on surnud, abikaasast lahutas 2013.a.

2 (3)

Vabanemise korral plaanib Dimitri Bulõssov asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ruumides. Tegemist on ajutise elukohaga kuni leitakse midagi püsivamat. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub, kuid Dimitri Bulõssov usub, et leiab tööd. Kuna varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil just põhjusel, et sissetulek ei olnud piisav, siis leiab kohus, et Dimitri Bulõssovi puhul on suur risk pöörduda tagasi vanade harjumuste juurde ning materiaalse kasu eesmärgil võib Dimitri Bulõssov jätkata kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ise leiab, et varasemalt oli ta harimatu, tema elu oli kontrolli alt väljas ning oleks võinud minna ka hullemini, ta oleks võinud ise surma saada. Kohtu hinnangul näitab selline suhtumine enesekesksust ning hoolimatust teise inimese elu suhtes. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Dmitri Bulõssovi on raskete isikuvastaste kuritegude eest 20 aasta vangistusega. Mõistetud vangistusest on ta ära kandnud küll enam kui 2/3, kuid arvestades, et kuriteo tagajärjel kaotas üks inimene elu, teine inimene jäi elama vaid tänu õigeaegsele arstiabile, ning asjaolusid, millistel mõrv toimus, on kohtu hinnangul kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajal, kui karistuse kandmata osa pikkus on üle nelja aasta, ei oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kohus on seisukohal, et eelpool toodust tulenevalt ei ole Dimitri Bulõssovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.