Kohtulahend

heledat õlut „Saku Taurus“ maksumusega 1,77 eurot ning möödus kassadest ning väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Oma tegevusega asus Vitali Tšernuhhin, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult süüteo toimepanemisele ning pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus 31.03.2014.a. varguse katse episood Vitali Tšernuhhin tunnistas end täielikult süüdi talle süüks arvatud kuriteos. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlusega. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud:

Kuriteod jäid katse staadiumi, mistõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine V.Tšernuhhini puhul süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. (3-1-1-87-08 p 10). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Vitali Tšernuhhinit karistatud viimati kriminaalkorras 26.03.2014.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 22.05.2013.a. toimepandud varguse eest. Lisaks on V.Tšernuhhinit väärteokorras karistatud kahel korral: 11.02.2014.a otsusega 28.01.2014.a. toimepandud väheväärtusliku asja varguses ja 28.03.2014.a. kiirmenetluse otsusega samal päeval toimepandud väheväärtusliku asja varguses. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod on toime pandud 31.03.2014.a. ja 02.04.2014.a. Seega on V.Tšernuhhin nelja kuu jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäid vargused lõpule viimata ning on kvalifitseeritavad süütegude katsetena. Kohus leiab, et V.Tšernuhhin pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta ise on tunnistanud, et läks poodi ja võttis riiulitelt ühel korral veepudeli ja teisel korral õllepudeli. Mõlemal korral peeti ta kinni peale kassadest möödumist, mis näitab tema soovimatust kauba eest tasuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vitali Tšernuhhini käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi. Tsiviilhagi VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasja raames on Maxima Eesti OÜ esitanud seoses 02.04.2014.a. toimepandud vargusega tsiviilhagi summas 1.77 eurot. Kohtulikul tõendite uurimisel on tuvastatud, et Tallinnas Tartu mnt 49 asuvas Maxima kaupluses pani varguse katse toime Vitali Tšernuhhin. Kuna süüdistatav tunnistas hagi, kuulub hagi rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega mõistab kohus Vitali Tšernuhhinilt välja Maxima Eesti OÜ kasuks 1.77 eurot.

Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna Vitali Tšernuhhin on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning tal puudub töökoht, seega puudub tal ka kindel sissetulek. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem kaheksa korda kriminaalkorras karistatud ja kellel on kehtivaid karistusi viis, mõistetakse järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada Vitali Tšernuhhinit miinimumi lähedases määras, s.o 5- kuulise vangistusega, kuna V.Tšernuhhin on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti arvestab kohus, et tegu oli kahe varguse episoodiga, mis jäid katse staadiumi ning varastatud asjade väärtused olid tühised ja põhjustatud kahju väike. Kohus karistab V.Tšernuhhinit vangistusega 5 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2014 kuni 01.04.2014.a., s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub 3 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides § 64 lgtes 2,4 ja 5 sätestatut. Seega näeb KarS § 65 lg 2 ette uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub antud juhul valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. V.Tšernuhhin on viimati süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 26.03.2014.a. otsusega. Ärakandmata karistus oli 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mis oli asendatud 1210 tunni üldkasuliku tööga. Antud karistust ei jõutudki täitmisele pöörata, kuna enne kohaldati V.Tšernuhhi suhtes käesolevas kriminaalasjas vahistamist seoses uute varguste toimepanemisega. Käesoleval juhul pani V.Tšernuhhin juba kaks päeva pärast 26.03.2014.a. Harju Maakohtu otsuse kuulutamist toime järjekordse varavastase süüteo ja jätkas seejärel uute varguste toimepanemist. Kuna süüdistatav talle inkrimineeritud süüteod pani toime peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuulub süüdistatavale mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 sätete alusel liitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täies ulatuses. Seega on liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 8 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja algust alates viimasest kinnipidamisest, s.o. 02.04.2014.a.

Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb väljamõistetud menetluskulud hüvitada. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Süüdistatava kaitsja poolt esitati üksnes taotlus menetluskulude hüvitamiseks pikema perioodi jooksul. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 30.06.2014.a. kell 13.00.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.