Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.06.2014.a.
Kohtuasja number
1-07-6563
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.K , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.06.2012 ja lõpp 11.03.2015
Jätta D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.K-le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 30.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 28.02.2008 otsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2, § 121 järgi ja karistati teda KarS § 64 alusel 3-aastase vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kantakse 3 kuud koheselt ära, 2 aasta ja 9 kuu osas ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12. – 14.05.2007, s.o 3 päeva ning kandmisele kuulunud vangistuse osa – 2 kuud ja 27 päeva alguseks loeti 12.01.2008. Kohtuotsus jõustus 07.03.2008. 02.09.2009 esitatud kriminaalhooldaja ettekande alusel pöörati Harju Maakohtu 12.03.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-07-6563 KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel täitmisele
D.K-le Harju Maakohtu 28.02.2008 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 9 kuud vangistust. Karistusaja algust loeti alates isiku vahi alla võtmisest. Iseloomustuse kohaselt on D.K kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Vanglakaristust kannab samuti viiendat korda. 90-ndate alguses on isik pannud toime seksuaalkuriteo ning 80ndate alguses vägivalla komponendiga kuriteo. Isik on pannud toime ka varavastaseid kuritegusid. Kuriteod on olnud üldiselt varieeruvad, tulevikus ei ole välistatud vägivalla kasutamine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, rahalise kasu saamine. Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh keelatud esemete omamise ja tööst keeldumise eest. Isikul on vabanedes olemas elukoht. Isik on omandanud eriala, samuti on ta õppinud riigikeelt. Samas puudub tal töökogemus, vabanemisel puudub töökoht. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid 785 euro ulatuses, mida kinnipeetav on enda sõnul motiveeritud tasuma. Isik suhtleb lähedastega regulaarselt. Tema tutvusringkonda on kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles, sh ka vägivaldseid kuritegusid. Vanglas viibides on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi ,,Eluviisitreening’’. Isik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mille tõttu karistus täitmisele pöörati. Isik on lahendanud rahalisi probleeme ebaseaduslikult. Vangla hindab üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 32% ja seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 41-62%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 29.05.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. D.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Jätkuvalt on olemas oht, et D.K võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis on varasemalt põhjustanud tema vägivaldset käitumist. Vangistatu eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude raskusastet ja vägivaldsust arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetaval on kolm kehtivast distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid kinnipeetava suhtes mingit positiivset toimet omanud. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale Harju Maakohtu 28.02.2008 kohtuotsusega antud võimalust suuremat osa karistusest vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid. D.K suhtus kohtu poolt määratud kontrollnõuete täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei olnud võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Umbes kaks aastat hoidis süüdimõistetu kõrvale nii kriminaalhooldusest kui kohtumenetlusest. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, kuna ta keeldub kriminaalhooldusest, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle
positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et seksuaal- ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41- 62%. D.K käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohtu istung. 03.06.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et on üle 50 aasta vana, on jõudnud elu üle järele mõelda ning on kriminaalse eluga lõpu teinud. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Ta on olnud kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle mõistetud karistus on täitmisele pööratud. Kohtu hinnangul poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad isiku suunamiseks seaduskuulekale teele ja kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik. On tõenäoline, et isik ka sel korral ei suuda talle pandavaid kohustusi täita ega katseaega edukalt läbida. Isikul puudub vabanedes töökoht. Kuna ta on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on olemas oht, et rahaliste raskuste esinemisel paneb isik toime uue varavastase kuriteo. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et isik on materiaalse kasu saamiseks kasutanud vägivalda. Kuna isik on pannud alkoholijoobes olles toime kuritegusid, sh vägivaldseid kuritegusid, võib isik olla teistele ohtlik, kui ta jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist. Kohus märgib, et uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – 4162% - ning kinnipeetava vabastamist ei toeta prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.K puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu D.K vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.