Kohtulahend

• teise astme kuriteos süüditunnistamisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, • riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr 13E-AN0961 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot so kokku 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest tasuda 12 kuu jooksul, tasudes esimese maksena 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti ning sellele järgnevalt 11 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 63 (kuuskümmend kolm) euro kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „P.N , 1-14-5129, menetluskulud, ositi tasumine“.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ravimiseaduse §25 lg 1 kohaselt võib Eestisse saabuv või Eestist lahkuv reisija võib ravimiseaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses, ajavahemikuks ja tingimustel kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks tarbeks. Ravimiseaduse § 19 lg 5 aluselt kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8 lg 4 kohaselt Ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. Sama paragrahvi lg 41 kohaselt, kui isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võib ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30 päevaseks raviks. Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Ravimiameti poolt väljastatud tunnistus. P.N puudus Ravimiameti luba narkootilise aine toimetamiseks üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 10.06.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalia Duškina, süüdistatav P.N-i ja tema kaitsja Andres Alas vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 392 lg 1 ja § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava P.N-i karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 3, 20 eurot), so 320 eurot. 2) KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §dest 392 lg-st 1, 25 ja 66, asub kohus seisukohale, et P.N kuulub temale KarS § 392 lg-s 1 ja § 25 lg-s 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistatav on avaldanud, et ta töötab, millest kohus järeldab ka igakuise legaalselt saadava sissetuleku olemasolu. Seega ei esine ja pole sedastatavad takistused, mis muudaksid võimatuks või raskendaksid väljamõistetavate menetluskulude tasumist. Samas leiab kohus konkureeriva kohustuste olemasolu tõttu rahalise karistuse näol ning pidades silmas süüdistatava majanduslikku olukorda ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on põhjendatud menetluskulude osas kohalda ositi tasumist, so võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, määrates, et igakuiselt kohustub süüdistatav tasuma menetluskulusid kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.