lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7613/83

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-7613/83
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-7613/29Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.04.20131-12-7613/57Tallinna Ringkonnakohus17.09.20131-12-7613/78Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja27.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7613

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. mai 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Juri Malõškin ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 27. mai 2014 määrus Juri Malõškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 36 eurot (sealhulgas käibemaks 6 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses Juri Malõškinile riigi õigusabi osutamise eest.
4.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Juri Malõškinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 36 eurot riigituludesse.
5.Juri Malõškinil tuleb tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Juri Malõškin, 1-12-7613, menetluskulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 01.04.2013 otsusega tunnistati J. Malõškin süüdi ja teda karistati KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse ning KarS § 141 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaldades mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks saadi 2 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti J. Malõškinile 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.12.2012 ja lõppeb 17.07.2015.

2.Tartu Maakohtu 27.05.2014 määrusega jäeti J. Malõškin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Maakohus asus seisukohale, et J. Malõškini tingimisi ennetähtaegset vabanemist ei võimalda varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused ning J. Malõškini isik. 2.1.1 J. Malõškinit on kriminaalkorras karistatud mitmel korral vägivallakuritegude toimepanemise eest. Tema kuritegude toimepanemise ohvriks on järjepidevalt olnud lähedane isik. Lisaks kuritegude korduvuse faktile on oluline rõhutada, et J. Malõškin on süüdi tunnistatud oma endise abikaasa jõhkras vägistamises – kannatanu suhtes korduv vägivalla kasutamine, millega süüdimõistetu surus alla kannatanu tahte ja astus temaga suguühendusse samal ajal naist kägistades. J. Malõškin on Harju Maakohtu 01.04.2013 kohtuotsusest nähtuvalt väitnud, et ta kannatanut vägistanud ei ole ja ta läks kannatanu juurde eesmärgiga lapsi näha. J. Malõškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks korraldatud kohtuistungil on süüdimõistetu jäänud oma seisukoha juurde, kuigi on rõhutanud, et ta tunnistab oma süüd. Samuti on J. Malõškin kuritegude toimepanemise põhjustena nimetanud kannatanu alkoholi tarvitamise harjumusi ja raha puudumist. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetav kuritegudest piisavaid järeldusi teinud. J. Malõškin võib väita, et ta tunneb süüd, kuid tema selgitustest nähtuvalt näeb ta süüd ja vigu teistes. See ei anna alust arvata, et J. Malõškinile mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. 2.1.2 Positiivsena nimetas kohus J. Malõškini osalemise vangla pakutavates tegevustes. Negatiivsena märkis aga ära, et kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus. J. Malõškini enda väite kohaselt tõi ta suitse, kuid ei olnud teadlik, et seda ei tohi teha. Kohus süüdimõistetu sellesisulist selgitust usutavaks ei pidanud, kuivõrd J. Malõškinile on tutvustatud kinnipidamiskohas kehtivaid reegleid. Distsiplinaarkaristuse fakt näitab, et isik ei ole seadnud eesmärgiks oma käitumise muutmist. 2.1.3 Kohus leidis, et J. Malõškini elamistingimusi vabaduses ei saa pidada positiivseteks. Enne vangistust töötas ta Norras. Eestis viibides elas venna juures. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vanem vend ei ole nõus J. Malõškinit enda juurde elama võtma. Tal on ajutiselt võimalik elada oma tuttava V.M. juures. V.M. on selgitanud, et ta nõus meest esialgselt aitama. Seega tuleb J. Malõškinil leida püsivam elukoht edasiselt vabaduses olles. Samas on kinnipeetav kinnitanud jätkuvat soovi minna tööle Norrasse, kus ta töötas enne kinnipidamist. Süüdimõistetu on selgitanud, et tal on ka Eestis kindel töökoht ehitusel ja teda oodatakse, kuid täpsustavatele küsimustele (kus firmas jne) ta vastata ei osanud. Kohus pidas J. Malõškini puhul uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks ka alkoholi tarvitamist. Kinnipeetav on selgitanud, et alkoholi jõi ta harva ja probleemi selles ei näe. Samas on ta kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja teda on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumiste eest.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse J. Malõškini kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja hinnangul õigustavad kinnipeetava vabastamist järgmised asjaolud. 3.1 J. Malõškinil on vabanemisel olemas kindel elukoht ajani, mil ta saab endale kas üürida või osta oma elamispinna. Tal on ka töökoht. Töökoha olemasolu ei pea olema tõendatud garantiikirjaga. Isegi kui süüdimõistetul ei oleks töökohta, on tal õigus võtta ennast arvele töötukassas. Töökoha puudumine ei saa olla määravaks asjaoluks, et teda mitte vabastada.

3.2 J. Malõškin on nõus võtma endale katseajaks täiendavaid lisakohustusi, sh kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti on ta valmis läbima sotsiaalprogramme. Ta ei soovi suhelda endise abikaasaga, mis välistab nende omavahelistest suhetest tekkida võivad probleemid. Edasist elu näeb J. Malõškin ette väljaspool Eestit ja soovib minna tagasi tööle Norrasse.

4.J. Malõškin määruskaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetav leiab, et tema vabastamist põhjendavad järgmised asjaolud. 4.1 Määruskaebuses kinnipeetav eitab oma süüd kuriteos, mille eest ta karistust kannab ning keskendub peaasjalikult kannatanu halvast küljest näitamisele. J. Malõškin ei tunnista ka alkoholiprobleemi, väites, et jõi vaid naise sundimisel ning selleks, et naine temaga ei pahandaks. Asjaolu, et ta sellest hoolimata nõustus vanglas läbima vastava programmi, näitab tema püüdu vabanemise poole. Distsipliinirikkumist kinnipeetav ise suureks vääratuseks ei pea ja leiab, et seda ei tohiks arvesse võtta tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Nimelt seisnes rikkumine suitsude hoidmises ning selle tingis tema 30-aasta pikkune suitsetamise harjumus. 4.2 J. Malõškini hinnangul maakohus, märkides, et isegi vend keeldus tema enda juurde elama võtmisest, ei süvenenud piisavalt selle taga olnud asjaoludesse. Nimelt elavad venna juures mitmed inimesed, sh haige ema ja tol ajahetkel suremas olnud äi. Seega oli vennal endalgi palju probleeme. 4.3 Kinnipeetav kinnitab, et elukoht on tal olemas endise tööandja ja hea tuttava juures ning tal on ka võimalus asuda tööle, s.o teda oodatakse Norrasse, kus ta töötas varem kolm aastat. Samuti lubab ta täita kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi ja kontrollnõudeid ning on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab niisamuti, et J. Malõškini tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud argumentidel puudub alus. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu igati veenvate seisukohtadega, tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid korrata ja märgib määruskaebuste sisust tulenevalt täiendavalt vaid järgnevat.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme lahendi tühistamise. Mõlemas kaebuses kinnitatakse, et kinnipeetaval on vabaduses olemas nii elu- kui töökoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kindlad andmed J. Malõškini töökoha kohta puuduvad ja ka elupaika tuttava juures tuleb pidada ajutiseks. Seega ei saa tema vabanemisjärgseid elamistingimusi hinnata positiivsetena. Põhjusel, miks vend kinnipeetavat enda juurde elama ei võta, siinjuures tähtsust ei ole. Samas nähtub kohtumäärusest, et pikemaajalise elukoha ning garanteeritud töökoha puudumine olid vaid osaks asjaoludest, mis kogumis teistega välistasid kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. 6.1 Lisaks ei võimaldanud maakohtu hinnangul J. Malõškini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist tema isik, varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal. Kaitsja nimetatud asjaolude osas esimese kohtuastme argumente vaidlustanud ei ole. Kinnipeetav ise on oma kuritegu aga eitanud ja vanglas toimepandud distsipliinirikkumist õigustanud. Apellatsioonikohus jätab tähelepanuta J. Malõškini väited, mille kohaselt ta ei ole kuritegu toime pannud, kuna tegemist ei ole isiku süüküsimuse arutamisega. Kohtuotsus J. Malõškini süüdimõistmises on jõustunud ja ta kannab oma tegude eest karistust. Kinnipeetava halvustavad väited, näitamaks kannatanut ennast halvast küljest, osundavad kriminaalkolleegiumi hinnangul hoopis sellele, et J. Malõškin otsib vigu teistes inimestes ning

õigustab jätkuvalt enda käitumist. Seega ei saa karistuse eesmärke tema puhul lugeda veel täidetuks. Ka toimepandud distsipliinirikkumisele leiab kinnipeetav vabanduse. Ringkonnakohus märgib, et kinnipidamisasutuses viibivad isikud on kohustatud alluma kõigile sisekorra reeglitele. J. Malõškin peab oma edasise käitumisega näitama, et ta on võimeline vanglas kehtestatud korrast kinni pidama pikema aja jooksul. Kuivõrd isiku vangistusaegne eeskujulik käitumine on tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise puhul oluliseks tingimuseks, siis ei ole see eeldus tema puhul täidetud. 6.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ka määruskaebustes toodud ülejäänud väited (kinnipeetava lubadus täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoida eemale kannatanust) ümber maakohtu järeldusi ega võimalda asuda kohtumääruses märgitust teistsugusele seisukohale. Kaitsja ja J. Malõškin ei ole viidanud ühelegi täiendavale asjaolule, mida maakohus ei oleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist õigustaksid.

7.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
8.Kaitsja vandeadvokaat M. Valge on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot. 8.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 1,5 tundi. Arvestades, et M. Valge osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus toimunud kohtuistungil ning tema enda põhjendused hõlmavad määruskaebusest vaid väikese osa (valvavalt on selles refereeritud maakohtu lahendit), tuleb õigusabi andmiseks kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 1 pooltunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on J. Malõškinile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.