Kriminaalasi nr 1-11-7117
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.06.2014.a)
Kriminaalasja number
1-11-7117
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Aleksandr Võtnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 37710100309; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta Aleksandr Võtnov Harju Maakohtu 21.06.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 111-7117 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Aleksandr Võtnov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.06.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7117 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti reaalne karistuse kandmisele
asumise aeg. Vangistust asus Aleksandr Võtnov kandma 15.08.2011.a. Kohtuotsus on jõustunud 29.09.2011.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2011.a ja lõpeb 12.08.2014.a. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.05.2014.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Aleksandr Võtnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Aleksandr Võtnovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et Aleksandr Võtnov, olles ka varem samalaadsete kuritegude eest karistatud, ei ole karistustest järeldusi teinud. Vangistuses narkosõltuvusega tegelenud ei ole, lisaks omab mitmeid distsiplinaarkaristusi. Aleksandr Võtnov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, vabanedes asuks elama õe juurde. Hetkel küll töökohta ei ole, kuid arvab, et vabanedes ei oleks uuesti töö leidmine probleem.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Võtnov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kohtuistungi toimumise ajal on Aleksandr Võtnovil jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Võtnovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Võtnov on kriminaalkorras eelnevalt karistatud, käesolevat vangistust kannab suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest. Eelnevalt on samuti karistatud suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest, lisaks varavastase kuriteo ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on olnud samalaadsed ning soodustatud narkootikumide sõltuvusest. Ajendiks on olnud ka materiaalse kasu saamine. Aleksandr Võtnov on uimastisõltlane, kuid ei ole motiveeritud oma probleemiga tegelema. Karistuse kandmise jooksul ei ole Aleksandr Võtnovi käitumine olnud seaduskuulekas. Teda on distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Istungil andis kinnipeetav ütlusi, et viimati mõisteti distsiplinaarkaristus kuu aega tagasi, kuna ta keeldus tööst. Ta keeldus tööst ja valis kartseris olemise seetõttu, et palka makstakse vähe ja kuna tal ei ole vanglas rahadega probleeme, ei vaja ta ka töötasu. Vangla iseloomustusest nähtub, et rahalisi nõudeid on summas 650,80 eurot ja vabanemisfondis on 1065 eurot. Kohtu hinnangul iseloomustav Aleksandr Võtnovi suhtumine vangistuse ajal kehtestatud normide täitmisse ja tööst keeldumine, isiku suhtumist õiguskorda laiemalt. Isik, kes ei suuda ka range korraga asutuses alluda kehtestatud normidele, ole ilmselt valmis ka vabaduses täitma käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui vangistuses olles ei ole kinnipeetav seadnud
2 (3)
eesmärgiks oma käitumise parandamist, ei ole seda võimalik saavutada ka käitumiskontrolli rakendades. Vabanemise korral plaanib Aleksandr Võtnov asuda elama oma õe juurde, garanteeritud töökoht puudub. Ametit omandama pole Aleksandr Võtnov motiveeritud ning riigikeele oskamatuse tõttu ei ole ta tööturul konkurentsivõimeline. Kuna varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis leiab kohus, et on suur risk pöörduda tagasi vanade harjumuste juurde. Eelnev näitab kohtu hinnangul, et Aleksandr Võtnov ei ole oma käitumist ja suhtumist õiguskorda ümber hinnanud ning kriminaalhooldus ei oleks tema suhtes piisav mõjutusviis. Kohus, võttes arvesse Aleksandr Võtnovi käitumist vangistuse jooksul, toime pandud kuriteo asjaolusid ning vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab, et Aleksandr Võtnovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.