Kohtulahend

so 544 eurot viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt ning Harju Maakohtu 09.09.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine toimub Harju Maakohtu 09.09.2013 otsusega määratud tingimustel.

kannatanule füüsilist valu ning võtsid ära XXXsularaha 500 eurot, seega panid toime grupis röövimise, mis on esimese astme kuritegu, kuid Markko Õunap jättis sellest uurimisorganitele teatamata. Seega Markko Õunap jättis tahtlikult teatamata teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost, so pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.06.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristina Kivi, süüdistatav Markko Õunapi ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskini vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava Markko Õunap ́i karistamist rahalise karistusega 170 päevamäära võttes päevamääraks 3,20 eurot s.o summas 544 eurot. 2) KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.09.2013 otsusega mõistetud karistusega ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust, millest kuulub 09.09.2013 kohtuotsuses märgitud tingimustel, so KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel kohesele ärakandmisel 6 kuud vangistust, ülejäänud osa mõistetud karistusest, so 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva jätta KarS § 73 lg 3 alusel tingimisi 5 aastase katseajaga kohaldamata, ning rahaline karistus 554 (viissada viiskümmend neli) eurot. 3) KarS § 64 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 170 päevamäära ulatuses, so 544 eurot viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. 4) KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, so kohtuotsuse jõustumisest kohustusega Markko Õunapi poolt tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 15ndaks kuupäevaks võrdsetes osades vähemalt 54, 40 eurot kuus. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 307 lg-st 1, §-dest 64, 65 ja 66, asub kohus seisukohale, et Markko Õunap kuulub temale KarS § 307 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Markko Õunap on avaldanud, et vabaduses olles ta töötab, millest kohus järeldab ka igakuise legaalselt saadava sissetuleku olemasolu. Seega ei esine ja pole sedastatavad takistused, mis muudaksid võimatuks või raskendaksid väljamõistetavate menetluskulude tasumist. Samas leiab kohus konkureerivate kohustuste olemasolu tõttu (vt kohtuotsust asjas 1-135105), samuti mõistetava rahalise karistuse tasumise kohustust ning pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, et põhjendatud on menetluskulude osas kohalda ositi tasumist, so võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul määrates, et igakuiselt kohustub Markko Õunap tasuma menetluskulusid kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.