Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

J.L süüdistatakse selles, et tema püüdis 27.03.2014. a ajavahemikul kell 08.30 kuni kell 13.00 Liivi lahes püügiruudus nr 178 Kihnu saare läheduses merealal endale kuuluva paadiga Pakri 450, kalapüügiloata ja seadusega lubatust ( lubatud mitte alla 70mm ) väiksema silmasuurusega 20 erineva pikkusega nakkevõrguga 1470 ahvenat, Sellega rikkus J.L kalapüügiseaduse (KPS) § 6 lg 1, § 13 lg 3 ja kalapüügieeskirja § 26 lg 2, mida loetakse KPS § 202 lg 1 p 1 järgi kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Lk 2 / 4

1-14-5038 KPS § 6 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 13 lg 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; lõige 3 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 13 lg 1 aga sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (KPS § 13 4 lg 6). Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindi- ja räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 2440 mm. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitas J.L oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 23520 eurot, s.o olulises ulatuses. Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu xxxxxxx kaudu on esitatud tsiviilhagi 23520 euro suuruses summas. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: J.L-i süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning karistamist 4 (nelja) kuulise vangistusega KarS § 69 alusel asendada vangistus J.L nõusolekul 240 tunni üldkasuliku töö tegemisega 6 kuu jooksul. Töö tegemise ajal on J.L kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 73. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada J.L KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel on sundraha 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest 216 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 180 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 30 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 6 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 36 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 30 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub Lk 3 / 4

1-14-5038 kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus vähendab menetluskulusid ligi kolm korda seoses isiku sissetulekute puudumisega, kasvatab üksi last ja suur hagi. Samuti annab maksimaalse tähtaja menetluskulu tasumiseks. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi ja mõistab selle välja süüdimõistetult. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohadalatud.

Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.