Kohtunikud Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Kriminaalasja number
1-14-461
Kriminaalasi
B.I ́i süüdistuses KarS § 142 lg. 2 p. 1, 2 järgi (vastab alates 23.12.2013.a kehtima hakanud KarS § 141 lg. 2 p. 1, 6 sätetele) ning süüdistuses KarS § 146 järgi (vastab alates 23.12.2013.a kehtima hakanud KarS § 145 lg. 2 sätetele) Harju Maakohtu 05. veebruar’i 2014. a otsus lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Kaitsja
Süüdistatava B.I’i kaitsja Rein Kiviloo Lea Pähkel B.I , isikukood: XXX; kodakondsus: XXXXXXXXXXX; emakeel: vene keel; haridus: X XXXXXX; töökoht: ei tööta; käesoleval hetkel viibib Tallinna Vanglas. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimasel korral Harju Maakohtu 04.02.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-1025 mõisteti karistuseks KarS § 25 lg 2 – § 199 lg. 2 p. 9 järgi vangistus 6 kuud. KrMS § 238 lg. 2 korras vähendati B.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 18. – 19.01.2013.a, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 3 kuud ja 28 päeva, kandmise algusega 02.02.2013.a. vandeadvokaat Rein Kiviloo
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05. veebruari 2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-461 B.I’ilt menetluskulude täies ulatuses väljamõistmise osas. Teha selles osas uus
otsus, millega jätta kriminaalasjas tekkinud menetluskulud osaliselt riigi kanda – nimelt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise, kaitsjatasu ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi osas.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
4.Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 05. juunil 2014. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 05. veebruari 2014. a otsusega lühimenetluses tunnistati B.I süüdi KarS § 142 lg. 2 p. 1, 2 järgi (vastab alates 23.12.2013.a kehtima hakanud KarS § 141 lg. 2 p. 1, 6 sätetele) ning kohaldades KarS § 5 lg. 3 sätteid – mõisteti karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Tunnistati B.I süüdi KarS § 146 järgi (vastab alates 23.12.2013.a kehtima hakanud KarS § 145 lg. 2 sätetele) ning kohaldades KarS § 5 lg. 3 sätteid – mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 6 (kuus) aastat vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt B.I’ile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat.
2.B.I mõisteti süüdi selles, et tema ajavahemikul sügis 2012.a kuni 29.08.2013.a täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel Tallinnas, aadressil XXXXX XX, kasutades ära 9-aastase AN ́i arusaamisvõimetust, kaasas viimase sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil, nimelt katsus vähemalt viiel erineval korral lapse suguelundit ning näpistas istmikust. Seega pani B.I toime KarS § 142 lg. 2 p. 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. inimese tahte vastaselt tema kaasamise eest sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil, kui selleks on ära kasutatud isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline toimunust arusaama, mis oli toimepandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo (vastab 23.12.2013.a. kehtima hakanud KarS § 141 lg. 2 p. 1, 6 sätetele). Samuti tema, ajavahemikul juuli 2012.a kuni 15.08.2013.a täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, kuuel erineval korral Tallinnas, aadressil XXX XX XX asuva K parklas ja pargis ning Viru tänava läheduses kaasas sugulise kire rahuldamisele 12-aastase ŠV ́i, katsudes poisi istmiku piirkonda. Seega pani B.I toime KarS § 146 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isiku kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele (vastab 23.12.2013.a. kehtima hakanud KarS § 145 lg. 2 sätetele).
ESITATUD APELLATSIOON
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes vaidlustab Harju Maakohtu 05.02.2014.a otsust B.I’ile karistuse mõistmise osas.
2(5)
3.1.Kaitsja märgib, et maakohus mõistis küll B.I-le karistuse raskeima süüteo alammääras, kuid ei saa nõustuda sellega, et kohus jättis arvestamata vastuolus KarS § 56 sätetega vastutust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamliku kahetsuse. B.I ei olnud istungil üleolev, tema käitumine oli tingitud tema isiku eripärast. Oma tegusid on ta alati tunnistanud ja kahetsenud. Samuti ei ole asjakohane ka maakohtu viide karistuse mõistmisel kannatanute vanusele, see on kuriteo koosseisuline tunnus.
3.2.Kaitsja juhib tähelepanu, et maakohus oleks pidanud B.I’ile karistuse mõistmisel juhinduma ka KarS § 60 ja § 35 sätestatust. B.I’il juba 12-aastaselt diagnoositi orgaaniline kesknärvisüsteemi kahjustus ja debiilsus. 1997 aastal tunnistati ta seoses pisivargusega süüdimatuks. Talle määrati sundravi, mida ta pidi läbima nii Eestis kui mitmetes Venemaa haiglates. Ka edaspidiselt on ta korduvalt viibinud ravil Tallinna Psühhoneuroloogiahaiglas. Ka käesoleval ajal on tema tervislikku seisundit uuritud Tallinna Vangla arstide poolt. Kaitsja on seisukohal, et B.I on piiratud süüvõimega isik ja temale on võimalik ning õiglane mõista karistus alla sanktsiooni alammäära.
3.3.Kaitsja palub Tühistada Harju Maakohtu 05.02. 2014 otsus B.I’ile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista temale karistus alla sanktsiooni alammäära ja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
PROKURÖRI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE
4.Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis toodud väidetega ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KarS § 34 sätestab süüdivuse alused, tehes seda negatiivselt ehk süüdimatuse tunnuste nimetamise teel. B.I suhtes teostati kohtueelses menetluses ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (t.l. 120-124). Eksperdi vastusest nr 1 nähtub, et:“ B.I kannatab orgaanilise isiksusehäire (RHK10 – F07.0) ja seksuaalsuunitluse häire (RHK10 – F65.4) all“. Eksperdi vastusest nr 5 nähtub, et:“ B.I oli temale süüksarvatavate kuritegude ajal võimeline arusaama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tal ei esinenud kuritegude toimepanemise ajal psühhoositunnuseid.“. Eksperdi vastusest nr 6 nähtub, et:“ B.I ei olnud temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet oma tegude keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellel arusaamisele juhtima.“ Seega ei tuvastanud ekspert B.I ühtegi süüdimatuse meditsiinilist tunnust, mis on nimetatud KarS §34 p-des 1-5, mistõttu ei olnud kohtul vajadust kontrollida isiku süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemist ning anda hinnang ka sellele, kas isiku psüühiline seisund võis oluliselt mõjutada (piirata) tema arusaamis- ja otsustamisvõimet.“. Prokurör leiab, et kaitsja on segamini ajanud muu raske psüühikahäire, mis on nimetatud KarS § 34 p5 (mis on süüdimatuse meditsiiniline tunnus ja mida B.I ekspertiisi käigus ei tuvastatud) ning muud psüühikahäired (B.I tuvastatud seksuaalsuunitluse häire ja orgaaniline isiksuse häire). Kui need B.I tuvastatud psüühikahäired oleksid piiratud süüdivuse aluseks, siis oleks kõik inimesed, kellel on tuvastatud sugutung ja isiksusehäire, piiratud süüdivusega. Äärimisel juhul võib ekspertiisialusel tuvastatu olla oluline ravi määramisel, kuid ei oma tähtsust süüvõime otsustamisel. Seega leiab prokurör, et puudub seaduslik alus ja ka põhjus, et kergendada B.I karistust kohaldades KarS §60 sätteid. Maakohus on pikalt ja põhjalikult motiveerinud B.I-le mõistetud karistust (otsuse lk 13-16), sh on kohus märkinud, miks kohus ei arvesta kergendava asjaoluna B.I kahetsust. Prokurör nõustub maakohtu motiividega ja ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Juhindudes KrMS §-dest 331 lg1-1 palub prokurör jätta esimese astme kohtuotsus muutmata ja B.I kaitsja Rein Kiviloo apellatsioon rahuldamata.
3(5)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et süüdistatava kaitsja seisukohad kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks süüdistatava süüdi tunnistamise ja temale karistuse mõistmise osas alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Vastuseks kaitsja apellatsioonile süüdistataval väidetavalt esineva piiratud süüdivuse osas KarS § 35 mõttes kohtukolleegium esmalt osundab, et varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KarS § 34 sätestab süüdivuse alused, tehes seda negatiivselt ehk süüdimatuse tunnuste nimetamise teel. Selle sätte kohaselt on isiku süü ja koos sellega karistusõiguslik vastutus välistatud, kui ta ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (süüdimatuse juriidilised tunnused) tulenevalt oma psüühilisest seisundist (süüdimatuse meditsiinilised tunnused). Süüdimatuse meditsiinilised tunnused on loetletud KarS § 34 p-des 1-5 ja nende esinemine teo toimepanemise ajal tehakse kindlaks ekspertiisiga. Eksperdi pädevuses on eeskätt teo ajal esinenud raske psüühikahäire faktiline kindlakstegemine. Meditsiiniliste kriteeriumide tuvastamisel lasub kohtul kohustus kontrollida isiku võimet normikuulekalt käituda ehk selgitada välja süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemine. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas isikul tuvastatud häire takistas tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist KarS § 34 p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal. Seega on otsustus isiku süüdivuse kohta normatiivne ehk õiguslik otsustus. (...) Olukorras, kus isikul esinevad süüdimatuse meditsiinilised kriteeriumid, kuid tema süüdimatus KarS § 34 mõttes on siiski välistatud, lasub kohtul seetõttu kohustus anda hinnang ka sellele, kas isiku psüühiline seisund võis oluliselt mõjutada (piirata) tema arusaamis- ja otsustamisvõimet. Määrav on see, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei esine KarS § 34 p-des 1-5 loetletud meditsiinilisi tunnuseid. Tegemist on õigusliku otsustusega, mille langetamisel tuleb kohtul arvestada eelkõige nende reeglitega, mida õiguskord konkreetse süüteokoosseisu taustal isikule seab. Kohus peab hindama, mil määral oli süüdistatav võimeline neid reegleid järgima. Piiratud süüdivus ei ole seejuures olemuslikult vaheaste süüdivuse ja süüdimatuse vahel, vaid iseseisev süüd vähendav asjaolu. Seetõttu näeb KarS § 35 ette võimaluse isikule mõistetava karistuse vähendamiseks KarS § 60 alusel. (RKKK nr 3-1-1-22-09) 5.2 Käesolevas asjas B.I’i suhtes läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusest nähtub, et B.I oli temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samas B.I ’il on tuvastatud orgaanilisest ajukahjustusest põhjustatud isiksusehäire, mis avaldub temal peamiselt tahte- tundeelu muutustes ja kerges intellekti puudes. B.I kannatab seksuaalsuunitluse häire – pedofiilia – all. B.I ’i seksuaalsuunitluse häire on tõenäoliselt orgaanilise ajukahjustusega kaasnev psüühika- ja käitumishäire, mis on raskesti ravitav. (T I lk 120124) Vastavalt KarS § 35, kui isiku võime oma teo keelatuses aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on KarS § 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS § 60 sätestatut ehk karistust kergendada. B.I ’il tuvastatud orgaaniline isiksusehäire ja seksuaalsuunitluse häire ei ole aga ühekski KarS §-s 34 loetletud seisunditest. Süüdistatava puhul tegemist ei ole vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistlikkusega, nõdrameelsusega
4(5)
või muu raske psüühikahäirega. Kohtukolleegium osundab, et psüühika- ja käitumishäire, mis on raskesti ravitav ei ole samastatav raske psüühikahäirega KarS § 34 tähenduses. Isikut saab piiratult süüdivana käsitleda üksnes siis, kui tema võime aru saada oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele juhtida oli KarS § 34 p 1-5 kohaselt oluliselt piiratud. Ekspert on andnud süüdistatava psüühilise seisundi kohta aga kategoorilise arvamuse, et B.I ei olnud temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks (üldse) piiranud tema võimet oma tegude keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kohtukolleegium on seisukohal, et ülaltoodust lähtudes on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et B.I ’i suhtes on võimalik ja vajalik kohaldada KarS § 35, 60 sätteid.
5.3.Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud B.I ’i suhtes arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 p 3 mõttes. Maakohus on õigustatult märkinud, et kuigi süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta kahetseb seda, mis poistega juhtus, ei saa B.I ́i poolt vastavasisulist avaldust lugeda siiraks. B.I näitas kohtuistungil selgelt oma üleoleva käitumisega, et tegelikkuses ta oma teguviisi ei kahetse. Kohtukolleegium märgib, et verbaalsele kahetsusavaldusele vaatamata, ei tunnistanud B.I, et kaasas alaealisi suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele. Tema väitis järjekindlalt, et katsus laste suguelundeid ning näpistas istmikust kas masseerimise või hoopis karistamise eesmärgil. Kohtukolleegiumi veendumusel süüdistatava selline seisukoht ilmestab tema suhtumist toimepandud tegudesse ehk näitab igasuguse kahetsuse puudumist.
5.4.Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsiooni väited seoses B.I ’ilt menetluskulude väljamõistmisega täies ulatuses väärivad tähelepanu. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid nimetatud sättes ettenähtud menetluskulude hüvitamise osaliselt riigi kanda jätmise seaduslikke aluseid ei ole maakohus tuvastanud. Kohtukolleegium märgib, et menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on süüdistatava näol tegemist kodutu isikuga, kellel vara puudub. Ehkki B.I ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis tema varalist olukorda kinnitaksid, kohtukolleegium siiski leiab, et kodutu isiku puhul esinevad alused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et arvestades B.I ’i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid tuleb süüdistatavalt menetluskuluna välja mõista süüditunnistamisega kaasnev sundraha, ülejäänud menetluskulud tuleb jätta aga riigi kanda.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 6, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse B.I ’ilt menetluskulude täies ulatuses välja mõistmise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kriminaalasjas tekkinud menetluskulud osaliselt riigi kanda – nimelt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise, kaitsjatasu ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi osas. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ning rahuldab kaitsja apellatsiooni osaliselt.
Pavel Gontšarov
Ivi Kesküla
Orvi Tali
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.