Kohtulahend

EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr EE701700017001577198 Norde Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-142548, MENETLUSKULU /: - sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 757 (seitsesada viiskümmend seitse) eurot 92 senti; - koopiate tegemise kulu 45 senti; - ekspertiiside tasud 5639 (viis tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 35 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 8.Asitõendid - peenestatud kanep ja seemned, mis ekspertiisiaktide (nr AN-1027-10/3416 22.10.2010, nr 11E-AN0620 28.07.2011, nr 11E-AN0622 10.08.2011, nr 11E-AN0871 26.10.2011, nr 12E-AN1265 21.12.2012) alusel on jäetud peale ekspertiiside teostamist EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusele (edaspidi NPALS). 9.Asitõendid – Haapsalu PJ olevad kanepiseemned (30.03.2012 asitõendi vaatlusprotokoll) konfiskeerida KarS § 191 alusel ja käidelda vastavalt NPALS.

Aastal 2010 kui oli väga vähe seemneid, siis teenis juba 1000 eurot kuus, aga nüüd võiks see olla 1000 päevas. Tellimused on 2 miljoni eest - lepingud. Aastal 2010 on tahetud osta 12 tuhat kilo seemneid ja see on Soome firma, Soya OÜ, kes teeb juustu. Nüüd ostavad nad oma seemned Rumeeniast, kus tase on tsiviliseeritum kui Eestis või Soomes. Tahab kiiresti teha äri. Ei ole teinud kuritegu. Õlikanepis sisaldub alati THC, mis on teadlaste poolt kindlaks tehtud. Teab, et Eestis on kanepi kasvatamisel samasugused reeglid nagu mujal, tahab, et ta firma oleks Eestis, et müüa oma toodangut Euroopasse. 2010 a käis Põllumajandusministeeriumis, uurinud sealt asja, kokkupuuted on olnud Lihula politseiga ja Keskkonnaministeeriumiga juba enne kui hakkas tegelema selle asjaga ja juba siis ei olnud mitte mingisuguseid takistusi. Tahab kiiresti hakata sellega tegelema, äriidee on Soomes käigus. Teised juba teevad seda ja raske on seda vaadata. Juba 2009 a on tehtud otsus, kus 8000 kilo seemet ja ka purustatud kanepit on tunnistatud seaduslikuks, võitis selles asjas Soome riiki ja loodab, et inimesed siin on arukad ja saab tegevust jätkata. On saanud Soomest 6 aasta töö eest kompensatsiooni ja Soome riigi arvates on 270 eurot piisav selle eest. Sellepärast ei taha sellega tegeleda Soomes vaid siin Eestis. Ei ole kasvatatud kanepit müünud kui narkootikumi, ainult toiduainena. Tervise parandamiseks, mitte kahjustamiseks. Politseiga ei olnud juttu, millise THC sisaldusega kanepit hakkab kasvatama, sest 0,2 % piirmäär on tähtis selle jaoks, et saada PRIA-lt tuge, aga seda ei tahtnud. On tüdinud sellest, et peetakse kahes riigis parasiidiks, kes üritab tuge saada ja ei ole neid vaja. THC sisaldus sõltub sellest, millal ja kus kohast proov võetakse. Kui taim on ära õitsenud ja moodustab juba seemneid, siis THC tase langeb ja on 2- 7 %. Ja selle kohta on tehtud uuringuid. Põllul kasvatades ei jõuta kunagi 20 %-ni, mis on narkootilise ainena kasvatamise protsent. THC tase taimedes on vaba juhul kui ei taha saada PRIA-lt toetusi. See on Soomes tõestatud ja ootab riigilt kompensatsioone. Lubab, et ei tule kunagi küsima toetusi oma tegevuse jaoks kui kohtuotsus on positiivne, siis läheb põllule ja teeb tööd. EL peaks olema ühised seadused ja ühised piirid selles osas ja loodab, et Eesti näitab selles suhtes ka Soomele eeskuju, kes on selles osas komistanud natukene. On tunne, et probleemid Eestis algasid siis, kui Soomest tuli info selle kohta, et tegeleb millegi kuritegelikuga, sest enne seda läks kõik väga hästi. Soomes on mõistetud õigeks ja uurija kes, tema asjaga tegeles, on saanud süüdistuse 10 erinevas politsei kuriteos. Soome narkopolitsei juht on ise seotud organiseeritud kuritegevusega. Soome õigussüsteem ei toimi. Praegu on viimane otsus, mis tema kohta tehtud, on 2009, siis on süüdistamata jätmise otsus. Möödunud nädalal oli kohtus käsitlemises 20 kg kanepiseemnete ja ka puru teema, mille Soome toll talt ära võttis ja nüüd on seal süüdistatav. Selliseid asju on pooleli, see ei ole tema viga ja arvab, et saab kompensatsiooni kõikide asjade eest. Ei saa praegu kohtuda ka oma lapsega, kuna kasvatab kanepit. See kui kõrge on narkootilise aine THC tase, selle kohta on erinevaid arvamusi. Narkootiline võib olla üle 10 % THC sisaldusega. On tehtud erinevaid uurimusi Soomes, on ka üle 30 %, aga nende jaoks peab olema ka selle jaoks luba ja õigus kasutada meditsiinilistel eesmärkidel. Seaduses ei ole ette nähtud THC piire, kui on tegemist tööstusliku tootmisega ja piiri arvestatakse ainult siis, kui tahetakse PRIA-lt toetusi. Sööb kanepi seemneid, keedab teed ja on suutnud suitsetamise lõpetada tänu sellele, et kasutab aseainena kanepit ja see on Soomes müügis. See on alkoholist ja nikotiinist parem variant, sellega suitsetades saab lõpetada nikotiiniga suitsude suitsetamise ja üks teema on veel toa lõhnastamise toode, mis on perspektiivne äri. Seda kanepit saab kasvatada ainult siseruumides ja ainult siis tuleb õitest hea lõhn. Sedagi on möödunud nädalal Soomes käsitletud. Kui kanepitaimed tuppa viia, siis nende THC sisaldus taimedes suureneb. Põllu peal kui vihma sajab, siis vihm uhub selle THC sisalduse madalamaks. Hetk, millal proove võetakse on väga oluline. Politsei on võtnud näidiseid hetkedel kui THC sisaldus on suur. Taime kasvuperioodil sisaldus varieerub. Oluline on THC piir sellisel juhul kui tahetakse saada PRIA toetusi, juhul kui

seda ei soovita, siis seadused kehtivad igal pool ühte moodi ja kui Eestis on teised seadused, siis ei ole need EL kehtivad. Selle asja võiks siin kiiresti ära toimetada, et saaks tööle minna, et aeg ei kuluks kaebamisele Euroopa Liitu. Kui oleks võimalusi, siis oleks päev 1000 eurot pluss tellimus kahe miljoni eest. Hoidis süüdistuses märgitud korteris ja autos kanepit, on olnud nii Eestis kui Soomes palju kanepit, kõige rohkem kasvatajatest ja rihib sinna poole, et temast saaks Euroopa suurim kasvataja ja kavatseb seda teha Eestis. Loodab, et kohus saab aru sellest, et kui teda on Soomes 6 aastat taga kiusatud tema tegevuse pärast. On tahtnud tegeleda täiesti seadusliku asjaga. On kasvatanud kanepit politseijaoskonna vahetus läheduses nii Eestis kui Soomes. Seemned on Soomest Turu linnast. Need seemned sai T S käest, kes on saanud samas asjas õigeksmõistva otsuse. Ja tema ootab ka kompensatsiooni. Kõik kanep, mis on tema käest saadud, on enda kasvatatud, v.a. 300 kilo seemet, mille ostis Poolast. Need on võetud ära tema käest. Need 300 kilo seemneid võeti ära Lihulas Soome asjaga seotult. Kõik taimed mis on, on enda kasvatatud, ka see puru, mis ära võeti. On neid viinud välja ja toonud tuppa, et need saaksid tolmelda ja saaks head aretust. Ka see kanep, mis Nissan Primerast ära võeti, on tema enda kasvatatud. Edaspidistest plaanidest - järelejäänud seemnetega, mis on, siis kasvataks kanepit põllul. Tööle peaks pääsema, on töötu ja see on võtnud 10 tuhandeid eurosid. On võitnud Soome. On Soomes hetkel 1 ha suurune põld, millel kasvav THC sisaldus on kõrgem. Sinna keegi ligi ei saa ja ainukesed, kes selle ära võivad viia, on Soome kriminaalpolitsei kurjategijad. Kui kasvatab õlikanepit, siis ei ole vaja luba, piiranguid ei ole, Soomes peetud kohtuistungitel on see tunnistust leidnud ja see on ka dokumenteeritud. Tahab rõhutada seda, et juhul kui toodetakse tööstuslikul eesmärgil, siis ei ole tähtis piir. Piir on tähtis ainult siis kui tahetakse kanepikiudu ja tahetakse saada PRIA toetusi. Soomes tema kohta langetatud kohtuotsus ei ole seaduslik, kuna selle langetas inimene, kes on kriminaalne. Kasvatab kanepiliiki Cannabis Sativa. On ainult üks liik. Variatsioone on ka seemne sees. Kui tahta nendele seemnetele sertifikaati, siis peab taseme saama väga ühtlaseks, aga kuna kasvatamine toimub põllul, kus toimub tolmlemine, siis ei ole see võimalik. Esimene seemnete sugupuu ei või olla sertifitseeritud, sellest hakatakse tegema sertifitseeritud. Selle jaoks peab tegema sordiaretust. See sort, mida kasvatab, see ei ole veel sertifitseeritud, sest ei ole saanud seda teha veel. See on Cannabis Sativa. See peaks nendest materjalidest välja tulema ja see ei ole enam vaidlusküsimus. Sertifikaat tuleb Estonia 1, kui saab sellega tegelema hakata. Sellel sordil ei ole veel teist nime, kuna sertifikaati veel ei ole. Lähtus EL seadustest ja sellist seadust ei ole, et THC ei tohi olla kõrge. I episood Timo Antero Haara`t süüdistatakse selles, et tema, omamata narkootilise aine käitlemise luba, kasvatas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja isiku poolt omandatud kanepiseemnetest ebaseaduslikult kuni 21. septembrini 2010 Lääne maakonnas * asuvas M P üüritud korteris number * erinevates lillepottides viite kanepitaime, millede tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) sisaldus oli üle 0,2% - ühe rohelise 5,78 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,1 %, teise rohelise 8.67 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,4 %, ühe rohelise 15.95 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,0 %, ühe rohelise 9 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,4 % ja ühe rohelise 9.54 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 2,6%. Nimetatud kanepitaimed võeti Timo Antero Haaralt 21. septembril 2010 Lääne prefektuuri Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära. Kohtus uuritud tõendid Üürileping /tl 27/ näitab, et T.A.Haara üüris alates 24.08.2010 M.P`ilt korterit asukohaga Jaama ** Lihula.

Timo Antero Haara tunnistas kohtus, et tema süüdistuses näidatud ajal ja kohas kasvatas kanepitaimi. 2010 septembris kui Lihulas kanepit kasvatas, rääkis selle Lihula politseiga ja ta uuris ja ei leidnud kohta, et toas oleks kanepikasvatamine keelatud ega väljas. Samuti on fikseeritud see, kuidas põllult toovad taimed tuppa. On ka viinud taimi toast põllule kasvama, et parimad taimed oleks õiges kohas ja on teinud sordiaretust. Tunnistaja M.P andis kohtuistungil ütlusi, et ta üüris T.A.Haara`le 2010.a korteri ** . Teab, et T.A.Haara tahtis Eestis põldusid teha ja hakata kanepit kasvatama, et Läänemaa inimesed saaksid tööd. Et tööstuslikult saab igal pool kanepit kasvatada. Algul korteris ei olnud taimi, hiljem oli paar taime, aga ta ei teadnud, et see on kanep. Politsei viis need taimed minema, mis korteris kasvasid. Kanepi kasvatamist T.A.Haara poolt tõendab ka videokaamera salvestus. Videokaamera on ära võetud sõiduauto Nissa Primera läbiotsimisel 14.07.2011 /tl 60-61/. Videokaameras olevat salvestust on uuritud ja selle tulemused on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis /tl 63-65/, kus punkti h all on kirjeldatud, et kaameras pildimaterjal ja videod, kus näha, kuidas T.A..Haara kasvatab Lihulas kanepit. See on näha ka fotodelt 37.1-37.16 /tl 88-95/. Läbiotsimisprotokoll koos fotoga /tl 24-26/ näitab, et 21.09.2010 Lihulas Jaama ** T.A.Haara on politseile vabatahtlikult üle andnud ka 5 kanepitaime. Fotol nr 1 on näha elutoas kasvavat 5 kanepitaime. Vaatlusprotokollis /tl 29-32/ on kirjeldatud ja fotografeeritud (fotod 1, 2) 5 potis kasvavat kanepitaime. Taimed kasvult erineva suurusega, neli neist on õitsemisfaasis ja ühel on õisik välja arenenud. 5 kanepisarnast taime on pakitud igaüks eraldi paberikotti ja nimetatud pakendeiks 2-6. Kanepitaimed on saadetud 22.09.2010 narkootilise aine ekspertiisi /tl 38/. Narkootilise aine ekspertiisi aktis nr AN-1027-10/3416 22.10.2010 on ekspert andnud arvamuse, et roheline taim massiga 5,78 g on kanepitaim, mille THC sisaldus oli 1,1 %, roheline taim massiga 8.67 g on kanepitaim, mille THC sisaldus oli 1,4 %, roheline taim massiga 15.95 g on kanepitaim, mille THC sisaldus oli 1,0 %, roheline taim massiga 9 g on kanepitaim, mille THC sisaldus oli 1,4 % ja roheline taim massiga 9.54 g on kanepitaim, mille THC sisaldus oli 2,6%. II episood Peale selle süüdistatakse Timo Antero Haara`t selles, et tema, omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, kasvatas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult saadud kanepiseemnetest ajavahemikul 21. septembrist 2010 kuni 14.juulini 2011 Lääne maakonnas Lihula linnas Jaama * asuvas M P üüritud korteris number 11 erinevates plasttopsides 12 kanepitaime massiga 20,57 grammi (kuivatatult ilma juurteta), millede THC sisaldus oli üle 0,2 %, 12 erinevas plasttopsis 12 kanepitaime massiga 20,27 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % , 7 erinevas plasttopsis 12 kanepitaime massiga 19,35 grammi, millede THC sisaldus oli üle 0,2 %, millised võeti läbiotsimise käigus 14.juulil 2011 Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt ära. Kohtus uuritud tõendid Tunnistaja M.P andis kohtus ütlusi, et peale seda kui politsei oli esimesed taimed ära viinud, kasvatas T.A.Haara korteris veel kanepit, siis oli taimi rohkem, Haara ütles, et ta tahab head sorti saada ja siis proovis erinevaid taimi, tahtis uurida neid. Osa taimed viis ta põllule ja osa viis politsei ära. Ka T.A.Haara kinnitas ise kohtus, et kasvatas kanepitaimi. Kanepi kasvatamist T.A.Haara poolt tõendab ka videokaamera salvestus. Videokaamera on ära võetud sõiduauto Nissa Primera läbiotsimisel 14.07.2011 /tl 60-61/. Videokaameras olevat salvestust on uuritud ja selle tulemused on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis /tl 63-65/, kus punkti h all on kirjeldatud, et kaameras pildimaterjal ja videod, kus näha, kuidas T.A..Haara kasvatab Lihulas kanepit. See on näha ka fotodelt 37.1-37.16 /tl 88-95/.

14.07.2011 on teostatud läbiotsimine Lihulas Jaama ** korteris /tl 43-44/. Läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa 12 plasttopsis olevat kanepitaime (pappkast 1), kast nr 2 12 taimega, 7-s plasttopsis olevat taime (kast nr 6). 15.07.2011 on asitõendina vaadeldud /tl 45-49/ 12 plastpotis kasvavat kanepitaime sarnast taime (kastis nr 1 – fotod 1, 2), taimed erineva suuruse ning õisiku tihedusega; 12 plasttopsikus kasvavat kanepitaime sarnast taime (kastis nr 2 fotod 3,4), taimed erineva suuruse ning õisiku tihedusega; seitsmes plasttopsis kasvavat kanepitaime sarnast taime (kastis nr 6, fotod 5, 6). Ekspertiisiaktis nr 11E-AN0620 28.07.2011 /tl 55-57/ on ekspert andnud arvamuse, et 12 rohelist taime massiga kokku 20,57 g on kanepitaimed, millede THC sisaldus oli üle 0,2 %, 12 rohelist taime massiga kokku 20,27 grammi on kanepitaimed, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % , 12 rohelist taime massiga kokku 19,35 g on kanepitaimed, millede THC sisaldus oli üle 0,2 %, V episood Peale selle süüdistatakse Timo Antero Haara`t selles, et tema omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, kasvatas ebaseaduslikult 2011 maist kuni

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ on eelnimetatud volitussätte alusel kehtestanud 18.05.2005 määrusega nr 73 sotsiaalminister. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained, kus I nimekirja kuulub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Tõendamist on leidnud, et T.A.Haara kasvatas kanepitaimi, mille THC-sisaldus oli üle 0,2 %. T.A.Haara on väitnud, et tema ei kasvatanud kanepit narkootilise aine saamise eesmärgil, vaid kasvatas tööstuslikku kanepit, õli saamiseks, samuti kanepipuru saamiseks, et sellega inimeste tervist parandada (kanepi suitsetamiseks nikotiini sisaldava suitsu asemel). NPALS § 3 lg 2 teise lause kohaselt põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt ühise põllumajanduspoliitika abinõu on nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1-149) alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud. Määrus 1234/2007 /lk 96/ artikkel 157 punkt 1 a sätestab - järgmisi tooteid võib ühendusse importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 52 ette nähtud tingimustele ja punkt 1 b kohaselt – CNkoodi ex 1207 99 15 alla kuuluvate külvamiseks ette nähtud kanepisortide seemnetega on kaasas tõend selel kohta, et THC sisaldus ei ületa määruse nr 1782/2003 artikli 52 kohaselt kindlaks määratud piirnormi. EÜ määruse 1782/2003 artikkel 52 kohaselt CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluva kanepi tootmise korral ei tohi kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületada 0,2% ning tootmine hõlmatakse määruse (EÜ) nr 1673/2000 artikli 2 lõikes 1 osutatud lepingu või kohustusega. Eelkirjeldatud õigusaktid näitavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu nõuete kohaselt ei ole lubatud kasvatada kanepisorte, mille THC-sisaldus ei ületa 0,2 %. T.A.Haara on küll rääkinud, te tal on sõlmitud lepingud tootjatega, kes soovivad talt kanepitooteid osta, kuid kohtule ühtki tõendit selle kohta esitatud ei ole. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lg 1 p 2 viitab ühise põllumajanduspoliitika abinõuna nimetatud seaduse tähenduses nõukogu määrusele (EÜ) nr 73/2009. Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 39 p 1 kohaselt kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on toetuskõlblikud üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1 lg 3 alusel kehtestatud kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Põllumajandusministri 24. märtsi 2010. a määruse nr 36 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ § 2 lg 3 kohaselt põld, millel kasvatatakse kanepit (Cannabis), on ühtse pindalatoetuse toetusõiguslik, kui on täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 39 kehtestatud nõuded, sealhulgas kanepi tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2% ja kasutatav sort on avaldatud taotluse esitamise aasta 15. märtsi seisuga Euroopa Liidu ühtses põllukultuuride sordilehes. Samasugused nõuded on sätestatud praegu kehtivas Põllumajandusministri 18.02.2014 määruses nr 10 § 2 lg 3. Kohus leiab, et tulenevalt NPALS § 3 lg 2 teisest lausest ja eelkirjeldatud EL ühise põllumajanduspoliitika abinõusid sätestatavatest määrustest tuleneb üheselt, et põllumajanduslikul eesmärgil (ka siis kui ei taotleta toetusi) võib kasvatada kanepit vaid EL ühise turukorraldusabinõu

nõuete kohaselt - THC sisaldus ei tohi ületada 0,2% ja kasutatav sort peab olema kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Eksperdiarvamusega on tõendamist leidnud, et T.A.Haara poolt kasvatatud kanepitaimede THCsisaldus oli suurem kui 0,2%. T.A.Haara andis kohtus ütlusi, et kasvatab kanepisorti Cannabis Sativa, kuid seeme ei ole sertifitseeritud, sest teeb ise seemnearetust, et saada võimalikult suurema THC-sisaldusega taimi. Seega ei kasvatanud T.A.Haara kanepit, mille sort oleks kantud Euroopa Liidu Ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Kohus leiab, et T.A.Haara ütlustest tulenevalt ta ei kasvatanud Lihulas kanepit põllumajandusliku tootmise eesmärgil (kanepiõli saamiseks) vaid kasvatas kanepit, et aretada võimalikult suure THCsisaldusega sorti, et siis nendelt taimedelt saadud seemnetest hakata kanepit kasvatama. Kaitsja väitis, et T.A.Haara ei ole toime pannud kuritegu, kuna ta kasvatas kanepit teaduslikul eesmärgil. Kohus leiab, et ka kanepi kasvatamise kohta teaduslikul eesmärgil käib NPALS § 4 lg 10, mille kohaselt narkootilise aine teadusuuringul või muul teaduslikul eesmärgil kasutamiseks peab ettevõtte taotlema loa Ravimiametilt. Ravimiameti kirja /tl 161-163/ kohaselt ei ole Ravimiamet T.A.Haara`le ega temaga seotud ettevõttele väljastanud luba narkootilise või psühhotroopse aine teaduslikul eesmärgil käitlemiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.A.Haara on toime pannud talle I, II ja V kuriteoepisoodis süüks arvatud teod, millega on rikkunud süüdistuses kirjeldatud õigusnorme. I episoodis on T.A.Haara tegevus õieti kvalifitseeritud KarS § 188 lg 1 järgi. II ja V episoodis on T.A.Haara tegevus kvalifitseeritud õieti KarS § 188 lg 2 p 2 järgi, sest ta on isikuks, kes on eelnevalt toime pannud KarS 12.peatüki 1.jaos sätestatud KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III episood Peale selle süüdistatakse Timo Antero Haara`t selles, et tema, omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult ajavahemikul 21.septembrist 2010 kuni 14.juulini 2011 kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kohast ja isikult suures koguses narkootilist ainet - 17 rohelist kanepitaime massiga 106,8 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 %, 20 rohelist kanepitaime massiga 64,60 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % ja 25 rohelist taime massiga 57,10 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 %, milliseid hoidis Lääne maakonnas Lihula linnas Jaama * asuvas M P üüritud korteris number * kuni 14.juulini 2011, mil Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti ning peale selle omandas kindlaks tegemata ajal narkootilist ainet - 4,56 grammi peenestatud kanepit, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % see on 1,1% ja 1,29 grammi peenestatud kanepit, mille THC sisaldus oli üle 0,2%, see on 0,49 %, milliseid hoidis Lääne maakonnas Lihula linnas Jaama * asuvas M P üüritud korteris number * kuni 22. juulini 2011, mil Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Kohtus uuritud tõendid T.A.Haara kinnitas kohtuistungil, et hoidis tema kasutuses olevas korteris Lihula Jaama ** kanepit, see oli tema poolt kasvatatud. 14.07.2011 on teostatud läbiotsimine Lihulas Jaama ** korteris /tl 62-63/. Läbiotsimisel leiti peberkott (nr 3) 25 kanepitaimega, paberkott (nr 4) 20 kanepitaimega, 17 kanepitaime (paberkott nr 5).

Asitõendi vaatlusprotokollis /tl 45-46, 50-54/ on vaadeldud ja fotografeeritud paberkottides 3, 4, 5 olevaid kanepisarnaseid taimi, mis on eri pikkuse ja õisiku tihedusega, taimi kokku kottides 3, 4, 5 62 tükki (fotod 50-54). Ekspertiisiaktis nr 11E-AN0620 28.07.2011 /tl 55-57/ on ekspert andnud arvamuse, et 17 rohelist taime massiga kokku 106,8 g (pakendist 3) on kanepitaimed, mille THC sisaldus oli üle 0,2 %, 20 rohelist taime massiga kokku 64,60 g (pakendist 4), on kanepitaimed, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % ja 25 rohelist taime massiga kokku 57,10 g (pakendist 5) on kanepitaimed, mille THC sisaldus oli üle 0,2 %. 22.07.2011 läbiotsimisprotokolli /tl 103-104/ kohaselt on läbiotsimine teostatud Lihulas Jaama 3-11 korteris, kust on leitud ja kaasa võetud 2 kilekotti kuivatatud taimede ja puruga, 1 plastikkarp puruga, 1 musta värvi kilekott taimedega, 1 kilekott taimedega, 1 tumba rohelist värvi puruga. Tl 160-161 ekspertiisimäärusest on näha, et 22.07.2011 Lääne maakonnas Lihula linnas Jaama 311 asuvas korteris toimunud läbiotsimise käigus leitud taimed, taimne puru, rohelised taimelehed on saadetud ekspertiisi. Ekspertiisiaktis nr 12E-AN1265 21.12.2012 /tl 134-136/ on ekspert andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud objektidest objekt nr 8 - roheline taimepuru massiga 4,56 g on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 1,1% ja objekt 9 – roheline taimne puru massiga 1,29 g on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 0,49%. IV episood Peale selle süüdistatakse Timo Antero Haara`t selles, et tema omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult narkootilist ainet - minigrip kilekotis rohelist peenestatud kanepit (marihuaana) massiga 50,11 grammi, mille THC sisaldus on 0,33%, paelaga kilekotis peenestatud kanepit (marihuaanat) massiga 25,49 grammi, mille THC sisaldus on 1,0%, ühes klaaspurgis kanepiõisikuid massiga 0,49 grammi, mille THC sisaldus on 5,1%, teises klaaspurgis peenestatud kanepit (marihuaana) massiga 8,84 grammi, mille THC sisaldus oli 0,52%, plastmassist purgis peenestatud kanepit massiga 7,10 grammi, mille THC sisaldus oli 0,68% ja kirjaümbrikus kirjaga NewYork Diesel 2011 1.4.2011 kanepiõisikuid (marihuaanat) massiga 1,21 grammi, mille THC sisaldus oli 1,7%, mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos Nissan Primera märgistusega * kuni 14.juulini 2011 Tallinna linna Tallinna Sadama D-terminaali parklas, mil Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse politseiametnikud need läbiotsimise käigus sõidukist ära võtsid. T.A.Haara andis kohtuistungil ütlusi, et 14.07.2011 kui sadamas kinni peeti ja autos leiti hulga kanepitaimi, need on ta kasvatanud Soomes ja evakueeris taimed ja seemned Eestisse, sest siin on nendel turvalisem. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt 13.07.2011 /tl 62/ näitab, et sõiduk Nissan Primera reg nr * (omanik T.A.Haara), mis on asunud Tallinna sadama D-terminalis, on paigutatud PPA Põhja Prefektuuri territooriumile menetlustoimingute läbiviimiseks. 14.07.2011 läbiotsimisprotokolli /tl 60-61/ kohaselt on 14.07.2011 läbi otsitud sõiduauto Nissan Primera reg.nr *. Autost leiti muu hulgas ka spordikott, milles oli 10 kilekotti, milles roheline taimne puru, üheksa kilekotti nööriga suletud, 1 on minigripp kilekott. Kümme väikest kilekotti pakendatud pakendisse nr 2. Kilekotis Konsum rohelise värvusega taimne puru – pakendatud pakki nr 3. Üks klaaspurk, milles rohelise tundmatu taime õisikud. Teine klaaspurk, milles rohekas-pruunikad tundmatu taime seemned, nende peal minigripp kilekott. Plastikpurk, milles rohekas-pruunikas tundmatu taimne puru (pakendatud pakendisse nr 5). Samuti leitud ümbrikkirjega New York Disel 2011 1.4.2011, ümbrik pakendatud pakki nr 6. 15.07.20111 on läbiotsimise käigus kaasa võetud asitõendeid vaadeldud ja fotografeeritud /tl 6395/.

Ekspertiisiaktis nr 11E-AN0622 10.08.2011 /tl 96-101/ on ekspert andnud arvamuse, et 14.07.2011 sõiduautos tära võetud rohelisest taimsest purust ja taimeosadest oli THC sisaldus suurem kui 0,2% järgmistes asitõendites: minigrip kilekotis pakendist nr 2 roheline roheline taimne puru massiga 50,11 grammi on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 0,33%, paelaga kilekotis (kleepsul kiri 6.2010) pakendist nr 2 roheline taimne puru massiga 25,49 grammi on peenestatud kanep (marihuaanat), mille THC sisaldus on 1,0%, ühes klaaspurgis pakendist nr 5 rohelised taimeosad massiga 0,49 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 5,1%, teises klaaspurgis pakendist nr 5 roheline taimne puru massiga 8,84 grammi on peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldus oli 0,52%, plastmassist purgis pakendist nr 5 roheline taimne puru massiga 7,10 grammi on peenestatud kanepi (marihuaana), mille THC sisaldus oli 0,68% ja kirjaümbrikus kirjaga NewYork Diesel 2011 1.4.2011 pakendist 6 rohelised taimeosad massiga 1,21 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus oli 1,7%. Kohtu seisukoht III ja IV episoodis III ja IV episoodis on T.A.Haara`le süüks arvatud, et ta omandas kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata ajal, kohast ja isikult suures koguses süüdistuses nimetatud narkootilist ainet. T.A.Haara on andnud ütlusi kohtus, et kõik kanep, mis temalt ära võeti, on ta ise kasvatanud. Ühtki muud tõendit, mis tõendaks, et T.A.Haara süüdistustes nimetatud suures koguses narkootilist ainet kelleltki teiselt omandas, ei ole esitatud, seega tuleb mõlemast süüdistusest välja jätta T.A.Haara poolt suures koguses narkootilise aine omandamine. T.A.Haara on tunnistanud kanepi valdamist. Mõlemas episoodis on T.A.Haara`le süüks arvatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku hoidmist temale kuulvas sõiduautos ja tema kasutuses olevas korteris. KarS § 184 lg 2 kohaselt on karistatav narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik valdamine. Järgmisena uurib kohus, kas kanep, mida T.A.Haara valdas, on narkootiline aine. NPALS § 2 p 1 tähenduses on narkootilised ained NPALS § 3-1 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained. NPALS § 3-1 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab sotisaalminister määrusega. Sotsiaalminister on 18.mai 2005.a. määrusega nr 73 eelnimetatud seadusesätte alusel kinnitanud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, kus I nimekirja kuulub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Lähtudes eeltoodud õigusaktidest on T.A.Haara valduses olnud tema kasutuses olnud korterist Lihula Jaama ** 14.07.2011 ja 22.07.2011 ning sõiduautost Nissa Primera 14.07.2011 ära võetud kanep narkootiline aine, sest äravõetud süüdistuses kirjeldatud kanepi THC sisaldus oli üle 0.2 %. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 10 kohaselt peab ettevõte narkootiliste ainete teadusuuringul või muul teaduslikul eesmärgil kasutamiseks taotlema loa Ravimiametilt. Ravimiameti vastusest /tl 161-163 /tuleneb, et Ravimiamet ei ole T.A.Haara`le ega temaga seotud ettevõttele andnud luba narkootilise või psühhotroopse aine meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil käitlemiseks. T.A.Haara ei ole vastavalt NPALS § 5 isikuks, kes võiks käidelda narkootilist ainet süütegude ennetamise, avastamise, ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel. Eeltoodud seadusesätted kinnitavad, et T.A.Haara`l ei olnud narkootilise aine käitlemiseks seaduslikku alust ja seega oli narkootilise aine käitlemine tema poolt ebaseaduslik.

NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt on suur narkootiliste ainete kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ekspert on kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 36 27.06.2012 /tl 138-142/ andnud punktis 3 arvamuse (puudutab III episoodi), et kanepitaimed (marihuaana) massiga kokku 288,69 g on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eksperdiarvamuse põhjenduses on ekspert välja toonud, et kanepitaime, kanepiõisikute (marihuaana) ühekordne joove tekitav kogus on 0,5-1 g. Ekspert on leidnud, et 288,69 g piisab ühekordse narkootilise joobe tekitamiseks 289-577 inimesele. Selles eksperdiarvamuses puudutab käesolevat süüdistust kanepitaimed koguses 138,5 grammi. Järgides eksperdi põhjendusi, et kümnele inimesele ühekordse joobe tekitamiseks vajalik kanepitaime, kanepiõisikute (marihuaana) kogus on 5-10 g, saab tõsikindlalt väita, et 138,5 g piisab ühekordse narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 138 inimesele. Ekspert on kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 36 27.06.2012 /tl 138-142/ andnud punktis 2 arvamuse (puudutab IV episoodi), et kanepiõisikud ja peenestatud kanep (marihuaana massiga kokku 93,24 g on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eksperdiarvamuse põhjenduses on ekspert leidnud, et eelnimetatud kogusest piisab ühekordse narkootilise joobe tekitamiseks 93-186 inimesele. Lähtudes eeltoodud eksperdiarvamustest on tõendamist leidnud, et T.A.Haara valduses oli nii III kui IV episoodis esitatud süüdistuses ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses. Narkootikumide käitlemine suures koguses on kriminaliseeritud, et piirata narkootiliste ainete tsiviilkäivet ja kaitsta rahvatervist. Kohus leiab, et T.A.Haara väited, et tema tahab läbi kanepi kasvatamise ja turustamise rahva tervist parandada, ei ole asjakohased. Eelpool kohus viitas, et NPALS sätestab, et meditsiinilisel eesmärgil narkootilise aine käitlemiseks on vaja Ravimiameti luba, mida aga T.A.Haara`l ei ole. T.A.Haara valduses olnud kanep, mis on käesoleva kriminaalmenetluse esemeks, on narkootiline aine. T.A.Haara on avaldanud, et tema poolt kasvatatud kanepitaimedest on ta teinud puru ja seda saab kasutada teena ja saab tarvitada nikotiini sisaldava suitsu asemel. T.A.Haara enda poolt kanepi tarvitamist kinnitab ka indikaatorvahendi test /tl 28/, mille kohaselt test näitas, et ta on tarvitanud THC-d ning T.A.Haara on testi tegemisel ise ka kinnitanud, et on söönud kanepi seemneid, õisikuid ja valmistanud kanepist teed, mida joonud. Kohus viitab aga siinjuures asjaolule, et Eesti Vabariigis on narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine süütegu, mis on sätestatud NPALS § 15-1. Seega T.A.Haara tegevus rikub kehtestatud õigusnorme ja narkootilise aine käitlemine suures koguses on karistatav kuriteona. Asjaolu, et T.A.Haara kellelegi narkootikume ei müünud, ei oma tähtsust, sest narkootiliste ainete käitlemine, s.h ka valdamine kui eraldiseisev tegu, on tunnistatud kuriteoks ja seda sõltumata sellest, kas selline kuritegu ohustas konkreetsete inimeste elu ja tervist, vaid tegemist on abstraktse ohudeliktiga – teo karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.A.Haara on toime pannud talle II ja IV kuriteoepisoodis süüks arvatud teod (jättes süüdistusest välja, et T.A.Haara on tema valduses olnud narkootilise aine omandanud ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult), millega on rikkunud süüdistuses kirjeldatud õigusnorme ning tema teod täidavad KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud teokirjelduse, sest ta on isikuks, kes on eelnevalt toime pannud KarS 12.peatüki 1.jaos sätestatud KarS § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Subjektiivne külg. T.A.Haara õigustas oma tegevust erinevate põhjendustega - tahab kasvatada õlikanepit, mitte narkootilise aine saamiseks; tahab rahvatervist parandada – seda saab teha kanepipurust valmistatud tee joomisega ja kanepipuru suitsetamisega; teeb uurimustööd, et aretada kõrgema THC sisaldusega uut sorti; kui PRIA-lt toetust ei taotle, siis piiranguid kanepi THC-sisaldusele ei ole mingisuguseid; teab, et piirang on kehtestatud ka siis, kui kasvatatakse kanepit kiu saamiseks, siis ei tohi THC sisaldus olla üle 0,2 %. Samuti on T.A.Haara viidanud, et kuna Soomes tekkisid tal kanepi

kasvatamisega probleemid, siis, siis on tal edaspidi plaan kasvatada kanepit Eestis. Kohus leiab, et asjaolu, et T.A.Haara ei teinud endale täpselt selgeks kanepi kasvatamise õiguslikke aluseid, ei välista tahtlust. Ka Eesti õiguskaitseorganite tegevuse tulemusena pidi T.A.Haara aru saama, et tema tegevus kanepi kasvatamisel ei ole õiguspärane. Kohus leiab, et T.A.Haara ütlused näitavad, et ta oli uurinud kanepi kasvatamist reguleerivaid sätteid, ta teadis kanepi kasvatamisel EL turukorraldusabinõu nõuete kohaselt kehtib 0,2 %-line THC-sisalduse piirang, kuid T.A.Haara on leidnud, et kuna tema toetusi ei ole taotlenud, siis talle turukorraldusabinõu nõuded ei kehti. Nagu kohus eelpool leidis, et ole tõendamist leidnud, et T.A.Haara süüdistuses näidatud ajal ja kohas oleks kasvatanud kanepit põllumajandusliku tootmise eesmärgil vaid eesmärgiks oli hoopis kasvatada (aretada) kanepit, mille THC-sisaldus oleks võimalikult suur. Seega pani T.A.Haara toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise kavatsetusega, sest tema eesmärgiks oligi võimalikult kõrge THCsisaldusega taimede kasvatamine. Kuna T.A.Haara teadis, et tema kasvatatavates taimedes on THCsisaldus isegi kuni 7-8%, ja ta püüdles veelgi suurema THC-sisaldusega sordi aretamise poole, siis narkootilise aine ebaseadusliku valdamise pani ta toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et tema poolt kasvatava kanep on suure THC-sisaldusega. Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks Timo Antero Haara süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Timo Antero Haara on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud KarS § 188 lg 1, lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ja ta tuleb süüdi mõista ja karistada.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 188 lg 2 p 2 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et T.A.Haara süü on keskmisest suurem, sest ta hoolimata sellest, et politsei oli temalt juba kanepitaimed ära võtnud, jätkuvalt kasvatas ebaseaduslikult kanepit ja hoidis suures koguses narkootilist ainet kanepit tema kasutuses olevas korteris ja autos. Ebaseaduslikult kasvatatud ja käideldud kanepi kogus oli suur. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri teatise /tl 10/ kohaselt on T.A.Haara karistamata isik. Samas näitab T.A.Haara järjepidev õigusvastane tegevus, et teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma miinimumkaristusega. T.A.Haara õigustab oma tegevust äritegemisega ja ei loobunud kanepi ebaseaduslikust kasvatamisest ja käitlemisest suures koguses ka siis, kui politsei oli korduvalt temalt kasvatatud taimed ja kanepipuru ära võtnud. Ka kohtuistungil oli T.A.Haara veendunud, et ta kohe jätkab kanepikasvatust Eestis. T.A.Haara oli varunud kanepiseemned selleks, et tegeleda kanepikasvatamisega, seega tegemist süüteo ettevalmistamisega. Edaspidist kuritegude

toimepanemist aitab vältida ka kanepiseemnete, mis T.A.Haara`lt ära võeti, konfiskeerimine KarS § 191 alusel. Õiguskorra kaitsmise seisukohalt tuleb arvestada sellega, et tegemist on rahvatervise vastaste süütegudega, kuritegusid pani T.A.Haara toime pika aja vältel. Samas ei ole kriminaalmenetluse käigus ilmnenud, et ta oleks narkootilist ainet edasi andnud või oma ebaseadusliku tegevusega varalist kasu saanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KarS § 184 lg 2 ja KarS § 188 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest tuleb T.A.Haara`t karistada vangistusega alla keskmise määra.

KarS § 54 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toime pandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, süüdimõistetule mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. T.A.Haara on Soome Vabariigi kodanik. Kohus leiab, et T.A.Haara suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine ja sissesõidukeeldu tuleb T.A.Haara suhtes kohaldada 5 aastaks, et vältida uute kuritegude toimepanemist T.A.Haara poolt. Koos lisakaristuse - väljasaatmise ja sissesõidukeelu kohaldamisega on võimalik T.A.Haara karistuse kandmiselt vabastada tingimuslikult, kohaldades KarS § 73 sätteid, 5 aastase katseajaga – ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.A.Haara ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vangistusega.

TÕKEND

Timo Antero Haara suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.

TSIVIILHAGI

Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole esitatud

ASITÕENDID

I episood Vastavalt ekspertiisiaktile AN-1027-10/3416 22.10.2010 jäeti 5 kanepitaime purustatult kogumassiga 48.94 g NPALS alusel keemiaosakonda. Muld ja taimejuured viies plastpotis on 15.05.2012 üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi /tl 33-34/. Kanepitaimed, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida kui süüteo vahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS. Muld ja taimejuured, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /tl 33-34/, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. II episood Ekspertiisiobjektid 1, 2, 6 – kanepitaimed (purustatud) jäetud keemiaosakonda NPAS alusel ekspertiisiakt 11E-AN0620 28.07.2011 /tl 55-57/. Kanepitaimed, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida kui süüteo toimepanemise ahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS. Muld 31-s plasttopsis tagastati koos ekspertiisiaktiga /tl 55-56/. Muld koos plasttopsidega hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. III episood Ekspertiisiobjektid 3, 4, 5 (akt nr 11E-AN0620 28.07.2011) – kanepitaimed (purustatud) jäetud keemiaosakonda NPALS alusel /tl 55-57/. Ekspertiisiobjektid 8 ja 9 (akt 12E-AN1265 21.12.2012) on jäetud EKEI keemiaosakonda NPALS alusel. Kanepitaimed ja peenestatud kanep, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS. IV episood Ekspertiisiobjektid (akt nr 11E-AN0622 10.08.2011) marihuaana jäetud keemiaosakonda NPALS alusel. Marihuaana, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS.

V episood Ekspertiisiobjektid 2766 g kanepitaimi (kuivatatult) - ekspertiisiakt nr 11E-AN0871 26.10.2011, on jäetud EKEI keemiaosakonda NPALS alusel. Kanepitaimed, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS. III episood 26.10.2012 asitõendina vaadeldud taimne kuivatatud puru kaaluga 1419g, kanepiseemned 503 g, oranž säilituskarp paberkolmnurkadesse ja tic-tac karpi pakitud kanepiseemned kogumahus 66 kanepiseemet; sinine säilituskarp paberpakendisse pakitut 154 kanepiseemet; minigrip kott 25g kanepiseemnetega, minigrip kilekott 2 kanepiseemnega; tic-taci pakend kanepiseemnetega kogukaaluga 6 g; mälukaard pakend 6 kanepiseemnega; tic-tac pakend 9 kanepiseemnega, minigrip kott 7 kanepiseemnega; roosa pakend 5 kanepiseemnega; kilepakend 4g kanepiseemnega; minigrip kott 3 kanepiseemnega; plasttops 1 kanepiseemnega; klaaspurk 2g kanepiseemnega; tic-tac karp kogukaaluga kanepiseemnega 6g; plastikpurk 20 kanepiseemnega; tic-tac karp kanepiseemnetega kogukaaluga 6g; sinine säilituskarp pooliku LM sigaretiga, 2g kuivatatud kanepilehti, kilekott 6g taimse kuivatatud puruga; taimekasvatuslamp (tl 132-133) ja 29.10.2012 vaadeldud kümme musta prügikotti kokku 300 kg kanepiseemnetega, 16,2 kg kuivatatud kanepitaimi; tumba 1419g purustatud taimse puruga, saadeti 12.11.2012 narkootilise aine ekspertiisi. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-AN1265 21.12.2012 roheline taimne puru kogukaaluga 5,85g, millede THC sisaldus oli üle 0,2%, jäeti keemiaosakonda, taimne puru sigaretis 0,11g hävines ekspertiisi käigus; kanepitaimed kogukaaluga 10010g ja peenestatud kanep kogukaaluga 4059 g tagastatud Haapsalu kriminaaltalitusele (tl 162-164) ja paigutatud Haapsalu Lossiplats 4 kabinet 306. Timo Antero Haarale on tagastatud 05.04.2013 kuivatatud kanepitaimed ja puru /tl 215/. Tumba on tagastatud M P. Roheline taimne puru, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS. IV episood 15.juuli 2011 asitõendina vaadeldud neljas erinevas plekktoosis kanepiseemned kogukaaluga 12.94g; klaaspurk taimse puruga kaaluga 8,84g ja kanepiseemned kaaluga 0,65g; klaaspurk kanepiõisikuga kaaluga 0,49g; plastikust purk kanepiõisiku ja kanepiseemnetega kogukaaluga 7,71g; 10 kilekotti koos taimse puruga ja üksikute kanepiseemnetega kogukaaluga 840.88g; kilekott taimse puruga kogukaaluga 951 g; 9 plekktoosi, milles kanepiseemned kogukaaluga 21,74g, 2 mälukaardi karpi kanepiseemnetega kogukaaluga 4,92g, Tic-tac karp kanepiseemnetega kaaluga 2,67g, pappkarp kanepiseemnetega kaaluga 0,58g; kirjaümbrik kanepiõisikuga kaaluga 1,21 g, kirjaümbrik kanepitaime ja taimse puruga kogukaaluga 3,42 g, digitaalne kaal, saadetud 18.07.2011 narkootilise aine ekspertiisi ning digitaalne kaamera JVC paigutatud pakitult Haapsalu Lossiplats 4 kabinet 306. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 11E-AN0622 10.08.2011 jäetud marihuaana ja kanepiseemned keemiaosakonda, osa kanepiseemneid hävinud ekspertiisi käigus/kasutati ära analüüsil, peenestatud kanep kogukaaluga 2238,8g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületanud 0,2 % ja digikaal ning tühjad pakendid tagastatud politseijaoskonnale (tl 101). Marihuaana ja kanepiseemned, mis jäeti EKEI keemiaosakonda, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS. Teised asitõendid on 05.04.2013 tagastatud T.A.Haara`le /tl 215/. IV episood 30.03.2012 asitõendina vaadeldud kanepiseemnete ja- saaduste kataloog; sülearvutikott DELL, milles sahtlis sülearvuti juhtmevaba arvutihiir Genius, kahed kõrvaklapid, mobiiltelefoni

akulaadija, 5 erinevat ühendusjuhet, viie otsikuga ühendusjuhe, MSI ühendusjuhe, valge juhtmega akulaadija, musta värvi Tele2 Internetipulk, musta värvi Huawei mälupulk, musta värvi mälupulk San Disk 4GB, musta värvi mälupulk SanDisk cruzer micro 4gGB, valget värvi Huawei Mobile Connect Internetipulk, musta värvi mälupulk Transcend 4GB, 8 mälukaarti – 2 Ultra SanDisk 8GB, 1 Ultra San Disk 2GB, SanDisk SDHC Card 8GB, Transcend 8GB, Kingstone 1gb, Kingston 128 MB, Canon 16M, CD-ROM tewktiga F11, F12, F1-3, F3, CD ROM JVC, pakendis suletud videokaamera kassett JVC 60 min, videokaamera kassett Maxell, videokaamera kassett JVC, videokaamera kassett JVC ; kaks kolmnurkselt kokkuvolditud ja teibitud paberit, milles kokku 10 kanepiseemet; lahtiselt koti põhjas 11 kanepiseemet; soomekeelne raamat Synnytysopin oppikirja kätilöille; valvekaamera kasutusjuhend, valget värvi sülearvuti Apple (140-141) on paigutatud Haapsalu Lossiplats 4 kabinet 306 ning tagastatud Timo Antero Haarale 05.04.2013 peale kanepiseemnete /tl 215/. Kanepiseemned, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida kui süüteo ettevalmistamiseks kasutatud ese, sest T.A.Haara on väljendanud, et tõi seemned Soome Eestisse, et Eestis kanepikasvatusega tegeleda. 22.09.2010 asitõendina vaadeldud 15 põllult korjatud erineva suurusega kanepitaime sarnast taime (tl 31-33) on saadetud 22.09.2010 narkootilise aine ekspertiisi, mille käigus 40 rohelist kanepitaime kogumassiga 181,1g; 16 rohelist kanepitaime kogumassiga 963,5g tagastati politseijaoskonda (tl 5758) ning paigutati Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi (tl 35). Vastavalt ekspertiisiaktis nr AN-1027-10/3416 punktides 1, 7, 8 esitatud eksperdiarvamusele 40 rohelise taime ja 16 rohelise taime THC sisaldus oli alla 0,2 %. Timo Antero Haarale on tagastatud 05.04.2013 kuivatatud kanepitaimed ja puru /tl 215/. Kohtule on esitatud 14.07.2011 läbiotsimise videosalvestis ja süüdistatava videokaamerast tehtud fotode ja videote salvestus. Salvestused tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohtule on esitatud kiirtest süüdistataval narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta. Kiirtest tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõusutmist.

MENETLUSKULUD

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Ülle Heinleht

Valdo Maisalu

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.