lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11203/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-11203/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4007
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11203/16Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.03.20141-13-11203/75Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.03.20211-13-11203/100Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.05.20211-13-11203/133Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.09.20231-13-11203/146Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-11863/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja01.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-11203

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2014. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-11203

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Pavel Gontšarov

Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Asja läbivaatamise viis

Mohamed Helmi Jebnouni süüdistuses KarS § 121 ja § 114 p 1 järgi Harju Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsus üldmenetluses Süüdistatav Mohamed Helmi Jebnouni ja tema kaitsja advokaat Mihkel Gaver Prokurör Rita Siniväli, kannatanud R ja MR Mohamed Helmi Jebnouni isikukood 37207310017, elukoht XXXXXXX XXXXXXXX XX-XX, ei tööta, karistatus puudub, kinni peetud 26.06.2013 Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 27. märtsi 2014. a kohtuotsus Mohamed Helmi Jebnouni suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Mohamed Helmi Jebnouniilt Eesti Vabariigi kasuks 734,40 eurot (seitsesada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti) määratud kaitsjale advokaat Mihkel Gaverile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsusega üldmenetluses tunnistati Mohamed Helmi Jebnouni süüdi ja karistati KarS § 121 järgi vangistusega 4 kuuks ja KarS § 114 p 1 järgi vangistusega 15 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 15 aastaks algusega 26. juunist 2013. KarS § 54 alusel mõisteti Mohamed Helmi Jebnounile lisakaristus saata Mohamed Helmi Jebnouni Eesti Vabariigist välja koos sissesõidukeeluga 5 aastaks arvates isiku väljasaatmisest. Mohamed Helmi Jebnounilt mõisteti välja R R kasuks tsiviilhagi 544,70 eurot ja 448 eurot moraalse kahju hüvitist. Menetluskuluna mõisteti Mohamed Helmi Jebnounilt välja riigituludesse sundraha 887,50 eurot, mis kuulub tasumisele 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuise maksena mitte vähem kui 73,91 eurot. Menetluskuluna mõisteti Mohamed Helmi Jebnounilt välja riigituludesse veel määratud kaitsja tasu 4496,40 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 8840 eurot ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot., mis kuulub tasumisele 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuise maksena mitte vähem kui 1083,33 eurot.
2.Mohamed Helmi Jebnouni tunnistati süüdi selles, et tema 28.10.2012 kella 20.10 paiku Tallinnas XXXXXXXX XX-XX korteris lõi tekkinud tüli käigus enda abikaasat RJ ühel korral rusikaga vastu kaela, lahtise käega korduvalt vastu kannatanu vasaku ja parema jala reie piirkonda, ühel korral lahtise käega vastu parema käe küünarvart ning ühel korral enda peaga vastu kannatanu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas kerge tervisekahjustuse – näo ja kaela osa põrutuse, parema küünarvarrepiirkonna põrutuse ja mõlema reie piirkonna põrutuse. Teise isiku peksmisega, mis põhjustas füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse, pani Mohamed Helmi Jebnouni toime kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 järgi. Samuti tema 26.06.2013 kella 20.10 paiku Tallinnas XXXXXXXX XX-XX korteris tungis ebaõnnestunud enesetapu tõttu vihahoos tahtliku tapmise eesmärgil kallale abikaasale RJ ning tõmbas tema enda käes olnud püksirihma abil magamistoa põrandale pikali ja hakkas kaelast kinni hoides kägistama. Selle käigus kannatanu osutas aktiivset vastupanu ja püüdis end haardest vabastada. Seejärel süüdistatav jooksis kööki ja tõi sealt kööginoa ning lõi sellega vahepeal püsti tõusnud abikaasat ühel korral rindkere piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus maha ja süüdistatav lõi teda noaga veel korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades sellega kannatanule hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid, nahakriimustusi ja -marrastusi ning kokku 8 torke-lõikehaava, millest 3 olid rindkerre ja kõhuõõnde tungivad ning 2 nendest põhjustasid kannatanu surma kohapeal. Kuna kannatanu osutas süüdistatavale aktiivset vastupanu ja kaitses ennast, pidi tema pikema aja jooksul tundma tugevat füüsilist valu ja surmahirmu.

2(10)

Piinaval viisil teise isiku tapmisega pani Mohamed Helmi Jebnouni toime mõrva, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 114 p 1 järgi.

3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Mohamed Helmi Jebnouni ja tema kaitsja Mihkel Gaver. 3.1 Mohamed Helmi Jebnouni taotleb kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada ta süüdi KarS § 113 järgi ja kergendada talle mõistetud karistust. Ta ei kavatsenud oma naist piinata ega tappa. See lihtsalt juhtus nii, sest ta oli masenduses. Kuni 2012. aasta oktoobrikuust kuni 26. juunini 2013 ei olnud nende vahel mingeid tülisid. Tunnistaja KJ andis kohtuistungil valeütlusi, sest kohtueelsel uurimisel ei olnud tal politseile midagi rääkida. Ta kahetseb puhtsüdamlikult ja jääb seda elu lõpuni tegema. Paljud inimesed soovivad talle karmi karistuse mõistmist ainuüksi seetõttu, et ta ei ole eestlane. 3.2 Kaitsja taotleb samuti kohtuotsuse tühistamist Mohamed Helmi Jebnouni süüditunnistamises KarS § 114 p 1 järgi ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada Mohamed Helmi Jebnouni süüdi KarS § 113 järgi ja kergendada talle mõistetud karistust. Kõrvaldada tõendite kogumist fototabel ning kannatanu poolt kohtuistungil esitatud dokumendid. Võtta vastu täiendavad tõendid, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus. Kui ringkonnakohus kuriteo kvalifikatsiooni ei muuda, siis taotleb kaitsja Mohamed Helmi Jebnounile KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistuse kergendamist. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt võttis kohus põhjendamatult tõendina vastu prokuröri poolt esitatud fototabeli nr 132082, sest seda ei olnud sündmuskoha vaatlusprotokollis ega süüdistusaktis märgitud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lõpus on märgitud üksnes videosalvestus ühel CD-R plaadil. Süüdistusaktis on märgitud lakooniliselt sündmuskoha vaatlusprotokoll lisadega. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult selle tõendi kõrvalejätmist. Samuti võttis kohus enne kohtuliku uurimise lõpetamist kannatanult põhjendamatult vastu dokumendid, sest neid ei olnud süüdistusaktis kajastatud. Dokumendid olid kannatanu käsutuses juba kohtueelse uurimise ajal. Lisaks sellele on esitatud dokumentide hulgas Mohamed Helmi Jebnounile kuuluvaid dokumente, mistõttu kannatanu ei oleks tohtinud neid korterist ära viia. Kaitsja hinnangul on tegemist kuriteoga KarS § 199 või 201 mõttes. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult ka nende dokumentide tõendina kõrvalejätmist. Vastuseks kannatanu poolt esitatud dokumentidele taotles kaitsja omapoolsete tõendite lisamist kohtutoimikusse, kuid kohus keeldus sellest alusetult. Seetõttu taotleb kaitsja ringkonnakohtul võtta kohtutoimikusse kaks dokumenti, mis käsitlevad Mohamed Helmi Jebnouni suhtes algatatud täitemenetlust. Kaitsja hinnangul on kohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ning on jätnud süüdistatava Mohamed Helmi Jebnouni ütlused põhjendamatult kõrvale. Kohtu hinnang tugineb vaid surnu ekspertiisiaktil, mille põhjendavas osas on ekspert sedastanud, et vigastus vasakul ülajäsemel võib olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimisel. Kaitsja leiab süüdistatava ütlusi ja eksperdi arvamust kõrvutades, et kannatanu kukkus pärast teist lööki maha, mistõttu ülejäänud kuus lööki tegi süüdistatav juba põrandal lamava kannatanu suhtes. Kuna kopsu ja

3(10)

südamesse tungivast noahaavast tuli palju verd, siis said kannatanu jalatallad veriseks juba enne seda, kui ta põrandale kukkus. Kaitsja hinnangul on süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas muude tõenditega. Kaitsja leiab, et Mohamed Helmi Jebnouni ei tapnud oma abikaasat piinaval viisil. Seetõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning kaitsja taotleb Mohamed Helmi Jebnounile etteheidetava teo ümberkvalifitseerimist KarS § 113 järgi. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt põhjendanud isikule lisakaristuse kohaldamise vajadust ning seega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja taotleb lisakaristuse kohaldamise tühistamist või alternatiivselt vähendada mõistetud lisakaristuse määra. Veel taotleb kaitsja mittevaralise kahju osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Menetluskulude osas taotleb kaitsja, et kohus tühistaks maakohtu otsuse ja jätaks menetluskulud riigi kanda. Sama taotleb kaitsja ka ringkonnakohtus tekkinud kulude osas. Lisaks taotleb kaitsja, et ringkonnakohus määraks kindlaks määratud kaitsja tasu ja kulude hüvitamise suuruse.

4.Apellatsioonile esitatud vastuses palub kannatanu jätta 27.03.2014. a kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta kaitsja apellatsioonis esitatud taotlused rahuldamata. Samas märgib ringkonnaprokurör, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega, süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide väidetega ning prokuröri ja kannatanu vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha apellatsioonides etteheidetud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja karistuse suuruse osas, seejärel annab hinnangu kohtuotsuses väidetavate menetlusnormide rikkumistele. Viimasena lahendab kohtukolleegium apellatsioonis esitatud taotlused menetluskulude osas. 5.1 Kohtukolleegium nendib, et kohus on KrMS § 61 lg 1,2 alusel hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava Mohamed Helmi Jebnouni esitatud süüdistuse kohaselt süüdi tunnistab ja sellise karistuse mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus tõendeid maakohtust teisiti hinnata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses

4(10)

sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. 5.2 Nii kaitsja kui ka süüdistav taotlevad apellatsioonis kuriteo ümberkvalifitseerimist ning seda tõendite ümberhindamise tagajärjel. Apellatsioonides ollakse seisukohal, et süüdistatava poolt teoimepandu tuleb kvalifitseerida tapmise, s.o KarS § 113 järgi, mitte KarS § 114 p 1 järgi, kuna tapmine ei olnud toime pandud piinaval viisil. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 122 kohaselt seisneb piinamine järjepidevas või suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvad löögid vm vägivallateod, mis on hõlmatud ühtsest tahtlusest ja toime pandud vahetult üksteisele järgnevatena (kestev vägivald), tuleb samuti subsumeerida piinamisena. Samuti on tapmine piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Riigikohus on lahendis 3-1-1-125-96 märkinud, et löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval viisil. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega argumenteerinud, miks Mohamed Helmi Jebnouni pani toime tapmise piinaval viisil. Maakohus on asjakohaselt viidanud surnu ekspertiisiaktis nr 13E-PÕS0033/329 tehtud ekspertarvamusele, millest nähtub, et RJ surma põhjustasid 2 torke-lõikehaava, teised vägivallaga tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud. Kokku oli 8 torke- ja lõikehaava, hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid, nahakriimustusi ja marrastusi. Ekspertiisiakti kohaselt võis RJ saada torkehaava ülajäsemele enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimiseks. Samuti võis tekkida ka õlavarrele lõikehaav samadel põhjustel. Tõendeid kogumis hinnates nõustub kohtukolleegium eksperdi arvamusega. Süüdistatav on ise tunnistanud, et esmalt oli vöö RJ kaela ümber, mis tähendab, et kägistamisjäljed RJ kaelal olid tekkinud süüdistatava kägistamisest vööga. Ekspertiis tuvastas ka hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid, mis võisid olla tekitatud löökidest kõvade ja tömpide, piiratud pinnaga esemetest. Süüdistatav otseselt RJ löömist ei tunnista, kuid tunnistab omavahelist tõuklemist. Kuivõrd süüdistatava puhul on ennastõigustav käitumine kooskõlas sellega, et tema eesmärgiks võib olla kergema karistuse saamine, siis tuleb lähtuda eksperdi poolt tuvastatust ning elulisest usutavusest. Nimetatust lähtudes on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et RJ ei oleks suutnud ennast kaitsta olukorras kus ta oli saanud juba surmava noahoobi. Samuti viitavad verised jalatallad, verised lohistamisjäljed, RJ veri aknalaual ning verenired RJ kehal ja jalgadel (viitavad tema püstisele asendile noahoope saades), et RJ ei kaotanud koheselt pärast esimest noahoopi teadvust, vaid üritas ennast aktiivselt kaitsta. Võimalik, et endale ka akna kaudu abi kutsuda. Seega tundis ohver suurt valu ning surmahirmu, mis omakorda tähendab, et Mohamed Helmi Jebnouni tappis oma abikaasa piinaval viisil ning maakohus on õigesti ta süüdi mõistnud KarS § 114 p 1 järgi s.o tapmise eest piinaval viisil.

5(10)

Süüdimõistetu selgitab apellatsioonis, et tal ei olnud kavatsust oma naist piinata ega tappa. Kohtukolleegium märgib vastuseks sellele, et kohus ei ole tuvastanud süüdistatava kavatsetustt oma naist tappa, vaid etteheidetavaks on, et ta pani piinaval viisil naise tapmise toime otsese tahtlusega. Otsese tahtlusega on tegemist siis, kui isik teab, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärgiks. Käesoleval juhul ei tõusetu kahtlust, et süüdistatav ei teadnud, et korduvalt noaga naist lüües tekitab ta talle valu ja piinu ning noahoopide tagajärjel naine sureb. Kohtukolleegium möönab, et ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 304 (kd II, lk 87-91) kohaselt oli Mohamed Helmi Jebnouni temale süüksarvatava teo ajal tugeva emotsionaalse erutuse seisundis, mis aga ei takistanud ega piiranud oluliselt tema võimet aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt oma käitumist juhtima. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud Mohamed Helmi Jebnouni kuriteo toimepanemisel otsese tahtluse. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et tõendite pinnalt on tuvastatav, et Mohamed Helmi Jebnouni pani toime RJ tapmise piinaval viisil ning maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust ning tunnistanud Mohamed Helmi Jebnouni süüdi KarS § 114 p 1 järgi. 5.3 Kaitsja on taotlenud alternatiivselt Mohamed Helmi Jebnounile mõistetud karistuse määra vähendamist. Riigikohus on 17.05.2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 114 sanktsioon näeb ette vangistuse kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse. Seega on keskmine sanktsiooni määr neljateistaastane vangistus. Käesolevas asjas mõistis maakohus karistuseks KarS § 114 p-s 1 toimepandud kuriteo eest vangistuse viieteistkümneks aastaks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et Mohamed Helmi Jebnouni süü toimepandud kuriteos on suur ja seda eelkõige seetõttu, et ohvriks oli noor kolme alaealise lapse ema ning raske kuriteo pani süüdistatav toime oma väikese lapse juuresolekul. Samuti on põhjendatud arvestada sellega, et Mohamed Helmi Jebnouni suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 28.10.2012. a RJ väärkohtlemise episoodis ning lepitusmenetluses käigus pidi ta poole aasta jooksul hoiduma abikaasa suhtes vägivalla tarvitamisest. Seda aga Mohamed Helmi Jebnouni ei teinud. Kohus arvestas Mohamed Helmi Jebnounit positiivselt iseloomustavaid andmeid (teatas ise koheselt oma teost ning kahetses siiralt toimepandut), kui karistust kergendavaid asjaolusid.

6(10)

Eelnevat silmas pidades on kohus kohtukolleegiumi hinnangul õigustatult oma otsuses asunud seisukohale, et arvestades Mohamed Helmi Jebnouni süü suurust ei ole võimalik teda karistada sanktsiooni keskmises määras või alla selle. Mõrv on kõige raskem isikuvastane kuritegu. 5.4 Apellatsioonis taotleb kaitsja tõendite kogumist fototabeli ning kannatanu poolt kohtuistungil esitatud dokumentide kõrvaldamist. Samuti palub võtta vastu täiendavad tõendid, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et tõendina fototabeli nr 132082 vastuvõtmisel rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus on põhjalikult argumenteerinud kohtuotsuses (lk 13), miks ta võttis nimetatud tõendi vastu ning põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul ei ole tegemist menetlejapoolse sellise olulise rikkumisega, mis tingiks tõendi vastuvõtmisest keeldumise. Ka prokuratuur on selgitanud, et fotod asuvad protokollile lisatud CD-plaadil ja fototabelid on lisatud menetleja töö kergendamiseks. Kohtukolleegium nõustub prokuratuuri seisukohaga, et kaitsja vastavasisuline taotlus jääb arusaamatuks. Mis puutub kannatanu poolt kohtuistungil esitatud tõenditesse, märgib kohtukolleegium, et nimetatud dokumendid ei puudutanud konkreetselt süüdistatavale etteheidetavat kuritegu, vaid nendega püüdis kannatanu tõendada seda, et ta ei valeta süüdistatava kohta. Seega ei olnud nimetatud tõendid ka süüdistusaktis kirjas. Maakohus seda kaitsjale 06.03.2014. a kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas. Samuti oli süüdistataval võimalus anda kannatanu MR esitatud dokumentidele oma selgitused. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et KrMS § 38 lg 1 p 4 alusel on kannatanul õigus esitada tõendeid vaid kohtueelses menetluses. Õigus esitada tõendeid seondub kannatanule kui menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele antud võimalusega taotleda kriminaalmenetluses aktiivselt teatud tulemuseni jõudmist. Kannatanul on õigus esitada tõendeid nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses. Täiesti asjakohatu on kaitsja mõttekäik seoses kannatanu poolt esitatud dokumentide ebaseadusliku enese valdusse võtmise ja omastamise kohta. Nimetatud dokumendid asusid RJ ja Mohamed Helmi Jebnouni ühises elukohas s.o üürikorteris aadressil XXXXXXXX XX-XX. Kannatanu leidis dokumendid korterist asju kokku pakkides, et tagastada omanikule üüritud korter RJ surma ja Mohamed Helmi Jebnouni vahistamise tõttu. Seega pidigi kannatanu kõik eelnimetatud isikute vara ja asjad sh dokumendid sealt kaasa võtma ja ära viima. Asjaolu, miks kannatanu nimetatud dokumente Mohamed Helmi Jebnounile koos tema muude asjadega koheselt üle ei andnud, ei anna alust kannatanut omastamises süüdistada. Kannatanu on need dokumendid pidanud vajalikuks kohtule tõenditena üle anda ning kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht dokumentide omastamises on asjakohatu. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks ja ka apellatsioonist ei nähtu, mida kaitsja taotleb tõendada Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri koja poolt registrist väljastatud väljavõtetega Mohamed Helmi Jebnouni suhtes algatatud täitemenetluse osas ja kohtutäitur MK büroost väljastatud väljavõttega täitemenetlusest. Tõendeid kasutatakse kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnimetatud tõendid ei ole kohtukolleegiumi hinnangul seotud kuidagi käesolevas asjas kuriteo asjaolude väljaselgitamisega, vaid soovitakse kannatanu poolt esitatud tõendite vastu esitada. KrMS § 286 1 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Seega võib kohus keelduda tõendi kogumisest, millel ei ole tähtsust ning kaitsja ei ole vähimalgi määral põhjendanud, milles taotletud tõendite tähtsus antud kriminaalasjas seisneb. Käesoleval juhul ongi maakohus seda teinud ja jätnud taotletud dokumendid tõenditena vastu võtmata.

7(10)

Eeltoodust tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole kriminaalmenetlusnorme oluliselt rikkunud ning kaitsja taotlus tõendite kõrvaldamise ja täiendavate tõendite vastuvõtmise kohta on jäetud maakohtu poolt põhjendatult rahuldamata. 5.5 Seoses kaitsja taotlusega lisakaristuse kohaldamise tühistamiseks või selle määra lühendamiseks, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on Mohamed Helmi Jebnounile kannatanu taotlusel kohaldanud KarS § 54 alusel lisakaristusena riigist väljasaatmist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhistanud lisakaristus kohaldamise vajadust. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-2-1-12, mis käsitleb KarS § 54 lg 1 teises lauses sätestatud põhistamisnõuet. Maakohus on lisakaristuse mõistmisel nimetatud Riigikohtu seisukohast ka lähtunud ning põhjendanud Mohamed Helmi Jebnouni peresuhetest lähtuvalt, et tema eelmistest abieludest sündinud lapsi kasvatavad nende emad ning RJ saadud ühist last kasvatavad nüüd viimase vanemad, kes taotlevadki Mohamed Helmi Jebnouni suhtes väljasaatmist. Mohamed Helmi Jebnouni ei ole Eestis oluliselt kaua elanud ning tema perekonnasidemed ei ole sellised, mis võimaldaksid väita, et ta on lahutamatult seotud Eestiga. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks peaks lisakaristuse määra vähendama. Maakohus on erinevalt Mohamed Helmi Jebnouni väljasaatmise taotlusest kohaldanud 10 aasta asemel väljasaatmist 5 aastaks, arvestades süüdlase süü suurust. 5.6 Seonduvalt kohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagiga ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et moraalse kahju nõudes ei kehtinud tsiviilhagi sellele osale riigilõivuvabastus. Kaitsja leiab, et maakohus, mõistes välja hagi, millelt riigilõivu tasutud ei ole, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtukolleegium leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11, mis näeb ette, et kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine on riigilõivust vabastatud. Sellise seisukohaga on nõustunud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-41-09, märkides, et RLS § 22 lg 1 p 11 ei piira seadusandja vabadust sätestada riigilõivuseadusega teatud valdkondades riigilõivuvabastusi, mis võivad puudutada nii tsiviilkohtumenetlust selle kitsamas tähenduses kui ka tsiviilhagi lahendamist kriminaalmenetluses. Normi ulatuse tuvastamisel tuleb lähtuda nii selle sõnastusest kui ka lahenduse efektiivsusest õigussüsteemi jaoks tervikuna. RLS § 22 lg 1 p 11 sõnastus ei seo riigilõivuvabastust üksnes varalise kahju hüvitamise nõudega (vt võrdluseks RLS § 22 lg 1 p 3). Samuti puudub alus asuda seisukohale, et seadusandja soovis võimaldada riigilõivuvabastust vaid kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Sellisel juhul paneks riik ebavõrdsesse olukorda isikuid, kellele on selline kahju tekitatud kuriteoga, võrreldes nendega, kelle õigus mittevaralise kahju hüvitamiseks tervise kahjustamise tõttu tekkis muul alusel. Lisaks võib selline lähenemine põhjustada samast kuriteost tulenenud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist tsiviilkohtumenetluses ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamist kriminaalmenetluses, mis on kohtusüsteemi kui terviku seisukohalt ilmselgelt ebamõistlik lahendus. Seega leidis kolleegium, et RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitamisel kehtib ka sellise nõude esitamisel kriminaalmenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust, välja mõistes süüdistatavalt kannatanu kasuks moraalse kahjuna hagi, millelt ei ole tasutud riigilõivu.

8(10)

Täiendavalt märgib kohtukolleegium, et Harju Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et Mohamed Helmi Jebnouni ei ole tsiviilhagi suuruse ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud ning on need täies mahus õigeks võtnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. 5.7 Kaitsja leiab, et maakohus on süüdistatavalt menetluskulud ebaõiglaselt välja mõistnud ja nimelt oleks maakohus pidanud sõrmejälje ekspertiisi tegemise kulu, 663 eurot jätma riigi kanda, kuna ekspertiis ei andnud tulemust. Kohtukolleegium selgitab, et menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Ekspertiisi korraldab menetleja juhul, kui seda tingib tõendamisvajadus. Asjaolu, et ekspertiis ei andud tulemust, ei tähenda seda, et kulu ei ole tekkinud ning seega on see samuti menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes. Samuti ei ole põhjendatud sellise ekspertiisi riigi kanda jätmine ainuüksi sellel põhjusel, et ekspertiis ei andnud tulemust. Tähtsust omab siinjuures see, et selle tingis tõendamisvajadus ning selles osas kohtukolleegiumi hinnangul vaidlust ei ole menetluse käigus tõusetunud. Menetluskulude riigi kanda jätmise taotluse osas asub kohtukolleegium seisukohale, et nende riigi kanda jätmiseks põhjused puuduvad. KrMS 180 lg 3 kohaselt tuleb kohtul arvestada menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab nende hüvitamise ositi. Kaitsja hinnangul ei arvestanud kohus süüdimõistetu varalist seisu ega resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtukolleegium möönab, et maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on kaitsja taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna viibides vangistuses ei ole Mohamed Helmi Jebnounil võimalik kõiki menetluskulusid tasuda. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmise põhjendustest nähtuvalt siiski süüdistatava vanglas viibimisega arvestanud ning andnud võimaluse tasuda menetluskulud ositi aasta jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Apellatsioonis ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mis tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Kohtukolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et süüdistatav viibib vanglas ja hakkab vangistuses vähe teenima, ei tõenda veel tema maksejõuetest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et Mohamed Helmi Jebnounilt väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks alus puudub ning maakohus on asjaolusid arvestades jõudnud põhjendatult järeldusele, et välja mõistetud menetluskulud kuuluvad talumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohtukolleegium selgitab, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Samuti on võimalik olukorras, kus selgub, et tähtaegselt ei ole võimalik oma maksekohustust täita, taotleda täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise pikendamist.

9(10)

5.8 Kaitsja palub apellatsioonimenetluses tekkinud kulude kindlaksmääramist ja hüvitamist summas 612 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning seega on kokku kaitsja poolt taotletavaks summaks 734,40 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks 0,5 tundi, kohtumisele kaitsealusega kahel korral kokku 2,5 tundi ning apellatsiooni koostamisele 3 tundi. Lisaks on kaitsja taotlenud tasu Tartust Tallinna sõidule kulutatud aja eest 30 eurot ja sõidukulu peale 380 km eest 114 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotluses esitatud tasu osutatud õigusabi eest on mõistliku suurusega, arvestades apellatsiooni mahtu ja osutatud õigusabivajalikkust ja põhjendatust. Samuti on seaduspärane erikoefitsiendi 1,3 kohaldamine, kuna käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra punktist 55, 61 ja 63 tulenevalt on põhjendatud ka sõidukuludega seonduv kaitsja taotlus hüvitada sõidule kulutatud aeg ning 0,3 eurot kilomeetri kohta. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele 612 eurot, millele lisandub käibemaks 122,40 eurot ja kokku kuulub hüvitamisele 734,40 eurot nagu on kaitsja taotlenud. Kohtukolleegium on eelnevas punktis selgitanud menetluskulude osalise riigi kanda jätmise põhjendamatust ning jääb ka apellatsioonikulusid välja mõistes selle juurde, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks puudub alus ning seega tuleb kaitsjale hüvitamisele kuuluv summa hüvitada süüdimõistetu poolt.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 27. märtsi 2014. a kohtuotsuse Mohamed Helmi Jebnouni suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Pavel Gontšarov

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.