Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

XXXVangla

Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 30.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 01.11.2013.a kohtuotsusega tunnistati I.B süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 11-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 31.10.2013.a ja lõpp on 30.09.2014.a.

I.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 2 aasta jooksul karistatud kolmel korral KarS § 424 alusel, kuritegude soodusteguriks on alkoholijoove. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 3 distsiplinaarkaristust. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas toetavad lähedased: ema, isa ja õde. Vabanemisel naaseb kinnipeetav oma registreeritud elukohta, aadressiga XXX. Korter on 4-toaline ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Korter asub tagastatud majas ja korter on kogu perekonna kasutada üürilepingu alusel, mis kehtib kuni 01.03.2015.a. Korteris elab kinnipeetava ema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vestlusest ja materjalidest selgub, et isik on enne vangistust töötanud, kuid vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Vestlusest selgub, et kinnipeetava vanemad töötavad ja on nõus teda materiaalselt toetama. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada varasem alkoholi kuritarvitamine. I.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Lauri Talumäe edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab I.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Isik on kahe aasta jooksul pannud toime kolm KarS § 424 kuritegu. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Käesolevaks on kinnipeetav täitnud temale määratud tegevused – läbinud sotsiaalprogrammi „eluviisitreening“ ning osalenud järjepidevatel vestlustel psühholoogiga alkoholi teemadel. Isik ei väljenda vaenulikkust ja kuritegelikke hoiakuid. Hetkel omab kinnipeetav kindlat sihti ning planeeritud eesmärki ega õigusta oma käitumust. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Prokurör toetab XXXVangla ettepanekut ennetähtaegse vabastamise osas ja seisukohta allutada isik elektroonilise järelevalve alla ning kohustada teda mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha ja omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud ajaks. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. I.B on nõus tegelema on alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et I.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning seda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vanglas viibib I.B esimest korda. Kuigi kinnipeetaval on vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, usub kohus, et esmakordne vanglas viibimine on pannud I.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholijoove, lähtub

kohus siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada, samuti valmisolekut pöörduda vastavale ravile. Seda, et kinnipeetav soovib oma senist elustiili muuta, kinnitab ka tema osalus vangistuse ajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtu hinnangul aitab I.B arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 4 kuud vangistust, võimaldab I.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti suuteline hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, märkides, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%, mis ei ole kõrge näitaja. Samuti on vangla välja toonud, et isik ei väljenda vaenulikkust ja kuritegelikke hoiakuid, hetkel omab kinnipeetav kindlat sihti ning planeeritud eesmärki. Pärast vabanemist on I.B olemas ka kindel elukoht, samuti vanemate poolt pakutav igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.B, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.