1-13-3467/19 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.M.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja M.K-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 29.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 16.04.2013.a kohtuotsusega tunnistati M.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta ja 10-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.01.2013.a ja lõpp on 21.11.2014.a. M.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, kuritegude dünaamika ei ole muutunud, jätkuvalt paneb toime varavastaseid kuritegusid. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening ning töötab järelvalveta väljaspool vanglat. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kogu elu elanud XXX. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuid vanemad on valmis toetama. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. M.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglast vabanemisel on kinnipeetava peamisteks toetajateks vanemad. Pere elamistingimused on head, maja ja kõrvalhooned on heas korras. Vabanemise järgselt kinnipeetaval kindlat töökohta ei ole. M.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Lauri Talumäe edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta M.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. M.K on karistatud üheksa korda kriminaalkorras ja kannab kolmandat reaalset vangistust. Varem on teda karistatud varguste, röövi ja omavolilise sissetungi eest. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Viimased kuriteod on ta toime pannud katseajal, olles kriminaalhooldusel. Tema käitumist iseloomust ükskõikne suhtumine ühiskonda ning motivatsiooni puudumine enda elu muuta. Arvestades kuritegusid laseb ta asjadel lihtsalt minna ega leia endas jõudu ega motivatsiooni muutusteks. Järgmise kahe aasta jooksul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Vägivallaga kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30%. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab prokurör, et M.K ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema käitumine praeguse karistuse kandmise ajal vanglas olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud M.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle, aga ka valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt olid kuriteo toimepanemise ajendiks sõltuvusprobleemid, alkoholi hankimise eesmärgil on võimeline toime panema varavastase kuriteo. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla on märkinud, et riski vähendab läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav teadvustab probleemi, on väga motiveeritud sellega tegelema ja end muutma. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 6 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on M.K olemas ka kindel elukoht, samuti vanemate toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.K, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa M.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. M.K ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetav suudab näha probleeme ning on võimeline nägema erinevaid lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Vangla on küll ka välja toonud, et kinnipeetaval jääb puudu tahtejõust, et harjumuspärast elukorraldust muuta ja täielikult hoiduda alkoholist. Kohus usub, et tuge oma senist elukorraldust muuta saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse, kuna vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik