Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus
Viljandi kohtumaja 04. juuni 2014 nr 1-14-4938 (kohtueelses menetluses nr 13260102887) riik versus T.V kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Aivar Hint Eleri Romantšuk Külli Zimm T.V (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx -xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada T.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ning tunnistada T.V süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksik karistustest raskeima suurendamisega mõista T.V-le liitkaristus vangistusena 1 ( üks) aasta 3 (kolm) kuud ; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-12.08.2013, 25.- 26.05.2014, s.o 4 (neli) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.V-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva ei pöörata täitmisele, kui T.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis kontrolli nõuded; määrata T.V-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.V -lt lisak aristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks 3 (kolmeks) kuuks; kohtuotsuse jõustumisel tühistada T.V-le tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista T.V-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 61 (kuuskümmend üks) eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 61 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 52
(viiskümmend kaks) eurot 46 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30- s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 T.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 88,80 eurot (millest käibemaks 14,80 eurot) jätta riigi kanda 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § -de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3); 3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB P angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 114-4938 “).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on T.V toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus KarS § 422 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 11.08.2013 kell 14.45 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi -Vastemõisa-Suure-Jaani tee 3,4 kilomeetril sõidukit Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XX joobeseisundis (alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,03 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse. Ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu ei tulnud ta sirgel teel sõiduki juhtimisega toime, mille tulemusena kaldus sõiduk teelt paremale poole välja põllule ja rullus
üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai autos kaasreisijana viibinud V.R raske tervisekahjustuse – lülisamba kaelaosa seitsmenda lülikeha ettenihe lülisamba rinnaosa esimese lüli lülikeha suhtes lülide vaheliste liigesjätkete lukustumisega; I rinnalüli lülikeha ülemise/eesmise serva killunenud murd; marrastused peapiirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul neljajäseme osaline halvatud koos lihasjäikusega ja valutundlikkuse vähenemine õlgadest varvasteni, so pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja kuu. T.V rikkus:
1.Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõuet, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
2.Liiklusseaduse § 50 lg 3 p1 nõuet, mis sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
3.Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 25.05.2014 kella 18.45 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 56. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Polo, registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,27 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,12 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,15 mg/l. T.V rikkus 01.07.2011.a. kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 422 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 11.08.2013-12.08.2013, 25.05.2014-26.05.2014 so 4 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § -s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1p 1 alusel ära võtta T.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 3 kuuks.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 422 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määr usest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2 Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013otsusega on kinnitatud eest makstava tasu arvestamise (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava T.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 124,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus T.V-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 36 eurot.
4.1.3.Ekspertiisitasu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 61 eurot.
4.2.Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s üüdistatavale T.V arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 532,50 eurot , riigi õigusabi tasu 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 61 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine
KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( al) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 ( ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt m enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu m uud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. T.V on kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2013-12.08.2013, 25.05.201426.05.2014, seega on T.V viibinud eelvangistuses 4 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.