Kohtulahend

kaks) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “P.K, kaitsjatasu, kriminaalasi 1-14-4279.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Välja mõista P.K-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Selgitusse märkida „P.K, sundraha, kriminaalasi 1 – 14-4279“. Kviitung sundraha tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 254 lg. 6 ja lg. 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHUS TUVASTAS:

P.K süüdistatakse selles, et tema üritas ilma nõutava eriloata 07.05.13.a ajavahemikul 16-16.20, saabudes lennukiga Türgist Tallinna L. Meri lennujaama, mis asub Tartu mnt 101, Tallinn toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri keelatud ning strateegiliste kaupade hulka liigitatavat teleskoopnuia ja kasteeti. Teleskoopnuia ja kasteedi väljavedu üle riigipiiri jäi lõpule viimata temast olenematutel põhjustel. Nimelt leiti teleskoopnui ja kasteet P.K suhtes teostatud tollikontrolli käigus üles ja võeti seejärel tolliametnike poolt enne riigipiiri ületamist ära. Vastavalt Relvaseaduse § 20 lg. 2 p.-le 1 teleskoopnui ja kasteet kuuluvad EV tsiviilkäibes keelatud külmrelva esemete hulka. Teleskoopnui on kantud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa 1 sõjaliste kaupade nimekirja, kategooriasse EST2-g. Strateegilise kauba seaduse § 5 lg. 1 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba väljaveoks vaja eriluba, mis P.K puudus. Seega pani P.K toime KarS § 392 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita keelatud ning strateegilise kauba üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse.

P.K süü KarS § 392 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevaga: • Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktiga nr 13-12.1-5/00/6393, millest nähtub, et 07.05.2013.a ajavahemikul alates 16.00 kuni 16.20 teostasid Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse ametnikud Tallinna L. Meri Lennujaamas aadressil Tartu mnt 101, Tallinnas reisija P.K (sünd 17.11.1990.a) läbivaatust, mille kohta koostas inspektor Veronika Martila reisija läbivaatuse akti. Kontrolli käigus selgus, et P.K saabus Antalyast Türgist Tallinna lennujaama lennuga OHY 2581 ning tema pagasist tuvastati: isiklikud asjad ja hügieenitarbed, suveniirid, (t. lk. 2); • Asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (13.05.2013.a), mille kohaselt on vaadeldavateks objektideks kasteet: mõõtmetega 11 cm lai ja kõrgus keskkohast 6,3 cm. Ese on metallist, nelja sõrme auguga, nukkidel luukerepea kujutised. Samuti on vaadeldud teleskoopnuia musta värvi kangast kotis. Käepideme osa on mustast kummimaterjalist, millel kirjed „Criminal Police". Kinniselt on teleskoopnuia pikkus 23,5 cm. Teleskoopnui lahtiselt on 61 cm pikk (t. lk. 13-15); • Kahtlustatava P.K ülekuulamise protokolliga (10.05.2013.a), mille kohaselt on P.K-le kahtlustuse tekst arusaadav, kahtlustuses nimetatud kuritegu ta ütluste kohaselt toime pannud ei ole. P.K selgitab, et ta ei olnud teadlik, et teleskoopnuia ja kasteedi üle riigipiiri toimetamine on keelatud ning karistatav. Ütluste kohaselt kontrolliti teda ka Türgis lennujaamas, kui ta hakkas puhkuselt tagasi lendama, kuid seal nad vaatasid teleskoopnuia ja kasteeti ning lubasid tal minna, kleepides nuiakotile ka kleebise, et on turvakontrolli läbinud. Tallinnas tekkis aga probleem, kui tollikontrollis avastati, et tema pagasi hulgas on kasteet ja teleskoopnui. P.K ütluste kohaselt ei olnud teadlik, et selliseid esemeid ei või pagasi hulgas olla ning ta arvas, et kuna teda lasti Türgis tollikontrollist läbi, ei tohiks olla probleemi ka Eestis. Seetõttu arvas ta, et tegu on lubatud esemetega. P.K selgituste kohaselt ostis ta mõlemad esemed Türgist suveniiripoest puhkusel olles. Kokku maksis nende eest 10 eurot. Konkreetset vajadust esemete ostuks polnud, ostis need lihtsalt suveniiriks. P.K lisab antud ütlustes, et kui ta oleks teadnud, et teleskoopnuia ja kasteedi toomine Eesti Vabariiki on kuritegu, poleks ta kindlasti selliseid esemeid endale soetanud ega ka Eesti Vabariiki tooma hakanud (t. lk. 10-12). Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et P.K üritas ilma nõutava eriloata 07.05.13.a ajavahemikul 16-16.20, saabudes lennukiga Türgist Tallinna L. Meri lennujaama, mis asub Tartu mnt 101, Tallinn toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri keelatud ning strateegiliste kaupade hulka liigitatavat teleskoopnuia ja kasteeti. Teleskoopnuia ja kasteedi väljavedu üle riigipiiri jäi lõpule viimata temast olenematutel põhjustel. Nimelt leiti teleskoopnui ja kasteet P.K suhtes teostatud tollikontrolli käigus üles ja võeti seejärel tolliametnike poolt enne riigipiiri ületamist ära. Vastavalt Relvaseaduse § 20 lg. 2 p.-le 1 teleskoopnui ja kasteet kuuluvad EV tsiviilkäibes keelatud külmrelva esemete hulka. Teleskoopnui on kantud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa 1 sõjaliste kaupade nimekirja, kategooriasse EST2-g. Strateegilise kauba seaduse § 5 lg. 1 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba väljaveoks vaja eriluba, mis P.K puudus. Oma sellise tegevusega pani P.K toime KarS § 392 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita keelatud ning strateegilise kauba üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. Vastavalt 16.05.2014.a. koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalia Duškina ettepaneku karistada P.K käskmenetluses KarS § 392 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 75 päevamäära, võttes päevamäära suuruseks 4,30 eurot. Karistuse liigi ja määra suhtes märgib prokuröri abi, et KarS § 392 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg. 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör, analüüsides võimalikku karistusliiki, leidis, et esmalt ja eeskätt tuleb arvesse võtta KarS § 56 lg-s 2 sedastatud nõuet, et karistusliiki vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Muuhulgas on Riigikohus korduvalt osundanud (nt lahendis nr 3-1-1-99-06, 3-1-1-40-04), et süü suurus tuleneb eeskätt toimepandud kuriteost ning isikule mõistetav karistuse liik ja määr sisaldavad põhjendatud karistusõiguslikku hinnangut toimepandud kuriteole, mitte süüdistatava isikule. Nimetatud seisukohta toetab kaudselt ka KarS §-st 70 tulenev regulatsioon, mis näeb ette võimaluse vabatahtlikult täitmata rahalise karistuse asendamise vangistuse või üldkasuliku tööga. Eelnevast nähtub, et karistusliigi valikut ei tohiks mõjutada ainuüksi asjaolu, et P.K ei ole temale kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahalist kohustust tähtaegselt tasunud. Prokurör on seisukohal, et süüdistatava napid vahendid ei tohiks olla takistuseks temale kergemaliigilisema karistuse (s.o rahalise karistuse) määramisel, antud asjaolu leiab kinnitust ka KarS § 44 sättest enesest. Nimelt võimaldab KarS § 44 lg. 2 mõista rahalist karistust ka süüdistatavale, kelle päevasissetulek ei ületa seaduses kehtestatud miinimumpäevamäära (vaid jääb sellest alla või puudub ametlik sissetulek sootuks). Eelnev osundab kogumis üheselt, et karistusliigi küsimuse otsustamisel tuleb arvesse võtta esmalt ja peaasjalikult isiku süü suurust kuriteo toimepanemisel. Antud juhul on prokuröri hinnangul P.K süü väike: ta on oma süüd tunnistanud ja toime pandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, seejuures on ta ka eeluurimise vältel andnud põhjalikke ütlusi teleskoopnuia ning kasteedi omandamise kohta. Süü suuruse hindamisel ei ole prokuröri seisukohalt vähetähtis ka asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse, mis KarS § 60 lg. 1 (koosmõjus KarS § 25 lg-ga 2) tähenduses on samuti karistust kergendav asjaolu. Kokkuvõttes asub prokuratuur seisukohale, et P.K on võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. KarS § 392 lg. 1 - § 25 lg. 2 näeb ette, et vastava süüteokoosseisu puhul on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 44 lg. 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani. P.K on toime pannud teise astme kuriteo ning on eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Antud kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged. Arvestades P.K süüd, samuti seda, et kuriteoga varalist kahju pole tekitatud, leiab kohus, et P.K suhtes on võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust. Vastavalt toimiku materjalidele omab P.K töökohta ning tema keskmise päevasissetuleku suurus on 4,35 eurot. KarS § 44 lg. 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega. Kohus märgib, et P.K puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et käskmenetluse kohaldamise alused on olemas ning nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ning karistuse määraga. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud summa 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.K esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava

tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-11-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks P.K-le ilmselt üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude, s.o sundraha osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud sundraha hüvitamisele 12 kuu jooksul.

Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks teleskoopnui uurimisosakonnas aadressil Lõõtsa 8a, Tallinnas.

ja

kasteet,

mis

asuvad

EMTA

KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg. 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus konfiskeerida teleskoopnuia ja kasteedi KarS § 83 lg. 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg. 3 p. 4 kohaselt. Kohtunik: /allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.