Kohtulahend

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 69 lg. 4 alusel on S.O kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel määrata, et S.O ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava S.O ́e muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

suhtes

jätta

Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend CD plaat videosalvestusega, mis asub toimiku materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku materjalide juurde. Välja mõista S.O ́elt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 36 (kolmkümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.O , kriminaalasi 1 – 14-4384, õigusabikulud. Välja mõista S.O `elt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.O , kriminaalasi 1 – 14 – 4384, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

S.O on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema, olles 16.11.2009.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 1 alusel ning 21.11.2013.a ja 30.12.2013.a väheolulise varavastase süüteo eest, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 28.03.2014.a kella 17.35 ajal, viibides Tallinnas Kiili 16 asuvas Maxima kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 0,7-liitrise pudeli viina Russki Standart maksumusega 13,99 eurot ja 1-liitrise pudeli viina Russki Standart maksumusega 21,35 eurot, koguväärtusega 35,34 eurot. Kuritegu jäi S.O lõpule viimata turvamehe sekkumise tõttu. Seega S.O võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 20.05.2014.a süüdistatav S.O , kaitsja Marina Leis ning prokuröri abi Silvia Kruusmaa sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg. 1 tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistuse hulka ning kuna S.O oli kinnipeetud 28.03.2014.a – 29.03.2014.a, s.o 2 päeva, kuulub kandmisele 6 kuud 28 päeva vangistust. Lähtuvalt KarS § 69 lg. 1 palub prokuröri abi asendada S.O ́ele mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega vastab vangistusele 416 tundi. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg. 4 aluseks kohustub S.O kokkuleppe kohaselt üldkasuliku töö tegemisel (s.o 1 aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg. 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning lähtuvalt KarS § 75 lg. 2 p. 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja (s.o 1 aasta) jooksul. Süüdistatav S.O tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.O selgitas, et 20.05.2014.a sõlmisid prokuröri abi Silvia Kruusmaa, tema (S.O ) ja tema kaitsja Marina Leis kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi selgitas samuti, et ta jääb 20.05.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.O ́ele mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.O ́e poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava S.O ́e käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava S.O ́e selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.O on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.O temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.O ́e süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud summa 36 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.O ́el esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks S.O ́ele ilmselt üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud sundraha hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei oma süüdistatav töökohta, mis raskendab menetluskulu, s.o sundraha kohest täitmist. Asitõendid: KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat videosalvestisega, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde, tuleb jätta peale otsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.