Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.juuni 2014.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-3812 (14230104095)
Kohtunik
Aulike Salo
Sekretär
Liilia Kesküla
Prokuröri abi
Natalja Kutepova
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: B.G isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; elukoht: XXX, töökoht: puudub; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kolm kehtivat väärteokaristust Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi
Süüdi tunnistada B.G KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2014.a s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui B.G ei pane 3- (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. B.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista B.G-lt riigituludesse:
-
sundraha 1,5 palga alammääras – 532.50 eurot tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 180.00 eurot
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.G, 1-143812, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
B.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.04.2014.a kella 02.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tervise tänaval, Sütiste tee suunas mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09, lõplik tulemus 0,83 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ja § 69 lg 4 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega pani B.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava B.G karistamist vangistusega 4 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätet arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 3 kuud ja 29 päeva. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui B.G ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut kuritegu.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. B.G nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava B.G selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.G on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.G temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab B.G süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.G esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.G-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust ja töökoha puudumist, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 179; 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311;
Aulike Salo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.