Kohtulahend

garanteeritud töökoht puudub, kuid lähedased on valmis isikut vajadusel materiaalselt toetama. Lähedastest suhtleb kinnipeetav tädi O N ja vanaema Z A, suheldakse peamiselt telefoni ja kirja teel. Tädi on nõus isikut igati toetama. Elukaaslase K T on koos oldud umbes 1,5 aastat, kusjuures läbisaamises on olnud erimeelsusi, kuid väidetavalt on nüüdseks head suhted taastatud. Isiku elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu. 1998.a vägivallakuriteod on isikul sooritatud alkoholijoobes olles. Vabaduses tarvitas isik amfetamiini nii süstides kui ka suukaudselt. Kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta viimati narkootikume 2010. aastal. Isikut on väärteokorras NPALS alusel karistatud 14 korda. Kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil, et oleks võimalik uus narkodoos hankida. 2006-2007 aastal, olles kinnipeetav Ämari Vanglas, tarvitas isik korduvalt narkootilisi aineid. Isik on motiveeritud elus muudatusi tegema – loobuma narkootikumidest. Kinnipeetav võib käituda agressiivselt, arvestades varasemalt toimepandud kuritegusid. Tulevikuks on isik seadnud konkreetsed eesmärgid, mis on seotud korraliku töö leidmisega ning elukaaslasega pere loomises. Kuritegelikele hoiakutele viitavad isiku korduvad seadusevastased teod. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27% (keskmine risk) ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42% (keskmine risk). Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetava Roman Lebedevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Roman Lebedevi tingimisi ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Roman Lebedevi lähedased inimesed on ema J L, tädi O N ja vanaema Z A. Suhted tädi ja vanaemaga on isikul head. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Roman Lebedevi lähedased on valmis teda materiaalselt toetama. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Käesolevat karistust kannab isik varguse, omavolilise sissetungi ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad vargused, röövimine ja kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Kinnipeetavat on 14-l korral karistatud väärteokorras NPALS alusel ja 2008.a on teda karistatud KarS § 331 järgi. Seega saab järeldada, et Roman Lebedevil on probleeme narkootikumide tarvitamisega. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8,9 sätestatud kohustused, tehes ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Roman Lebedev ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal oli aega mõelda oma käitumise ja narkootikumide tarvitamise peale. Kinnipeetava sõnul pole tal vabaduses garanteeritud töökohta, kuid tema õemehel on oma firma ja õemees kutsus teda tööle. Tõendit ei andnud õemees põhjusel, sest ei usu, et teda võidakse enne tähtaega vabastada. Praegu on ka kõik kohad firmas täis. Roman Lebedevi sõnul on ta avavanglas. Roman Lebedev palub anda talle võimalus, et ta saaks end parandada. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Roman Lebedevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 12.03.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest

vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. R. Lebedevi isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem kuuel korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetava puhul tuleb negatiivsena märkida, et olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset mõju omanud. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ning nende tagajärgedest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkoainete tarvitamisega (karistatud Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 31.10.2017, st karistusaja lõpuni, suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (mh distsiplinaarkaristuste vangistuse jooksul puudumine) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. R. Lebedevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 6 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetav kannab karistust mh narkokuriteo eest, karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, korteripuutumatuse ja vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Lähtudes eestoodust on prokuratuur käesoleval ajal Roman Lebedevi ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Lebedev ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h korduvalt on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kuritegude ühiskonnaohtlikkus on suurenenud, samas vägivaldus on vähenenud, kui arvestada seda, et eelnevalt on isikut korduvalt karistatud röövimise toimepanemise eest. Roman Lebedev kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 06.01.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2, 199 lg 2 p 7,8,9; 266 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud liitkaristust, sealjuures KarS § 184 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane kuritegu (narkokuritegu). Väärib märkimist, et Roman Lebedev on järjepidevalt kuritegusid toime pannud ja teinud seda ka vanglas karistust kandes (Harju Maakohtu 13.08.2008 otsus KarS § 331 järgi). Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Arvestades eelnevat ja Roman Lebedevi poolt toimepandud kuritegusid, mille eest ta karistust kannab, ärakantud karistuse pikkust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Roman Lebedev on kuriteod toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, sealjuures on soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine. Kohus nõustub prokuröriga selles, et narkootikumide tarvitamist võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Roman Lebedevi puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42%, mis ei ole madal risk. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes, arvestades tasumata võlanõudeid ja narkootikumide tarvitamist, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Roman Lebedevi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab Roman Lebedevi selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, samuti seda, et ta on vanglas kohusetundlikult töötanud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.