Meelis Pritsi süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. märtsi 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Meelis Pritsi (Prits) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt
Prokurör
Anneli Hinto
Süüdistatav
Meelis Prits, isikukood: 36608042715, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, keskharidus, töökoht: XXX OÜ, projektijuht, kriminaalkorras karistamata, vääteokorras kaks kehtivat karistust.
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt
RESOLUTSIOON:
1.Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 -
tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014 otsus süüdistatav Meelis Pritsile mõistetud karistuse osas KarS § 424 järgi.
2.Mõista Meelis Pritsile karistuseks süüdistuses KarS § 424 järgi rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 3790 eurot (kolm tuhat seitsesada üheksakümmend eurot).
3.
Rakendades KarS § 66 lg 1, 3 sätteid määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Meelis Pritsi tasuma igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 315,83 eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 1.Tartu Maakohtu 12.03.2014 otsusega tunnistati Meelis Prits süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 210 päevamäära, s.o. 7959 eurot tasumisega riigi tuludesse. 1.1 Rakendades KarS § 66 lg.1, lg.3 sätteid määrati rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul ja kohustati Meelis Pritsi tasuma igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10.kuupäevaks vähemalt 663 eurot kuni kogu karistuse summa tasumiseni. 1.2 KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võeti Meelis Pritsilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.
2.Kohus arutas üldmenetluse korras Meelis Pritsile esitatud süüdistust selles, et tema 17.08.2013.a kella 18.17 ajal juhtis Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maantee 14-ndal kilomeetril mootorsõidukit Audi Cabrio A4 reg nr XXX olles alkoholijoobes, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,89 mg/L, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Meelis Prits toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.1 Kohtuistungi rakendavas osas tunnistas Meelis Prits ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja kaitseaktis (tl. 12) Meelis Pritsile esitatud süüdistust ei vaidlustanud. Samuti jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et süüdistus on põhjendatud. 2.2 Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, oli veendumusel, et Meelis Prits tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi. Maakohus luges süüdistatava süü tõendatuks tunnistaja Tõnu Tammearu ütlustega. Süüdistatav Meelis Prits andis maakohtu istungil ütlusi selle kohta, et alkoholijoobes istus autorooli seetõttu, et oli maal, kus grillisid ning võtsid napsu, kui tulid kaks kohalikku, kes ära ei läinud. Prits vihastas ja sõitis minema, sealjuures üks meestest istus kõrvalistmele kaasa. Sõitis paar kilomeetrit, kui ei saanud joobe tõttu juhtimisega hakkama ning sõitis teelt välja lauges kurvis paremale kaldalt alla kuusehekki. Asukoht oli Jõgeva-Mustvee mnt Palupera bussipeatusest Jõgeva poole edasi, kus on lauge kurv ja pärast seda Laiuse parkla. Kiirus oli määratud piirides - 90 km/h. Tunnistaja ja süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta kinnitasid ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, selle väljatrükk ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. -2-
2.3 Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. KarS § 424 kuriteokoosseis on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne. Joobeseisundi käesolevalt sisustab liiklusseaduse (LS) § 69 lg. 4 p. 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
3.Maakohus leidis, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 3.1 Meelis Pritsi käitumises tuvastas kohus vastutust kergendava asjaoluna KarS 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse. Vastutust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58 järgi) kohus ei tuvastanud. Maksu- ja Tolliameti päringust, s.o tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl. 21) ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 22) nähtub, et 2012.a andmete kohaselt on isiku koos abikaasaga deklareeritud tulu ümberarvestatuna tuluks, mille isik oleks saanud üksinda pärast tulumaksu 20 543 eurot ning keskmiseks päevasissetulekuks on 37,90 eurot. 29.08.2013.a rahvastikuregistri väljatrükist (tl. 18) ja 29.08.2013.a õiendist (tl. 19) nähtub, et ARK andmebaasi kohaselt on Meelis Pritsil kehtiv juhiluba ET152657, väljastatud 16.01.2006.a kehtivusega kuni 16.01.2016.a (kategooriad B, C, B1 ja C1, omistatud 19.04.1984). Kriminaalkorras süüdistatav karistatud ei ole, väärteokorras varasemalt 4-l korral karistatud liiklusalase süüteo eest, karistused käesolevaks ajaks arhiveeritud. Käsitletava süüteo toimepanemise ajal 17.08.2013.a. oli Meelis Pritsil karistusregistri andmetel kaks kustutamata väärteokaristust. 3.2 Prokurör taotles kohtuistungil Meelis Pritsile karistuseks rahalist karistust 250 päevamäära ulatuses, päevamääraga 37,90 eurot, s.o 9475 eurot, kohaldades KarS § 66 lg 1 ning määrata, et karistus tuleb kanda ositi 1 aasta jooksul igakuiste maksetena. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta juhtimisõigus 7 kuuks, arvestades sealjuures toimunut, joobes juhtimise tagajärge. 3.4 Kaitsja leidis, et arvestada tuleks rahalise karistuse mõistmisel ka isiku päeva töötasu suurust. Rahaline karistus ei peaks olema üle 200 päevamäära. Lisakaristus peaks jääma alla 6 kuu, 3-4 kuud. Üle 6 kuu võttes tuleks teha juba uuesti eksam. Piisaks vähemast, arvestades isiku töökohta. 3.5 Meelis Pritsile KarS § 424 järgi kvalifitseeritud ja inkrimineeritud süüteo eest karistust mõistes arvestas maakohus isiku süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid ja tema eelnevat käitumist. KarS § 424 alusel kvalifitseeritud süüteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3.6 Karistusliigi valikul leidis kohus, et Meelis Pritsi suhtes on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki - rahalist karistust. Meelis Pritsi teos ja tema isikut iseloomustavate andmete hulgas puuduvad asjaolud, mis tingiksid raskeima karistusliigi, s.o vangistuse, kohaldamise. Meelis Pritsi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Teda on väärteokorras karistatud 4-l korral liiklusalaste süütegude eest, millest teo toimepanemise ajal olid 2 kehtivad ja karistusregistrist kustutamata. Samalaadseid süütegusid ta toime varasemalt pannud ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades teo toimepanemise asjaolusid – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, olles eelnevalt juba mitme tunni kestel alkoholi tarvitanud, autos viibis kaasreisija, kaotades juhitavuse, sõites teelt välja – ei saa pidada Meelis Pritsi süüd toimepandud teos väikseks. Enamohtliku tagajärje puudumine teos ei olnud süüdistatava poolt -3-
kontrollitud tegevuse tulemus, vaid õnnelik juhus. Ka süüdistatav ise on kohtuistungil nentinud, et juhitavuse kaotas auto tema kui juhi joobes oleku tõttu. Samas ei olnud Meelis Pritsi joove suur (0,89 mg/l), täites küll ära kriminaalse joobe kriteeriumid. Sündmuskohal süüdistatav tunnistas oma süüd koheselt ning ka kohtuistungil on pidanud oma teguviisi häbiväärseks. 3.7 KarS § 44 lg 1 sätestab: Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus siinkohal märgib, et päevamäära suurus on subjektiivne kriteerium, mida ei määra seadus või muu õigusakt, vaid see tuleneb süüdlase enda varanduslikust seisundist. See tähendab, et rahalise karistuse aluseks oleva suuruse- päevamäära suuruse- määrab süüdlane ise oma käitumisega ehk sellega, kui suure päevatöötasu (päevamäära) ta endale teenib. Ka vastutust kergendav asjaolu- süüdlase kahetsus, mille tegelikkus väljendub süüdistatava käitumises nii sündmuskohal esmaste toimingute tegemisel kui kohtus- on see subjektiivne asjaolu, mis mõjutab kohtu poolt mõistetava karistuse suurust. Muuhulgas selliste subjektiivsete asjaolude koostoimes peab kohus proportsionaalseks mõista süüdistatavale karistus rahatrahvina, kuid määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra – 210 päevamäära. Seejuures arvestab kohus isiku süü suurust – saabunud tagajärgi, süüdistatava eelnevat käitumist, samuti teo toimepanemise asjaolusid. Lähtudes päevamäära suurusest 37,90 eurot, on rahatrahvi suurus 7959 eurot. 3.8 Kohus leiab, et saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o süüdlase mõjutamist hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest ning arvestades seda, et süü teo toimepanemisel ei olnud väike, on põhjendatud kohaldada Meelis Pritsi suhtes lisakaristust. KarS § 50 lg. 1 p. 1 sätestab: Mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb mõista lisakaristust nagu põhikaristustki KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. /.../ Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Ühelgi juhul ei tohi kohaldatava lisakaristuse määr ulatuda üle süü suuruse. Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kohus on seisukohal, et ka lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada isiku karistustundlikkust, s.o millist mõju avaldab see isikule. Millest sõltub karistuse mõjusus? Karistus on määratud tooma kaasa isikule piiranguid - kas rahast ilmajäämist, vabadusepiiranguid, mõnest võimalusest ilmajäämist, § 50 lg.1 p.1 puhul - kaasneb ilmajäämine võimalusest mootorsõidukit juhtida, tagada sellega endale liikumisvabadus, võimalus teha harjumuspärast tööd, elada edasi tavapärases elurütmis. S.t. et ka lisakaristuse puhul tuleb arvestada isiku karistustundlikkust, seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine süüdimõistetule mõjub. Kohtuistungil ilmnes, et M. Pritsi igapäevane töö nõuab tal ka igapäevaselt mootorsõiduki juhtimist. Seega oleks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol tegemist olukorraga, kus Meelis Pritsil oleks takistatud nii igapäevane töö kui ka tavapärane liikumisvabadus. Selliste kitsenduste kaasnemine lisakaristusega suunab isikut mõtlema oma teo tagajärgedele. -4-
Meelis Prits vajab mootorsõiduki juhtimise võimalust oma töö tegemiseks, s.t. ta on karistustundlik juhtimisõiguse äravõtmise osas. 3.9 Karistustundlikkust mõjutab ka asjaolu, et kohaldatud põhikaristus - rahaline karistus kogusummas 7959 eurot - eeldab Meelis Pritsi töötamist just sellisel töökohal (mis tagab vajaliku sissetuleku), s.t. töötamise jätkamist. Seega on Meelis Prits lisakaristuse kohaldamise osas karistustundlik ning lisakaristuse eesmärgid oleksid saavutatavad juhtimisõiguse äravõtmisega lühemaks ajaks. M. Pritsi kahetsus, vastav käitumine ja senine talitsetud liikluskäitumine võimaldavad kohtul hinnata lisakaristuse kohaldamist põhjendatuks 4 kuu ulatuses. Meelis Pritsi keskmiseks päevasissetulekuks on märgitud 37,90 eurot (tl. 22). KarS § 44 lg. 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. 3.10 Eeltoodust tulenevalt maakohus pidas põhjendatuks karistuseks mõista rahaline karistus 210 päevamäära ulatuses, päevamäära suurusega 37,90 eurot, s.o 7959 eurot.
4.Arvestades Meelis Pritsile mõistetud rahalise karistuse suurust, pidas maakohus põhjendatuks pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 663 eurot. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotluste sisu
5.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse KrMS § 339 p 4 alusel – mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Apellant taotleb süüdistatavale mõistetud põhikaristuse kergendamist ning lisakaristuse tühistamist järgmiselt: 1.Tühistada Tartu Maakohtu 12.03.2014 a otsus osaliselt s.o Meelis Pritsile põhi-ja lisakaristuse mõistmise osas. 2.Teha uus otsus, millega mõista Meelis Prits ́ile põhikaristuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära s.o.3789 eurot, milline tasuda ositi 12 kuu jooksul või jätta mõistetud rahaline karistus osaliselt s.o 110 päevamäära osas tingimisi kohaldamata, kui Meelis Prits kolme aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tühistada Meelis Prits ́ile mõistetud lisakaristus- juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. 5.1 Apellandi motiivid ja põhjendused kohtuotsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas on alljärgnevad. Rahalise karistuse mõistmisel ja rahalise karistuse suuruse määramisel on maakohus olnud süüdistatava süü suuruse hindamisel olnud põhjendustes vastuoluline. Ühelt poolt on kohus märkinud, et „juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, olles eelnevalt juba mitme tunni kestel alkoholi tarvitanud, autos viibis kaasreisija, kaotades juhitavuse, sõites teelt välja – ei saa pidada Meelis Pritsi süüd toimepandud teos väikseks“. Teisalt on kohus märkinud, et „Samas ei olnud Meelis Pritsi joove suur (0,89 mg/l), täites küll ära kriminaalse joobe kriteeriumid. Sündmuskohal süüdistatav tunnistas oma süüd koheselt ning ka kohtuistungil on pidanud oma teguviisi häbiväärseks“. Kohtuotsuse hilisemas osas- lisakaristuse mõistmise juures leiab kohus taaskord, et „süü teo toimepanemisel ei olnud väike“.
-5-
5.2 Apellant leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud süüdistatava süü suuruse pigem suureks, kui väikeseks. Süü suuruse hindamisel ei saa lugeda kriteeriumiks mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes, kuivõrd ilma antud asjaoluta ei saaks isikut KarS § 424 järgi üldse süüdi tunnistada. Apellant on ka seisukohal, et alkoholi tarvitamine mitme tunni kestel ei saa näidata süü suurust. KarS § 424 alusel isiku süü suuruse otsustamisel ei tohiks olla vahet, kas isik tarvitas alkoholi mitme tunni vältel või näiteks vahetult enne mootorsõidukit juhtima asudes. Apellandi loogika põhineb muuhulgas sellel, et teadaolevalt on isiku joove mõõdetuna alkomeetriga suurem, kui isik on tarbinud alkoholi vahetult enne sõiduki kinnipidamist. Joobe suurust tuleb aga kaheldamatult pidada kriteeriumiks, mille alusel saab hinnata süü suurust. süüdistatava joobe suurus oli pigem väike, ületades kriminaalmenetluse esemeks oleva vastava määra 0.14 mg/l võrra. 5.3 Maakohus on õigesti tuvastanud, et vastutust kergendava asjaoluna esineb KarS 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus ning vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid sisuliselt seda süü suuruse hindamisel arvestanud ei ole. Kokkuvõtlikult leiab apellant, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud süüdistatava süü suuruse ning isiku süüd tuleb eespooltoodud asjaolusid arvestades pidada pigem väikeseks. Süü suurus on omakorda põhiline faktor karistuse mõistmisel. 5.4 Kohus on rahalise karistuse mõistmisel arvestanud kohtuasja materjalide hulgas oleva teatisega süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2012 a andmete põhjal. Kaitsja arvates kohus on küll õigustatult lähtunud KarS § 44 lg 3, kuid jätnud samas tähelepanuta KarS § 44 lg 2, olgugi sättele hilisemalt viidates. 5.5 Apellant leiab, et kohus oleks pidanud rahalise karistuse suuruse kindlaksmääramisel välja selgitama, kas võivad esineda erandlikud asjaolud päevamäära suuruse vähendamiseks. Apellant viitab siinjuures Riigikohtu otsusele 3-1-1-44-13, mille punktis 23 märgitakse, mida tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel arvestada. Tuleb pidada loogiliseks ja põhjendatuks, et isiku varaline seisund võib oluliselt erineda kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta andmetest. Käesolevas kriminaalasjas on 2012 aasta andmete põhjal Pritsi keskmine päevasissetulek 37.89 eurot ning teatise kohaselt on seal arvestatud ülalpeetavate arvuga 2, kelleks on Prits ́i alaealised lapsed. Kohtuistungi protokolli (lk 4) kohaselt on süüdistatav kohtus avaldanud, et tal on 14 aastane ja 4 aastane tütar ning ülalpeetavaks on ka abikaasa ema, kes viibib hooldekodus. Apellant leiab, et nimetatu teadasaamisel oleks kohus pidanud täiendavalt süüdistatavat küsitlema, tegemaks kindlaks süüdistatava varalise seisundi käesoleval ajahetkel. Apellant möönab, et vastavasisuliste ja süüdistatava käesoleva aja varalise seisundi iseloomustavate tõendite esitamine oleks pidanud olema ka süüdistatava enda kohustus. Samas tuleb pidada loogiliseks ja iseenesestmõistetavaks, et isik, kellel puuduvad varasemad kokkupuuted kriminaalmenetlusega, ei saa olla teadlik nimetatud tõendite olulisusest. 5.6 Apellant märgib, et on teadlik KrMS § 321 lg 6 sätestatust, kuid õige ja õiglase kohtulahendi tegemise huvides soovitakse esitada ringkonnakohtule järgnevad tõendid:
1.Eesti Töötukassa teatise, mille kohaselt on E-L.P. (M. Pritsi abikaasa) töötuna arvele võetud alates 20.11.2012 ning tema järgmine pöördumine Töötukassasse on 28.04.2014. Nimetatud tõend kinnitab asjaolu, et M. Pritsi ülalpeetavaks on ka tema töötu abikaasa.
2.MTÜ Lille Turvakodu teatise, milles kinnitatakse A-M. P. elamist turvakodus. Nimetatud tõend kinnitab süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi täiendava ülalpeetava kohta. 3. M. Pritsi Swedbank AS konto väljavõtte 01.10.2012 – 02.04.2014, mille kohaselt on süüdistatav alates 19.11.2012 igakuiselt tasunud oma abikaasa eest MTÜ-le Lille Turvakodu ca 500 eurot kuus. -6-
Nimetatud tõend kinnitab samuti süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi täiendava ülalpeetava kohta. Apellatsiooni antud alapunkti juures leiab apellant kokkuvõtlikult, et kohus oleks pidanud väljaselgitama, kas võib esineda erandlikke asjaolusid süüdistatava päevamäära suuruse vähendamiseks. 5.7 Apellant soovib ka märkida, et arvestades süüdistatava poolt esmakordselt toimepandud kuritegu, tema süü suurust, perekondlikku ja varalist olukorda, oleks olnud põhjendatud kaaluda M. Pritsile rahalise karistuse mõistmist vähemalt osaliselt tingimisi. Apellant on teadlik, et kohtul iseenesest vastav põhistamiskohustus puudub, kuid arvestades antud kriminaalasja ning M. Pritsi isikut, oleks rahalise karistuse osaline tingimisi kohaldamata jätmine põhjendatud.
6.Lisakaristuse mõistmisega seonduvalt leiab apellant, et maakohus pole lisakaristuse mõistmise põhistamisel järginud Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p-des 9-11 toodud seisukohti ning kohtu põhjendused on vastuolulised. 6.1 Maakohus asus seisukohale, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada isiku karistustundlikkust, s.o millist mõju avaldab see isikule. Kohus märgib ühtlasi, et kuna süüdistatav vajaks mootorsõiduki juhtimisõigust oma igapäevase töö tegemisel, siis järelikult on ta karistustundlik juhtimisõiguse äravõtmise osas. Samal ajal märgib kohus, et karistustundlikkust mõjutab ka asjaolu, et kohaldatud põhikaristus - rahaline karistus kogusummas 7959 eurot - eeldab M. Pritsi töötamist just sellisel töökohal (mis tagab vajaliku sissetuleku), s.t. töötamise jätkamist. Apellant leiab, et kohtu põhjendused on üksteisele vastukäivad. Kaheldamatult on süüdistatav karistustundlik juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuna ilma sõidukit juhtimata ei ole tal võimalik oma tööd teha. Töö mittetegemisel ei ole aga süüdistataval võimalik tasuda talle mõistetud märkimisväärselt suurt rahalist karistust. Riigikohtu lahendile viidates rõhutab kaitsja, et lisakaristuse mõistmine aktualiseerub juhtudel, kui põhikaristus ei ole eripreventiivsetel eesmärkidel piisav ja isik on endiselt ühiskonnale ohtlik. Apellandi arvates käesolevas kriminaalasjas vastavad andmed puuduvad s.t süüdistatava edasine ohtlikkus ühiskonnale. Kohus ei ole esitanud põhjendusi, mille alusel saaks asuda seisukohale, et süüdistatav jätkaks samaliigiliste kuritegude toimepanekut ning juhtimisõiguse äravõtmine on hädavajalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnkohus märgib esmalt, et käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni korras vaidlustatud süüdistatavale mõistetud põhi-ja lisakaristus. Seega pole vaidlust M. Pritsile esitatud süüdistuse kirjelduses KarS § 424 järgi selles märgitud asjaoludel. Tuvastamist on leidnud ja pole vaidlust selles, et süüdistataval tuvastati 17.08. 2013 kella 18.17 paiku sõidukit juhtides kriminaalne joove.
8.Ringkonnakohus tutvus maakohtus uuritud tõendite, kohtuistungi protokolli ja apellatsiooniga ning kuulas ära ringkonnakohtus esinenud süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning leiab, et apellatsioonis ja ringkonnakohtus vaidlustatud karistuse mõistmisega seonduv väärib tähelepanu põhikaristuse mõistmise osas.
8.1.Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on käesolevas asjas süüdistatavale karistust mõistes esitanud põhjalikud motiivid, kuid apellatsioonikohus peab vajalikuks süüdistatavale mõistetud põhikaristuse määraga seonduvalt lõppjäreldust muuta ja sellest -7-
tulenevalt tuleb maakohtu lahend karistuse mõistmise osas KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 alusel tühistada. Apellatsioon tuleb sellest tulenevalt osaliselt rahuldada.
9.Apellant leiab, et esinevad alused M. Pritsile mõistetud karistuse kergendamiseks. Põhikaristuse osas tuleks arvestada M. Pritsi tegelikku varanduslikku olukorda ja täiendavate ülapeetavate ja rahaliste kohustuste olemasolu.
10.Ringkonnakohtus süüdistatav kahetses endiselt toimepandud süütegu ja selgitas järgmist. Tal on peres kaks last ja töötu abikaasa ning ämm, kes on invaliid ja paigutatud hooldekodusse. Pere päevane sissetulek on fikseeritud, aga kohustusi on palju ja perel on majanduslikult raske. Süüdistatava sissetulek on ca 1300 eurot kuus. Abikaasa oli varem lastega kodus ja enne seda hooldas oma ema. Süüdistatava töö sisuks on suures osas liikumine objektilt objektile ja tööga seoses kasutab ta ametiautot ning sõidab aastas 40 000-50 000 km. Kuna juhtimisõiguse peatamine võib tähendada talle töökoha kaotust, siis teeb see rahalise karistuse kandmise keeruliseks. Süüdistatav palub arvesse võtta, et mõistetud rahaline karistus on perele koormavalt raske.
11.Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo-d nr 3-1-1-77-11 p 11; 3-1-1-52-13 p 19). Ringkonnakohtu arvates tuleb lisaks süüle käesolevas asjas süüdistatavale põhikaristuse mõistmisel kaalumisele ka tema varasem elukäik ja liikluskultuur sõidukijuhina. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Arutatava kuriteo toimepanemise ajal 17.08.2013 oli süüdistataval karistusregistri kohaselt kaks kustutamata väärteokaristust. Väärteokorras mõistetud karistused liigituvad vähemohtlike hulka, kuna tegemist on kiiruse ületamisega ja sõidukiroolis mobiiltelefoni kasutamisega.
12.Pärast maakohtu lahendit valis süüdistatav endale uue kaitsja kokkuleppel, kes koos apellatsiooniga esitas asja materjalide juurde kolm täiendavat dokumenti (Eesti Töötukassa teatis, MTÜ Lille Turvakodu teatis ja M. Pritsi Swedbank AS konto väljavõte), milliseid palus arvestada apellatsiooni läbivaatamisel. Nimetatud dokumentidest avaldub, et süüdistatava abikaasa E.-L. P on Eesti Töötukassas arvele võetud alates 20.11.2012, E.-M. P on sügava puude tõttu hooldusteenusel MTÜ Lille Turvakodus Ida-Virumaal ja Swedbank AS väljavõtte kohaselt tasutakse hooldusteenuse eest M. Pritsi kontol olevate finantsvahendite eest. Prokuröri vaidles nimetatud dokumentide kriminaalasja juurde võtmisele vastu ja leidis, et nende õige esitamise aeg on ümber ja need tulnuks esitada esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud dokumentides detailsemalt kirjeldatud asjaolud olid maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt üldisemalt teada ka maakohtule. Istungiprotokolli kohaselt avaldas süüdistatav maakohtule, et tal on alaealised lapsed (14 ja 4 aastane) ning hooldekodus on abikaasa halvatud ema (lk 37). Maakohtus esmalt suuliselt avaldatud ja apellatsioonile lisatud dokumentides sisalduvat teavet ei saa süüdistatavale õiglase karistuse mõistmisel jätta tähelepanuta ja see ei ilmne kohtu jaoks esmakordselt üllatuslikult. Ringkonnakohus ei nõustu siinjuures prokuröri väljendatud seisukohaga, et nimetatud dokumentide arvestamist keelab KrMS §-s 321 lg 6 sätestatud põhimõte.
13.Maakohus on õigesti tuvastanud, et vastutust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus ning vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. -8-
Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis märgituga selles, et hinnata süüdistatava M. Pritsi süüd sedavõrd väikseks, et ta jääb praktiliselt üldse ilma põhikaristuseta, kuid arvestades eelkirjeldatud asjaolusid osutuks maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus summas 7959 eurot süüdistatava jaoks liialt karmiks. Süüle vastava rahalise karistuse päevamäära arvestamine peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida rahalise karistuse kontekstis väljendab isiku varaline seis (RKKKo nr 3-1-1-44-13 p 23).
13.1.KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Maakohus mõistis M. Pritsile rahaliseks karistuseks 210 päevamäära, mis jääb pisut alla sanktsiooni keskmist määra. Rahalise karistuse mõistmist motiveerides ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades on maakohus õigustatult leidnud, et süüdistatava süü ei ole väike. Samas on osundatud faktile, et M. Pritsi joove ei olnud suur (0,89 mg/l) Ringkonnakohtu arvates teenib M. Pritsi puhul karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja eripreventiivset eesmärki sanktsiooni keskmisest mõnevõrra madalama rahalise karistuse mõistmine, mistõttu ringkonnakohus peab põhjendatuks rahalise karistuse mõistmisel 100 päevamäära kohaldamist, mis teeb süüdistatava töötasu päevamäära (37,90 eurot) arvestades rahaliseks karistuseks 3790 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ka sellises määras rahalise karistuse mõistmisega põhjustatakse M. Pritsile reaalselt tajutavaid olulisi kitsendusi tema igapäevases perekondlikus eluolus ja toimetulekus.
13.2.Apellatsioonis alternatiivselt märgitud võimalikku rahalise karistuse osalist tingimisi kohaldamata jätmist, ei pea ringkonnakohus käesoleva süüdistuse asjaolusid arvestades võimalikuks kaaluda, sest süüdistatava süü suurust arvestades on rahaline karistus käesoleva ringkonnakohtu otsusega mõistetud niigi sanktsiooni keskmisest oluliselt alanevalt.
14.Ringkonnakohus ei pea aga põhjendatuks apellandi taotlust lisakaristuse tühistamise osas. Siinkohal ei saa olla lisakaristuse mittemõistmise aluseks apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p-d 9-11. Arvestades maakohtu otsuses kirjeldatud käesoleva süüdistuse asjaolusid jääks kindlasti täitmata nii üld-kui eripreventiivne signaal, juhul kui M. Pritsi osas jääks lisakaristus üldse kohaldamata. Maakohus on süüdistatavale lisakaristuse mõistmisega seoses esitanud pika ja põhjaliku motiveeringu, millega nõustub ringkonnakohus. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada ka üldpreventiivsete kaalutlustega ja M. Pritsi puhul pole kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist põhjendamatult üle piiri. Just lühiaegne (4 kuud) juhtimisõiguse äravõtmine täidab süüdistatava isiku puhul preventiivset toimet. Ei saa jätta tähelepanuta, et M. Pritsi joobeseisundis sõidukijuhtimise tagajärjeks oli sõiduki üle kontrolli kaotus ja sõiduteelt väljasõit. Juhtimisõiguse võtmata jätmist ei saa samuti õigustada süüdistatava väide, et nende ettevõttes pole sõidukijuhti. Siinkohal nõustub ringkonnakohus prokuröri seisukohaga, et vajadusel tuleb töö ümber korraldada, palgata sõidukijuht vms.. Lisakaristuse mõistmisega kaasnev mõningane elukorralduslik kitsenev riive on käesoleval juhul paratamatu.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-9-
Aarne Sarjas
- 10 -
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.