Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Süüdi tunnistada PYOTR BURIKIN KarS § 257 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmekümne) päevamäära (päevamäära suurus 12,30 eurot) ulatuses, s.o. summas 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Pyotr Burikin, kriminaalasi 1 – 14-3710, rahaline karistus.“ Kviitung rahalise karistuse tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Pyotr Burikin ́i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista Pyotr Burikin ́lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 36 (kolmkümmend kuus) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Pyotr Burikin, kriminaalasi 1 – 14-3710, õigusabikulud.“ Välja mõista Pyotr Burikin `lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2, § 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Pyotr Burikin, kriminaalasi 1 – 14-3710, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada K.L KarS § 257 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 50 (viiekümne) päevamäära (päevamäära suurus 7 eurot) ulatuses, s.o. summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “K.L , kriminaalasi 1 – 14-3710, rahaline karistus.“ Kviitung rahalise karistuse tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. K.L-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista K.L-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 331 (kolmsada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 28 (kakskümmend kaheksa) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “K.L , kriminaalasi 1 – 14-3710, õigusabikulud. „ Välja mõista K.L-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “K.L , kriminaalasi 1 – 14-3710, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada T.F KarS § 257 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 100 (sada) päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot) ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “T.F , kriminaalasi 1 – 14-3710, rahaline karistus.“ Kviitung rahalise karistuse tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. T.F suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista T.F-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 540 (viissada nelikümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 45 (nelikümmend viis) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.F, kriminaalasi 1 – 14-3710, õigusabikulud. „ Välja mõista T.F-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “T.F, kriminaalasi 1 – 14-3710, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista T.F-ilt, K.L-ilt ja Pyotr Burikin ́ilt kannatanu XXXkasuks tsiviilhagi summas 904 (üheksasada neli) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti võrdsetes (1/3) osades, s.o kõigilt kolmelt süüdistatavalt 301 (kolmsada üks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Tsiviilhagi tuleb tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Pyotr Burikin on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras. Vastavalt VÕS § 345 lg. 1 rentnik peab oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte. Käesoleval juhul kui oli tekkinud kannatanu kohustus hüvitada rendiesemele tekkinud kahju, oleks süüdistataval VÕS § 115 lg. 1 alusel õigus nõuda rentnikult tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Pyotr Burikin aga ignoreeris teadvalt oma õigust pöörduda taksoteenuse osutamiseks renditud sõiduautole Opel XXX tekitatud kahju sissenõudmiseks tsiviilhagiga kohtusse, teostas oma õigust nõuda rentnikult tekitatud kahju hüvitamist ebaseaduslikult ja vägivallaga, nimelt: Pyotr Burikin grupis koos T.F ja K.L-iga nõudsid XXX vägivalda kasutades varalise kasu üleandmist, nimelt selles, et 07.12.2012.a umbes kell 12.00, viibides aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 42a, kus T.F lõi kõigepealt XXXrusikaga näkku ning seejärel lõi teda mitu korda rusikatega vastu keha ja pead ning seejärel lõi K.L kannatanut mitu korda rusikatega vastu keha ja pead, nõudes seejuures kannatanult 300 eurot lõhutud auto OPEL registreerimisnumbriga XXX remondi eest, mida too oli temalt taksoga töötamiseks rentinud, seejärel lõi Pyotr Burikin kannatanut mitu korda rusikatega vastu keha ja pead, nõudes kannatanult 700 eurot, mille ta oli paigutanud registreerimisnumbriga XXX auto OPEL remonti. Oma tahtliku tegevusega Pyotr Burikin teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.L on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras. Vastavalt VÕS § 345 lg. 1 rentnik peab oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte. Käesoleval juhul kui oli tekkinud kannatanu kohustus hüvitada rendiesemele tekkinud kahju, oleks süüdistataval VÕS § 115 lg. 1 alusel õigus nõuda rentnikult tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. K.L aga ignoreeris teadvalt oma õigust pöörduda taksoteenuse osutamiseks renditud sõiduautole Opel XXX tekitatud kahju sissenõudmiseks tsiviilhagiga kohtusse, teostas oma õigust nõuda rentnikult tekitatud kahju hüvitamist ebaseaduslikult ja vägivallaga, nimelt: K.L grupis koos T.F ja Pyotr Burikin`iga nõudsid XXX vägivalda kasutades varalise kasu üleandmist, nimelt 07.12.2012.a umbes kell 12.00, viibides aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 42a, kus T.F lõi kõigepealt XXXrusikaga näkku ning seejärel lõi teda mitu korda rusikatega vastu keha ja pead ning seejärel lõi K.L kannatanut mitu korda rusikatega vastu keha ja pead, nõudes seejuures kannatanult 300 eurot lõhutud auto OPEL registreerimisnumbriga XXX remondi eest, mida too oli temalt taksoga töötamiseks rentinud, seejärel lõi Pyotr Burikin kannatanut mitu korda rusikatega vastu keha ja pead, nõudes kannatanult 700 eurot, mille ta oli paigutanud registreerimisnumbriga XXX auto OPEL remonti. Oma tahtliku tegevusega K.L teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.F on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras. Vastavalt VÕS § 345 lg. 1 rentnik peab oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige

kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte. Käesoleval juhul kui oli tekkinud kannatanu kohustus hüvitada rendiesemele tekkinud kahju, oleks süüdistataval VÕS § 115 lg. 1 alusel õigus nõuda rentnikult tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. T.F aga ignoreeris teadvalt oma õigust pöörduda taksoteenuse osutamiseks renditud sõiduautole Opel XXX tekitatud kahju sissenõudmiseks tsiviilhagiga kohtusse, teostas oma õigust nõuda rentnikult tekitatud kahju hüvitamist ebaseaduslikult ja vägivallaga, nimelt on menetlusega tuvastatud, et T.F grupis koos Pyotr Burikin`iga ja K.L-iga nõudsid XXX vägivalda kasutades varalise kasu üleandmist, nimelt selles, et 07.12.2012.a umbes kell 12.00, viibides aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 42a, kus T.F lõi kõigepealt XXXrusikaga näkku ning seejärel lõi teda mitu korda rusikatega vastu keha ja pead ning seejärel lõi K.L kannatanut mitu korda rusikatega vastu keha ja pead, nõudes seejuures kannatanult 300 eurot lõhutud auto OPEL registreerimisnumbriga XXX remondi eest, mida too oli temalt taksoga töötamiseks rentinud, seejärel lõi Pyotr Burikin kannatanut mitu korda rusikatega vastu keha ja pead, nõudes kannatanult 700 eurot, mille ta oli paigutanud registreerimisnumbriga XXX auto OPEL remonti. Oma tahtliku tegevusega T.F teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 30.05.2014.a süüdistatav Pyotr Burikin, kaitsja Kristina Suvalova ning ringkonnaprokurör Natalia Lebed sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör kohtus KarS § 257 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse 12,30 eurot, s.o. summas 369,00 eurot. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Pyotr Burikin`ile on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust, samuti, et kohtu poolt väljamõistetavad sundraha ja menetluskulud ei kuulu KrMS § 245 kohaselt kokkuleppe sisusse. Süüdistatav Pyotr Burikin tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 257 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Pyotr Burikin selgitas, et 30.05.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör, tema (P. Burikin) ja tema kaitsja Kristina Suvalova kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör ja kaitsja selgitasid samuti, et nad jäävad 30.05.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Pyotr Burikin ́ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KrMS § 245 alusel 30.05.2014.a süüdistatav K.L, kaitsja Arina Liskmann-Getsu ning ringkonnaprokurör Natalia Lebed sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör kohtus KarS § 257 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse 7,00 eurot, s.o. summas 350,00 eurot. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja

suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.L-ile on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust, samuti, et kohtu poolt väljamõistetavad sundraha ja menetluskulud ei kuulu KrMS § 245 kohaselt kokkuleppe sisusse. Süüdistatav K.L tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 257 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav K.L selgitas, et 30.05.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör, tema (K.L) ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör ja kaitsja selgitasid samuti, et nad jäävad 30.05.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde K.L-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KrMS § 245 alusel 30.05.2014.a süüdistatav T.F, kaitsja Jugans Grossmann ning ringkonnaprokurör Natalia Lebed sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör kohtus KarS § 257 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse 3,20 eurot, s.o. summas 320,00 eurot. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. T.F-ile on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust, samuti, et kohtu poolt väljamõistetavad sundraha ja menetluskulud ei kuulu KrMS § 245 kohaselt kokkuleppe sisusse. Süüdistatav T.F tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 257 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.F selgitas, et 30.05.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör, tema (T.F) ja tema kaitsja Jugans Grossmann kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör ja kaitsja selgitasid samuti, et nad jäävad 30.05.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.F-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatavate Pyotr Burikin ́i, K.L-i ja T.F poolt KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatavate Pyotr Burikin ́i, K.L-i ja T.F käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 257 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatavate Pyotr Burikin ́i, K.L-i ja T.F selgitused ning ringkonnaprokuröri ja kaitsjate arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad J Pyotr Burikin, K.L ja T.F on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Pyotr Burikin, K.L ja T.F nendele esitatud süüdistuses KarS § 257 järgi süüdi tunnistada ja mõista

neile karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurustele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks kaitsjatasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral summas 532,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Pyotr Burikin ́il, K.L ja T.F `l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks Pyotr Burikin ́ile, K.L-ile ja T.F-ile ilmselt üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi XXX summas 904,50 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd antud kuriteo panid Pyotr Burikin, K.L ja T.F toime grupis, on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub Pyotr Burikin ́ilt, K.L-ilt ja T.F-ilt väljamõistmisele tsiviilhagi summas 904, 50 eurot võrdsetes (1/3) osades, s.o kõigilt kolmelt süüdistatavalt 301,50 eurot. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 310 lg. 1; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.