Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Liina Kaev
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg
12. mai 2014. a Mihail Smirnovi, Andrei Klementjonoki, Juri Muraško ja Dmitri Plotnikovi süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi ning Vassili Zagurski süüdistuses KarS § 3761 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 7. märtsi 2014. a otsus üldmenetluses Aarne Pruus Aarne Pruus
Andrei Klementjonok isikukood 3740409030, elukoht XXXXXX XXXXXXX
XXXXXXXXX XXXX XXX X-XX, S AS XXXXXXXXX,
karistatus puudub Juri Muraško isikukood 37704020279, elukoht XXXXX XXXXXXX
XXXXXX XXXX XXXXXXXX XXXX XXXXXXXX
XXX XX, OÜ S XXXXXXXX XXXXX, karistatud 25.juunil 2010. a Harju Maakohtu poolt KarS § 255 lg 1, § 394 lg 2 p 3,4 ja § 3762 lg 1 järgi 5 aasta 19 kuu vangistusega KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 5 aastase katseajaga Dmitri Plotnikov
isikukood 36607200232, elukoht XXXXXXX XXXX XXXX, OÜ E OÜ XXXXXXXX, karistatus puudub Vassili Zagurski isikukood 37107010345, elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXX XX X, OÜ M XXXXXXXX, karistatud 9.jaanuaril 2008. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 364 lg 2, § 367 lg 1 ja § 263 p 1 järgi rahalisega karistusega 300 päevamäära ja KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 3 kuu 19 päeva vangistusega, millest KarS § 74 alusel kuulus kohe kandmisele kaks 2 kuud, ülejäänud osa jäeti kandmisele tingimisi 3 aastase katseajaga Kaitsjad
Vandeadvokaat Natalia Suvorova ja advokaadid Argo Küünemäe, Raivo Bergson ning Meelis Krautmann
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 7. märtsi 2014. a kohtuotsus: 1.1 Andrei Klementjonoki süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3762 lg 1 järgi 22. jaanuari 2007. a episoodis, 1.2 Andrei Klementjonoki õigeksmõistmises KarS § 3762 lg 1 järgi ülejäänud süüdistuses, 1.3 Mihail Smirnovi õigeksmõistmises KarS § 3762 lg 1 järgi, 1.4 Juri Muraško õigeksmõistmises KarS § 3762 lg 1 järgi, 1.5 Dmitri Plotnikovi õigeksmõistmises KarS § 3762 lg 1 järgi, 1.6 Vassili Zagurski õigeksmõistmises KarS § 22 lg 1,3 - § 3762 lg 1, 1.7 Andrei Klementjonokilt 443,99 euro määratud kaitsja tasu, 345,12 euro sundraha, 484,64 euro analüüsiakti koostamise tasu ja 22,95 euro ohtlike jäätmete likvideerimise tasu väljamõistmise osas.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 7. märtsi 2014. a kohtumäärus, millega lõpetati kriminaalmenetlus Mihail Smirnovi süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi 22. jaanuari 2007. a episoodis.
3.Lõpetada Dmitri Plotnikovi suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga.
4.Lõpetada Mihail Smirnovi, Andrei Klementjonoki ja Juri Muraško suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi ja Vassili Zagurski suhtes süüdistuses KarS § 22 lg 1,3 - § 3761 lg 1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
5.Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on Mihail Smirnovil õigus 6 (kuue) kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 2 (kahe) päeva eest.
6.Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on Andrei Klementjonokil õigus 6 (kuue)
kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 2 (kahe) päeva eest.
7.Kriminaalmenetluse kuluna asitõendite ja kütuse hoidmise kulu 218 850,21 eurot, proovivõtu ja analüüsiakti koostamise kulu 2 423,20 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 48 620.61 eurot, ohtlike jäätmete hävitamise kulu 3 591 eurot, maakohtus määratud kaitsjatele määratud tasu 12 590,11 eurot, tunnistaja tasu 20,45 eurot ja tõlgile makstud tasu 375 eurot jätta riigi kanda.
8.Mihail Smirnovi kaitsjale vandeadvokaat Natalia Suvorovale apellatsioonimenetluses välja makstud määratud kaitsja tasu summas 371,76 (kolmsada seitsekümmend üks eurot ja seitsekümmend kuus senti)) eurot jätta riigi kanda.
9.Andrei Klementjonoki kaitsjale vandeadvokaat Argo Küünemäele apellatsioonimenetluses välja makstud määratud kaitsja tasu summas 280,80 (kakssada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend senti) eurot jätta riigi kanda.
10.Mõista Eesti Vabariigilt Vassili Zagurskilt kasuks välja 570 (viissada seitsekümmend) eurot valitud kaitsjale advokaat Raivo Bergsonile apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
11.Prokuröri apellatsioon ja määruskaebused jätta rahuldamata.
12.KrMS § 2742 lg 2 kohaselt teha käesolev määrus teatavaks Tallinna Ringkonnakohtu esimehele Urmas Reinolale. Edasikaebe kord Kohtumäärust võidakse vaidlustada 10 päeva jooksul Riigikohtus Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatav võib esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Käesolevas kriminaalasjas on alustanud Maksu- ja Tolliamet kohtueelset menetlust 29. augustil 2007. a väärteomenetluse käigus kogutud materjalide alusel.
2.17. mail 2011. a koostas Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus süüdistusakti, mis jõudis 1. juunil 2011. a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja.
3.Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 2. augusti 2011. a määrusega anti Mihail Smirnov, Andrei Klementjonok, Juri Muraško, Dmitri Plotnikov ja Vassili Zagurski kohtu alla alljärgnevas süüdistuses: Juri Muraško ajavahemikul 29. novembrist 2006 kuni 22. jaanarini 2007 koos Dmitri Plotnikovi, Andrei Klementjonoki ja Mihhail Smirnoviga korraldas OÜ Sparostar poolt ostetud erimärgistatud diiselkütuse veo Rapla maakonda Märjamaale ning Vassili Zagurski kaasabil XXXX XX X tootmishoones 85 849 liitrilt erimärgistatud kütusest lisaainete eemaldamise, ladustamise ja võõrandamise eeluurimisel tuvastamata isikutele. Vedelkütuselt lisaainete eemaldamise ettevalmistamise eesmärgil kohtusid OÜ Sparostar juhatuse liikmed Dmitri Plotnikov ja Juri Muraško 2006. aastal Vassili Zagurskiga ja saavutasid
kokkuleppe, mille kohaselt Vassili Zagurski võimaldas neil kasutada vedelkütuselt lisaainete eemaldamiseks Rapla maakonnas Märjamaa alevis XXXX XX X asuvas tootmishoones ühte ruumi. Kokkuleppe kinnitamiseks kandsid Juri Muraško 15.augustil 2006, tema abikaasa JM 05.augustil 2006 ja Andrei Klementjonok 22.augustil 2006 Vassili Zagurski elukaaslase KK arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is kokku 24 500.- krooni. Pärast seda kohtus Vassili Zagurski Juri Muraškoga ja allkirjastas 10. septembri 2006 kuupäeva kandva üürilepingu, millel oli eeluurimisel tuvastamata isiku poolt võltsitud VP allkiri. Vassili Zagurski andis Juri Murškole üle tootmishoone ja kontoriruumi võtmed ja selgitas, kuidas lülitada välja turvakaamerate videosalvestus. Pärast rendilepingu sõlmimist toodi Juri Muraško ja Dmitri Plotnikovi korraldusel XXXX XX X ruumi ja ühendati ühtseks süsteemiks voolikud, elektriline pump ja kaks 25 000 liitrist kütusetsisterni, mille tulemusena kohandati tootmishoone ruum ümber selliselt, et seal tekkis suurelt koguselt erimärgistatud vedelkütuselt lisaainete eemaldamise võimalus. Tootmishoone ruumis oli võimalik eemaldada korraga lisaaine 50 000 liitrilt vedelkütuselt turuväärtusega 377 500 krooni, mis ületas enam kui sajakordselt 2007. aastal kehtinud kuupalga alammäära 3600 krooni. Eeluurimisel tuvastamata ajal, enne erimärgistatud diiselkütuselt lisaainete eemaldamist, saavutas Juri Muraško OÜ O juhatuse liikme SM kokkuleppe erimärgistatud diiselkütuse ostudokumentide fiktiivseks allkirjastamiseks. OÜ O nimele väljastatud erimärgistatud diiselkütust veeti ja ladustati erimärgistatud vedelkütuselt lisaainete eemaldamiseks kohandatud Märjamaa XXXX XX X tootmishoone ruumi alljärgnevalt:
01.detsembril 2006 Juri Muraško teadmisel ja heakskiidul vedas Mihail Smirnov veoautoga Scania R113ML registrimärgiga XXXXXX koos Andrei Klementjonoki ja Dmitri Plotnikoviga Märjamaale 17 000 liitrit erimärgistatud diiselkütust. Seejärel pumpasid Mihail Smirnov ja Andrei Klementjonok kütuse kütuseautost 25 000 liitrisse kütusetsisterni ja ajavahemikul 01.detsembrist 2006 kuni 22. jaanuarini 2007 Andrei Klementjonoki poolt AS-ist Kaubanduskeskus ostetud keemilise aine Silica Gel lisamisega korraldasid keemiline reaktsiooni, mille tulemusena eemaldasid erimärgistatud diiselkütuselt lisaained. Vaatamata sellele, et nimetatud diiselkütust OÜ-le O üle ei antud, allkirjastas OÜ O juhatuse liige SM vastavalt Juri Muraškoga eelnevalt sõlmitud kokkuleppele kütuse saatelehe 04/11 29.11.2006, võttis vastu ja lisas OÜ O raamatupidamise aruandlusele OÜ Sparostar arve nr. 305 29. novembrist 2006.
12.detsembril 2006 Juri Muraško teadmisel ja heakskiidul vedas Mihail Smirnov veoautoga Scania R113ML registrimärgiga XXXXXX koos Andrei Klementjonoki ja Dmitri Plotnikoviga Märjamaale 17 000 liitrit erimärgistatud diiselkütust. Seejärel pumpasid Mihail Smirnov ja Andrei Klementjonok kütuse autost 25 000 liitrisse kütusetsisterni ja ajavahemikul 12. detsembrist 2006 kuni 22 .jaanuarini 2007 Andrei Klementjonoki poolt AS-ist Kaubanduskeskus ostetud keemilise aine Silica Gel lisamisega korraldasid keemiline reaktsiooni, mille tulemusena eemaldasid erimärgistatud diiselkütuselt lisaained. Vaatamata sellele, et nimetatud diiselkütust OÜ-le O üle ei antud, allkirjastas OÜ O juhatuse liige SM vastavalt Juri Muraškoga eelnevalt sõlmitud kokkuleppele kütuse saatelehe 01/12 12. detsembrist 2006 ja võttis vastu ning lisas OÜ O raamatupidamise aruandlusele OÜ Sparostar arve nr. nr. 405 12. detsembrist 2006.
10.jaanuarist kuni 11. jaanuarini 2007 vedas Mihail Smirnov veoautoga Volvo FH16 registrimärgiga XXXXXX koos Juri Muraško, Andrei Klementjonoki ja Dmitri Plotnikoviga Märjamaale 17 000 liitrit erimärgistatud diiselkütust. Seejärel pumpasid Mihail Smirnov ja Andrei
Klementjonok kütuse kütuseautost 25 000 liitrisse kütusetsisterni ja ajavahemikul 10. jaanarist kuni
22.jaanuarini 2007 Andrei Klementjonoki poolt AS-ist Kaubanduskeskus ostetud keemilise aine Silica Gel lisamisega korraldasid keemiline reaktsiooni, mille tulemusel eemaldasid erimärgistatud diiselkütuselt lisaained. 18 .jaanuaril 2007 Dmitri Plotnikovi teadmisel ja heakskiidul vedas Mihail Smirnov veoautoga Volvo FH16 registrimärgiga XXXXXX koos Juri Muraško ja Andrei Klementjonokiga Märjamaale 18 500 liitrit erimärgistatud diiselkütust. Seejärel pumpasid Mihail Smirnov ja Andrei Klementjonok kütuse kütuseautost 25 000 liitrisse kütusetsisterni ja ajavahemikul 18. jaanuarist kuni 22. jaanuarini 2007 Andrei Klementjonoki poolt AS-ist Kaubanduskeskus ostetud keemilise aine Silica Gel lisamisega korraldasid keemiline reaktsiooni, mille tulemusel eemaldasid erimärgistatud diiselkütuselt lisaained.
22.jaanuaril 2007 Juri Muraško ja Dmitri Plotnikovi teadmisel ja heakskiidul vedas Mihail Smirnov veoautoga VolvoFH16 registrimärgiga XXXXXX koos Andrei Klementjonokiga Märjamaale 16 349 liitrit erimärgistatud diiselkütust. Seejärel pumpas Mihail Smirnov diiselkütuselt lisaainete eemaldamise eesmärgil kütuseautost 8 800 liitrit erimärgistatud diiselkütet XXXX XX X asuvasse 25 000 liitrisse kütusetsisterni. Kütuse pumpamise ja erimärgistusainete eemaldamise katkestas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse töötajate tegevus. Pärast lisaainete eemaldamist võõrandas Juri Muraško koos Dmitri Plotnikoviga 01. detsembrist 2006 kuni 22. jaanuarini 2007 tuvastamata isikutele 48 148 liitrit diiselkütet turuväärtusega 363 517.4 krooni. Mihail Smirnovi, Andrei Klementjonoki, Juri Muraško, ja Dmitri Plotnikovi tegevus oli kvalifitseeritud KarS § 3761 lg 1 järgi erimärgistatud diiselkütuselt lisaainete eemaldamises, ladustamises ja võõrandamises suures koguses. Vassili Zagurski tegevus oli kvalifitseeritud sellele tegevusele kaasaaitamises KarS § 3761 lg 1 - § 22 lg 1,3 järgi.
4.Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 20. septembri 2013. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses tõendamatuse tõttu õigeks. Kohus leidis, et Märjamaal XXXX XX X hoones asuv ruum oli kohandatud suures koguses erimärgistatud diiselkütusest värvainete eemaldamiseks. Kohus luges mahutite toomise hoonesse ja nende ühendamise voolikute ning pumba abil kuriteo ettevalmistamiseks. Tõendatud ei ole suure koguse erimärgistatud diiselkütuse toomine XXXX XX X hoonesse ja sellest erimärgistusainete eemaldamine. Kuna mahutitest leiti kütust üle 30 tuhande liitri, siis pidi olema kütust toodud ka enne 22. jaanuari 2007. a, kuid sellest ei saa järeldada, et kütust on toodud just süüdistuses märgitud aegadel ja kogustes. KarS § 3761 lg-s 1 ettenähtud kuriteo ettevalmistamine ei ole karistatavaks tunnistatud Andrei Klementjonoki ja Mihail Smirnovi tegevus 22. jaanuaril 2007. a tuleb kvalifitseerida vedelkütuse erimärgituse seaduse § 63 lg 1 alusel väärteona.
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega Mihail Smirnov, Juri Muraško, Dmitri Plotnikov ja Andrei Klementjonok süüdi tunnistada KarS § 376 1 lg 1 ning Vassili Zagurski KarS § 22 lg 1,3 - § 3761 lg 1 järgi ning mõista neile rahalised karistused – Juri Muraškole 1994,37 eurot, Dmitri Plotnikovile 3067 eurot, Mihail Smirnovile 428,8 eurot, Andrei Klementjonokile 428,8 eurot ning
Vassili Zagurskile 319,6 eurot. Ühtlasi taotles prokurör tõendina vastu võtta SMi 28. jaanuari 2009. a ja 14. märtsi 2011. a ülekuulamise protokollid. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohus kaudseid tõendeid hinnanud nende kogumis, mistõttu tõendite puuduliku hindamise tulemusel on jõutud ebaõigele järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Erinevalt kohtust leiab prokurör, et Andrei Klementjonok on 21 arve alusel ostnud 2905 kg Silica Geli. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et Vassili Zagurski elukaaslase KK pangakontole kantud 24 500 krooni ei ole seotud Märjamaal XXXX XX X ruumi kasutamisega. SMi ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastolus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega. OÜ Sparostar ja OÜ O pangakontode andmed näitavad, et OÜ Sparostar on suures mahus välja võtnud sularaha, samuti on suures mahus sularahaga arvestanud OÜ O. OÜ Sparostar ja OÜ O poolt menetlejale esitatud ja 22. jaanuaril 2007. a läbiotsimisel ära võetud erimärgistatud diiselkütuse käitlemise dokumentides on vastuolud. Mihail Smirnovi ütlused ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. 22. jaanuaril 2007. a kütuseveoauto läbiotsimisel ära võetud dokumentidest nähtub, et Mihail Smirnov on 12. detsembril 2006. a vedanud eriotstarbelist diiselkütust ning 22. jaanuaril 2007. a OÜ-st P välja võtnud eriotstarbelist diiselkütet. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et analüüsiakt ei vasta küsimusele, kas mahutites 1 ja 2 olevalt kütuselt on eemaldatud erimärgitusained. Olulist tähtsust omab asjaolu, et Dmitri Plotnikovi, Andrei Klementjonoki ja Mihail Smirnovi kasutuses olevad abonentnumbrid viibisid korduvalt Märjamaa kõnemasti piirkonnas. XXXX XX X tootmishoone oli kohaldatud selliselt, et seal oli võimalik ühe tootmistsükliga eemaldada erimärgistusaineid 50 000 liitrilt vedelkütuselt turuväärtusega 398 000 krooni, mis ületas ületas enam kui sajakordselt 2007. aastal kehtinud kuupalga alammäära (3600 krooni). Ruumi komplekteeritusest nähtub, et XXXX XX X töökojas
22.jaanuaril 2007. a aset leidnud diiselkütuselt lisaainete eemaldamine ei olnud esmakordne ning juhuslikku laadi kuriteoepisood. Kohus oleks pidanud vastu võtma tunnistaja SMi kohtueelse uurimise protokollid, sest ta andis kohtuistungil teistsuguseid ütlusi.
6.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2013. a kohtuotsusega tühistati Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 20. septembri 2013. a kohtuotsus ja saadeti kriminaalasi samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. Kohtukolleegium tuvastas, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 9 mõttes, sest kohtuots kuulutati tõlgi osavõtuta eesti keeles, ehkki süüdistatavad seda keelt ei valda. Kõikidel varasematel kohtuistungitel oli tõlk osalenud.
7.7. märtsil 2014. a kuulutas Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja sama kohtukoosseis tõlgi osavõtul kohtuotsuse, millega tunnistas Andrei Klementjonoki süüdi KarS § 3761 lg 1 järgi 22. jaanuaril 2007. a Rapla maakonnas Märjamaal XXXX XX X hoones 16 349 liitrilt erimärgistatud diislikütuselt lisaainete eemaldamises ja karistas teda rahalise karistusega 140 miinimumpäevamäära. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 23.-24.jaanuarini 2007. a on rahalisest karistusest 6 päevamäära tasutud ja tasuda jääb ükssada 134 päevamäära summas 428,80 eurot. Süüdistuse ülejäänud osas s.o. 69 500 liitri erimärgistatud diislikütuse viimises Rapla maakonda Märjamaale XXXX XX X hoonesse 1.detsembril ja 12.detsembril 2006. a., 10.-11. jaanuarini ja
18.jaanuaril 2007. a ja sellelt koguselt lisaainete eemaldamises mõisteti Andrei Klementjonok õigeks.
Mihail Smirnov mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi 69 500 liitri erimärgistatud diislikütuse viimises Rapla maakonda Märjamaale XXXX XX X hoonesse 1.detsembril ja 12. detsembril 2006. a., 10.-11. jaanuarini ja 18. jaanuaril 2007. a ja sellelt koguselt lisaainete eemaldamises. Juri Muraško ja Dmitri Plotnikov mõisteti süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi õigeks. Vassili Zagurski mõisteti süüdistuses KarS § 22 lg 1, 3 - § 3761 lg.1 järgi õigeks. Andrei Klementjonokilt mõisteti riigituludesse määratud kaitsja tasu 44,99 eurot. Ülejäänud 3995,96 eurot jäeti riigi kanda. Maakohus mõistis veel Andrei Klementjonokilt välja riigituludesse 345.12 eurot sundraha, 467 eurot 06.02.2007 analüüsiakti koostamise eest, 17.64 eurot 09.02. 2007 analüüsiakti koostamise eest ja 22.95 eurot sündmuskohal olnud ohtlike jäätmete likvideerimise eest. Riigi kanda jäi tasu 6. veebruari 2007. a analüüsiakti koostamise eest 1868 eurot, tasu 9. veebruari 2007. a analüüsiakti koostamise eest 70.56 eurot, tasu 4. juuli 2007. a ekspertiisiakti eest 54.32 eurot, tasu DNA ja daktüloskoopiaekspertiiside eest kokku 594.38 eurot. Lisaks sellele jäi riigi kanda veel ära võetud vedelkütuse hoidmise eest M AS-le makstud 13288 eurot, asitõendite hoidmise eest AS-ile H tasutud 698.33 eurot ja jäätmete likvideerimise eest ASle E makstud tasu 206.55 eurot.
7.Samal päeval, s.o 7 märtsil 2014. a tegi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja sama kohtukoosseis määruse, millega lõpetas menetluse Mihail Smirnovi süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi 16 349 liitrilt erimärgistatud diiselkütuselt lisaainete eemaldamises 22. jaanuaril 2007. a Rapla maakonnas Märjamaal XXXX XX X hoones. Kohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, sest tegemist on vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 63 lg-s 1 sätestatud väärteoga.
8.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb õigeksmõistvas osas kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega Mihail Smirnov, Juri Muraško, Dmitri Plotnikov ja Andrei Klementjonok süüdi tunnistada KarS § 3761 lg 1 ning Vassili Zagurski KarS § 22 lg 1,3 - § 3761 lg 1 järgi ning mõista neile rahalised karistused – Juri Muraškole 1994,37 eurot, Dmitri Plotnikovile 3067 eurot, Mihail Smirnovile 428,8 eurot, Andrei Klementjonokile 428,8 eurot ning Vassili Zagurskile 319,6 eurot. Ühtlasi taotles prokurör tõendina vastu võtta SMi 28. jaanuari 2009. a ja 14. märtsi 2011. a ülekuulamise protokollid. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud vastavalt nende kuriteost osavõtu astmele. Alternatiivina, juhul kui ringkonnakohus leiab, et süüdistavate süü ei ole täies mahus tõendamist leidnud, taotleb prokurör mõista Juri Muraško, Dmitri Plotnikov ja Mihail Smirnov süüdi KarS § 3761 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katses ning Vassili Zagurskit KarS § 3761 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katsele kaasaaitamises. Kuna Andrei Kementjonok oli 02.06.2006 väärteokorras karistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 63 lg 1 alusel erimärgistatud vedelkütuselt lisaainete eemaldamise eest rahatrahviga 130 päevamäära, siis tema tegevus vastab KarS § 3761 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohus kaudseid tõendeid hinnanud nende kogumis, mistõttu
tõendite puuduliku hindamise tulemusel on jõutud ebaõigele järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Erinevalt kohtust leiab prokurör, et Andrei Klementjonok on 21 arve alusel ostnud 2905 kg Silica Geli. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et Vassili Zagurski elukaaslase KK pangakontole kantud 24 500 krooni ei ole seotud Märjamaal XXXX XX X ruumi kasutamisega. SMi ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastolus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega. OÜ Sparostar ja OÜ O pangakontode andmed näitavad, et OÜ Sparostar on suures mahus välja võtnud sularaha, samuti on suures mahus sularahaga arvestanud OÜ O. OÜ Sparostar ja OÜ O poolt menetlejale esitatud ja 22. jaanuaril 2007. a läbiotsimisel ära võetud erimärgistatud diiselkütuse käitlemise dokumentides on vastuolud. Mihail Smirnovi ütlused ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. 22. jaanuaril 2007. a kütuseveoauto läbiotsimisel ära võetud dokumentidest nähtub, et Mihail Smirnov on 12. detsembril 2006. a vedanud eriotstarbelist diiselkütust ning 22. jaanuaril 2007. a OÜ-st P välja võtnud eriotstarbelist diiselkütet. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et analüüsiakt ei vasta küsimusele, kas mahutites 1 ja 2 olevalt kütuselt on eemaldatud erimärgitusained. Olulist tähtsust omab asjaolu, et Dmitri Plotnikovi, Andrei Klementjonoki ja Mihail Smirnovi kasutuses olevad abonentnumbrid viibisid korduvalt Märjamaa kõnemasti piirkonnas. XXXX XX X tootmishoone oli kohaldatud selliselt, et seal oli võimalik ühe tootmistsükliga eemaldada erimärgistusaineid 50 000 liitrilt vedelkütuselt turuväärtusega 398 000 krooni, mis ületas ületas enam kui sajakordselt 2007. aastal kehtinud kuupalga alammäära (3600 krooni). Ruumi komplekteeritusest nähtub, et XXXX XX X töökojas
22.jaanuaril 2007. a aset leidnud diiselkütuselt lisaainete eemaldamine ei olnud esmakordne ning juhuslikku laadi kuriteoepisood. Kohus oleks pidanud vastu võtma tunnistaja SMi kohtueelse uurimise protokollid, sest ta andis kohtuistungil teistsuguseid ütlusi.
9.Lisaks apellatsioonile on esitanud prokurör määruskaebuse, milles vaidlustab Andrei Klementjonokilt kriminaalmenetluse kulude välja mõistmist. Prokurör taotleb mõista temalt välja riigituludesse 532,5 eurot sundraha, kaitsjatasu 4439,95 eurot, daktüloskoopiaekspertiisi maksumuse 127,88 eurot, DNA ekspertiisi maksumuse 373,40 eurot, aine ekspertiisi maksumuse on 54.33 eurot, vedelkütuse hoidmise tasu 13 288 eurot, asitõendite hoidmise tasu 698.33 eurot, ohtlike jäätmete likvideerimise tasu 229,60 eurot, 6.veebruari 2007. a analüüsiakti koostamise kulu 2335,40 eurot ja 9. veebruari 2007. a analüüsiakti koostamise kulu 88,21 eurot. Prokurör leiab, et kõik kriminaalmenetluse kulud olid põhjendatud ning need tuleb Andrei Klementjonokilt välja mõista. Andrei Klementjonok ei ole tõendanud oma varatust. Tal on töökoht ja regulaarne sissetulek, mistõttu on põhjendamatu jätta valdav osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda. Sundraha väljamõistmisel oleks pidanud kohus lähtuma kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud kuupalga alammäärast.
10.Prokurör on esitanud veel määruskaebuse, milles taotleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtumääruse tühistamist, millega lõpetati kriminaalmenetlus Mihail Smirnovi süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi 16 349 liitrilt diiselkütuselt lisaainete eemaldamise süüdistuses. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole erimärgistatud diiselkütuselt lisaainete eemaldamine suures koguses. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et Dmitri Klementjonok ja Mihail Smirnov olid Juri Muraško korraldusel alustanud erimärgistatud diiselkütuselt lisaainete eemaldamist, mistõttu on ekslik kohtu seisukoht, et Juri Muraško tegevus on kvalifitseeritav ainult kuriteo ettevalmistamisena. Kohtu enda poolt tuvastatud faktiliste andmete alusel oleks pidanud kohus Juri Muraško ja Mihail Smirnovi süüdi mõistma KarS § 3761 järgi kvalifitseeritava kuriteo katses.
11.Ringkonnakohtu istungil taotlesid Dmitri Plotnikovi kaitsja ja prokurör Dmitri Plotnikovi suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist seoses süüdistatava surmaga. Mihail Smirnov, Andrei Klementjonuk ja Vassili Zagurski ning nende kaitsjad taotlesid KrMS § 2742 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, sest maakohus on rikkunud uue kohtuotsuse tegemisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning senine menetlus on kestnud enam kui seitse aastat. Prokurör leidis, et maakohus uue kohtuotsuse tegemisega kriminaalmenetlusõigust rikkunud ei ole ning taotles oma apellatsiooni ning määruskaebuste rahuldamist. Samas möönis prokurör, et kui ringkonnakohus siiski leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, siis kuulub kriminaalmenetlus kahtlemata lõpetamisele seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12.Eelmenetluses tekkisid kohtukolleegiumil kahtlused selle kohta, kas süüdistatav Dmitri Plotnikov on üldse elus, sest kohtu kutsetele ja kaitsja kaudu edastatud teadetele ta ei reageerinud. Kaitsja avaldas kahtlust, et Dmitri Plotnikov võib olla surnud. Kohtukolleegium kontrollis rahvastikuregistri andmeid ning tuvastas, et Dmitri Plotnikovi surmakanne on tehtud Tallinna Perekonnaseisuametis 7. jaanuaril 2014. a. Kuna maakohus kuulutas oma otsuse 7. märtsil 2014. a, siis oli Dmitri Plotnikov kohtuotsuse kuulutamise ajaks juba kaks kuud surnud olnud. Seega ei olnud maakohus rahvastikuregistri andmeid Dmitri Plotnikovi kohta kontrollinud. KrMS § 199 lg 1 p 4 kohaselt on süüdistatava surm kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS § 274 lg 1 märgitakse, et kui selline kriminaalmenetlust välistav asjaolu tuvastatakse kohtumenetluse käigus, siis lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kuna kohtukolleegium tuvastas Dmitri Plotnikovi suhtes kriminaalmenetlust välistava asjaolu, siis kuulub kriminaalmenetlus tema suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetamisele.
13.Prokurör leiab, et maakohus ei ole uue kohtuotsuse tegemisega kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud, sest ringkonnakohus saatis kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsjad vaidlevad sellele seisukohale vastu. Kohtukolleegium viitab siinjuure esmalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a kohtumääruses nr 3-1-24-14 märgitule, et kriminaalasja saatmine samale kohtukoosseisule on igati kohane olukorras, kus kohtulik arutamine esimese astme kohtus on toimunud kooskõlas menetlusseaduse nõuetega ja menetlusõiguslikud etteheited puudutavad üksnes kohtulahendi koostamist (KrMS § 339 lg 1 p-des 6-8 nimetatud rikkumised). Kuna need minetused on seotud vaid kohtulahendi koostamisega, saab nõupidamistoas kõrvaldada neid sama kohtukoosseis. Samuti on võimalik, et KrMS § 339 lg 1 p-s 12 või lg-s 2 nimetatud rikkumine on olemuslikult selline, mille kõrvaldamine sama kohtukoosseisu poolt on võimalik ilma isiku õiguste ülemäärase riiveta ja õigusemõistmise huvisid kahjustamata. Saates kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus, peab ringkonnakohus muu hulgas määrama, millises osas kohtumenetlust maakohtus täiendatakse või korratakse. Seega saab maakohtu sama kohtukoosseis kohtumenetlust vaid täiendada või korrata, mitte aga teha nõupidamistoas varasemaga võrreldes sisuliselt vastupidist kohtulahendit.
Käesolevas asjas saatis ringkonnakohus 7. novembri 2013. a kohtumäärusega kriminaalasja maakohtule tagasi uue kohtuotsuse tegemiseks ja kohtuotsuse kuulutamiseks, sest kohtuotsus oli kuulutatud tõlgi osavõtuta. Ringkonnakohtu määruse motiveerivas osas märgitakse otsesõnu, et kuna menetlusõiguse rikkumine puudutab ainult kohtuotsuse tegemist, siis peab kohtukolleegium võimalikuks saata kriminaalasi maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. Seega oli ringkonnakohtu kohtumäärus kooskõlas eelpool viidatud Riigikohtu seisukohaga. Uue kohtuotsuse tegemine tähendanuks käesoleval juhul seda, et süüdistatavatele oleks sama kohtukoosseis tõlgi osavõtul esimesel võimalusel kuulutanud sama sisuga kohtuotsuse, kuid selle kuupäevaks oleks olnud uus kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Käesoleval juhul on aga maakohus venitanud kohtuotsuse kuulutamisega 4 kuud ning on teinud ilma kohtuliku arutamiseta esialgsest otsusest erineva kohtulahendi. Ringkonnakohus ei olnud maakohtule selliseid volitusi andnud ega saanudki anda. Sisuliselt on asunud maakohus täitma ringkonnakohtu rolli. Kohtukolleegium peab eriti kummastavaks asjaolu, et selle asemel, et maakohtu ilmsele seaduserikkumisele reageerida, on prokurör taotlenud ringkonnakohtult veelgi karmima kohtuotsuse tegemist. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et ilma kriminaalasja uuesti arutamata sisult erineva kohtuotsuse tegemisega on maakohus rikkunud oluliselt KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna sellega on rikutud oluliselt süüdistatavate kaitseõigust.
14.Mihail Smirnovi, Andrei klementjonoki, Juri Muraško ja Vassili Zagurski kaitsjad taotlesid ringkonnakohtult oma kaitsealuste suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Süüdistatavad kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et nad toetavad oma kaitsjate seisukohta ning nõustuvad kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Prokurör leidis samuti, et kui ringkonnakohus tuvastab maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, siis kuulub menetlus lõpetamisele seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KarS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KarS §-s 2052 on nendeks asjaoludeks kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahukus ning kriminaalmenetluse senine käik ja muud asjaolud. Kohtukolleegium märgib, et isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 6. artikli lg 1 esimesest lausest. EIÕK art 6 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on vältida seda, et süüdistatav peaks oma tuleviku osas jääma liiga kauaks ebakindlasse olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-110-10). Sellele õigusele vastandub kriminaalmenetluse raames iga menetleja kohustus astuda nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-304). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsuses nr 3-1-1-43-10 on selgitatud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude pinnal, lähtudes seejuures
järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus, 2) kaebaja käitumine, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium 4. novembri 2011. a otsuses nr 3-1-1-81-11 väljendanud resoluutselt seisukohta, et süüdistatavate ja kaitsjate obsruktsionistlikku ja menetlusõigusi kuritarvitavat kaitsetaktikat on teatud juhtudel võimalik käsitada süüdistatava loobumisena oma õigusest asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a kohtumääruses nr 3-1-1-63-13 märgitu kohaselt olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, peab kolleegium, otsustamaks, kas asja edasine menetlemine on põhjendatud, hindama ka seda, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Praeguse kohtuasja esemeks on teise astme kuritegu, mis pole tõenduslikus ega õiguslikus mõttes keerukas või mahukas ning mille toimepanemise eest nähakse KarS § 3762 lg 1 sanktsioonis ette rahaline karistus või vangistus kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt panid süüdistatavad neile süüksarvatud kuriteo toime ajavahemikus 29. novembrist 2006 kuni 22. jaanuarini 2007. a. Mihail Smirnov ja Andrei Klementjonok peeti 22. jaanuaril 2007. a sündmuskohal kinni ja alustati väärteomenetlust. Samal päeval viidi läbi sündmuskoha vaatlus, teostati läbiotsimine ja asitõendite võetus. Kõik süüdistatavad kuulati väärteomenetluses käigus üle 2007. a jaanuarikuus. Seega koguti kõik tõendid juba väärteomenetluse käigus. Kohtueelset menetlust alustati 29. augustil 2007. a väärteomenetluse käigus kogutud materjalide alusel. Vassili Zagusrki kuulati kahtlustatavana üle 25. oktoobril 2007. a. Seejärel mitme aasta vältel menetlustoiminguid ei teostatud, sest Mihail Smirnov, Andrei Klementjonok, Juri Muraško ja Dmitri Plotnikov kuulati kahtlustatavana üle alles 2010. aasta augusti- ja septembrikuus. Andrei Klementjonoki käekirja ekspertiis määrati alles 11. juunil 2010. a, ehkki tema allkirju kandvad sularahaarved ja allkirjaproovid võeti ära juba 2007. a teostatud läbiotsimise käigus (2. kd tl 2052017). Asitõendiks tunnistatud dokumente on vaadeldud alles 26. jaanuaril 2011. a, ehkki need dokumendid anti menetlejale üle juba väärteomenetluse käigus 2007. aastal (3. kd tl. 68-74). Jälitusprotokoll on koostatud alles 1. märtsil 2011. a, ehkki jälitustoiming ise tehti juba 2007. aastal (3.kd tl 80-160). 17. mail 2011. a koostas Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus süüdistusakti, mis jõudis 1. juunil 2011. a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja tegi õigeksmõistva kohtuotsuse 20. septembril 2013. a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtukolleegium tühistas maakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saatis kriminaalasja samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. Maakohus viivitas kohtuotsuse kuulutamisega 4 kuud ning tegi kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes varasemaga võrreldes sisult erineva kohtuotsuse. Seega on süüdistatavate suhtes kestnud menetlus üle 7 aasta ning on tõenäoline, et see ei lõpe enne 2015. aastat. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et süüdistatavad või nende kaitsjad oleks menetlust takistanud. Kohtukolleegium on seisukohal, et kohtueelne menetlus on veninud põhjendamatult kaua ning maakohus on kohtuotsuseid tehes rikkunud korduvalt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu käesolevaks ajaks on kriminaalmenetluse mõistlik aeg möödunud. Kuna prokurör on taotlenud apellatsiooni rahuldamise korral mõista kõikidele süüdistatavatele rahalised karistused ja sedagi miinimummäära lähedased, siis ei ole kohtukolleegiumil võimalik süüdistatavatele mõistetavaid karistusi veelgi kergendada. Seetõttu
peab kohtukolleegium vajalikuks süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
15.Kohtukolleegium leiab, et kuna kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada, siis ei ole vaja lahendada prokuröri apellatsioonis ja määruskaebustes tõstatatud süüküsimust ega hakata tõendeid hindama, aga samuti menetluskulude küsimust
16.Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Mihail Smirnov ja Andrei Klementjonok viibisid eelvangistuses 23.-24. jaanuarini 2007. a, s.o 2 päeva. KrMS § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on Mihail Smirnovil ja Andrei Klementjonokil õigus 6 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 2 päeva eest.
17.KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium lõpetab kriminaalmenetluse, siis kriminaalmenetluse kuluna asitõendite ja kütuse hoidmise kulu 218 850,21 eurot, proovivõtu ja analüüsiakti koostamise kulu 2 423,20 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 48 620.61 eurot, ohtlike jäätmete hävitamise kulu 3 591 eurot, maakohtus määratud kaitsjatele määratud tasu 12 590,11 eurot, tunnistaja tasu 20,45 eurot ja tõlgile makstud tasu 375 eurot jäävad riigi kanda.
18.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotlused apellatsioonimenetluses ja määras Mihail Smirnovi kaitsjale Natalia Suvorovale välja maksta 371,76 eurot ja Andrei Klementjonoki kaitsjale Argo Küünemäele 280,80 eurot. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium lõpetab Mihail Smirnovi ja Andrei Klementjonoki kriminaalmenetluse, siis jäävad määratud kaitsjale määratud tasud riigi kanda.
suhtes
19.Vassili Zagurski valitud kaitsja Raivo Bergson esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada Vassili Zagurskile valitud kaitsjale makstud tasu Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas 3 600 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus 570 eurot. Kohtukolleegium on seisukohal, et kriminaalasja keerukust ja mahtu arvestades on apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu vajalik ja mõistliku suurusega. Seoses sellega mõistab kohtukolleegium Eesti Vabariigilt Vassili Zagurski kasuks välja 570 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas rahuldamisele ei kuulu, sest Riigikohtu senise praktika kohaselt tuleb taotlused, sealhulgas kaitsjatasu taotlus esitada asja menetlenud kohtule enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist (näiteks 30. mai 2012. a otsus nr 3-1-1-36-12). Seega oleks kaitsja pidanud esitama sellekohase taotluse maakohtule enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa.
20.KrMS § 2742 lg 2 kohaselt tehakse käesolev määrus teatavaks Tallinna Ringkonnakohtu esimehele Urmas Reinolale.
21.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 1 ja KrMS § 199 lg 1 p-st 4 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 7. märtsi 2014. a kohtuotsuse ja kohtumääruse ning lõpetab kriminaalmenetluse. Prokuröri apellatsioon ja määruskaebused jätta rahuldamata.
Meelika Aava
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.