Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. mai 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Silver Pilleri kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 12. mai 2014 määrus Silver Pilleri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt määruskaebemenetluses Silver Pillerile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Silver Pillerilt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 144 eurot advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest.
5.Silver Pilleril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Silver Piller, 1-08-1268, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega tunnistati Silver Piller süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 20.11.2007 otsusega mõistetud karistus 5 kuud 27 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti S. Pilleri kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.03.2008 ja karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 20.08.2017.
2.14.04.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Pilleri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 12. mai 2014 määrusega jäeti S. Piller talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust tapmise ja varguse toimepanemise eest, ei ole kantud karistus kohtu hinnangul piisav, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Lisaks arvestas maakohus, et S. Pillerit on kriminaalkorras varem karistatud kolmel korral.
3.2.Arvestades S. Pillerile määratud distsiplinaarkaristuste hulka (27 karistust), leidis maakohus, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud kõike muud kui eeskujulik. Ka on S. Piller varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele.
3.3.Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puudub majandusliku toimetuleku oskus ning ta ei oma töökogemust. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid kogusummas 4578,42 eurot, kuid vabanemisfondis oli 21.03.2014 seisuga 230,46 eurot. Kohus leidis, et kuigi S. Pilleril oleks vabanemisel olemas elukoht ning elamise eest tasuks ta töödega, puuduksid tal siiski igakuised kindlad sissetulekud. Rahaliste vahendite puudumine aga võib tekitada olukorra, kus S. Piller pöördub nende hankimiseks kuritegelikule teele.
3.4.Positiivsena tõi maakohus välja, et vangistuse jooksul on S. Piller osalenud sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives ning lõpetanud 9. klassi lihtsustaud õppekava järgi Tartu Kroonuaia Koolis.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Pilleri kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 12.05.2014 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.S. Pilleril on olemas elukoht XXX, kus elab ka kinnipeetava isa V.P. , kes on kriminaalhooldajale kinnitanud, et ta on valmis oma poega toetama. V.P. töötab naabertalus A.K. a juures, enne vabanemist töötas seal ka S. Piller. A.K. on kinnitanud, et ta on valmis lisaks elukohale andma S. Pillerile ka talus tööd.
4.2.Maakohus heitis kinnipeetavale ette varasemat kriminaalhoolduse rikkumist, kuid kaitsja juhib tähelepanu, et rikkumise põhjuseks oli asjaolu, et S. Piller ei saanud täpselt aru, kuidas ta oleks pidanud käituma, et kriminaalhooldus Pärnust Tartusse üle tuua. S. Piller on läbinud hulga talle vajalikke sotsiaalprogramme, mis on andnud talle eelmise kriminaalhoolduse ajaga võrreldes suuremad teadmised ja küpsuse kriminaalhooldusnõuete täitmiseks.
4.3.Kaitsja juhib tähelepanu, et S. Pilleri viimane distsiplinaarkaristus on 20.06.2013 ning seega ei ole ta vanglas rikkumisi toime pannud ligikaudu aasta jooksul. Kaitsja palub kohtul -2-
arvesse võtta asjaolu, et karistuse kandmise ajal on S. Piller tegelnud väga paljude taasühiskonnastatavate tegevustega ja praegu osaleb ta vanglas majandusabitöödel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Pilleri ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja S. Pilleri tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
6.1.S. Pillerit iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud majandustöödel, samuti omandanud põhihariduse. Vabanedes toetab kinnipeetavat isa, kelle juurde süüdimõistetul on võimalik ka elama asuda ja kellega koos talus töötada sulasena.
6.2.Ringkonnakohus leiab aga, et S. Pillerit iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks on eelkõige raske kuriteo toimepanemine, korduv karistatus, rohkete distsiplinaarkaristuste olemasolu ja varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, mis näitavad isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, kaaluvad ülesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et S. Pilleri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
7.Asjaolu, et S. Pillerit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja praegu kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo eest, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna S. Pillerile ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.
7.1.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada ka kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, mistõttu ei saa ennetähtaegselt vabastada isikut, kellel on 27 kehtivat distsiplinaarkaristust, isegi, kui viimasest karistusest on möödas ligi aasta. Nii paljude karistuste olemasolu annab ilmselgelt märku, et isik ei ole karistusest vajalikke järeldusi teinud ega ole valmis alluma ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Ka peab kohus oluliseks toonitada, et kolleegiumi jaoks ei ole usutavad määruskaebuses toodud õigustused S. Pilleri poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumise kohta ja isiku varasemat katseaja tingimuste rikkumist saab kindlasti arvestada järgmise kriminaalhoolduse edukuse prognoosimisel.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 12. mai 2014 määrus muutmata ja S. Piller vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal materjalidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 2 tundi, mille eest taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. -3-
KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab S. Piller hüvitama menetluskulu, milleks on advokaat A. Vissaku kaitsjatasu 144 eurot määruskaebuse koostamise eest.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.