lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-4786/69

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-4786/69
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-4786/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.12.20111-11-4786/26Tartu Ringkonnakohus09.03.20121-11-4786/34Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.07.20131-11-4786/57Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-4786

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. mai 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu M.V, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 6. mai 2014 määrus jätta muutmata. Süüdimõistetu M.V määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 22.12.2011 otsusega tunnistati M.V süüdi ja teda karistati KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi, kohaldades KarS § 25 lg 6, § 45 lg 2 ja § 60 lg 1, 2, 3 sätteid, 5 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti M.V eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja tema kandmata karistuseks jäi 3 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11.01.2012 ja lõppeb 17.02.2015.
2.
Tartu Maakohus 06.05.2014 määrusega jättis M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel tähtsaks järgmisi asjaolusid. 2.1 Esmalt märkis kohus, et M.V on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja käesolev on tema esimene reaalne vangistus. Positiivsena nägi kohus, et kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht ning ta on vanglas osalenud tööhõives ning läbinud programmi EQUIP. Vangla hinnangul ei ole programm aga erilist tulemust andnud. Risk uute vägivallategude toimepanemiseks on jätkuvalt suur, kuna ka eelnev vägivalla kasutamine on olnud korduv. Lisaks nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest, et karistuse kandmise ajal on M.V distsiplinaarkorras karistatud 8 korral.

Eelnev näitab kohtu hinnangul, et M.V ei ole teadvustanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning milliseid tagajärgi kehtestatud reeglite rikkumine endaga kaasa toob. Isik, kes ei allu ka range järelvalvega asutuses kehtestatud korrale, ei suuda ilmselt täita vabaduses käitumiskontrolliga kaasnevaid reegleid. Ka varasemalt on M.V olnud karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ja samuti on teda allutatud elektroonilise valve alla vahistamise asemel. Sellele vaatamata käitus ta edasi õigusvastaselt. Samuti rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning elektroonilise valve ajal lahkus mitmeks päevaks enda elukohast. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et M.V-le mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud ja tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetava käitumisest vangistuses saab järeldada, et ta ei ole vajalikke järeldusi teinud ega oma hoiakut õiguskorda muutnud.

3.M.V vaidlustas maakohtu määruse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Alternatiivsena palub ta, et kui kohus peab tema vabastamist võimalikuks elektroonilise valve alla, siis kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. 3.1 M.V märgib, et kannab reaalset vangistust esimest korda ja teadvustab selle tähendust alles nüüd. Ta tajub kuriteo tõsidust ja raskust ning kahetseb seda. Ta ei saa tehtut olematuks muuta, kuid on oma ellusuhtumise ja mõttemaailma ümber kujundanud, et enam mitte vanglasse sattuda. Vangistuse ajal on ta hakanud käituma seaduskuulekalt ja ei ole sattunud ka kaasvangide negatiivse mõju alla. Ta on aru saanud, et vangla mõjub temale väga šokeerivalt ning on teinud kõik endast sõltuva, et elada edaspidi seaduskuulekalt. M.V nimetab positiivsena ka igapäevase suhtlemise oma õdede ja vanematega ning elama asumise vanemate juurde. 3.2 Kinnipeetav ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks ta oma käitumist ja mõtlemist muutnud. Kohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et distsiplinaarkaristused ei olnud seotud vägivalla tarvitamisega ja seega ei saa tema rikkumiste põhjal järeldada tulevikus uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Ka on kohus jätnud arvestamata tähtsad punktid, s.o ta pöördus omal algatusel abi ja nõu saamiseks kaplani, sotsiaaltöötaja ning psühholoogi vastuvõttudele, mille käigus aset leidnud vestlused osutusid tema jaoks väga kasulikuks. 3.3 M.V märgib veel, et läbiviidud uuringute kohaselt on vanglast ennetähtaegselt vabanenud isikute retsidiivsus 2-5 korda madalam kui nende puhul, kes karistusaja lõpuni ära kandsid. Lisaks näitab statistika selgesti, et inimese karistusaja lõpuni vanglas hoidmine ning vabastamine ilma igasuguse toe ja järelevalveta tekitab kuritegevust juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on M.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited kohtu seisukohti ümber ei lükka. Kuivõrd esimese kohtuastme põhistused on veenvad, ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 nende kordamist vajalikuks ei pea ja märgib esitatud kaebuse sisust lähtuvalt vaid järgmist.
5.Apellatsioonikohus on sarnaselt esimese kohtuastmega seisukohal, et arvestades M.V kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, samuti tema varasemat elukäiku ning talle määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi, oleks tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. M.V on korduvalt sooritanud vägivallaga seotud kuritegusid ning vanglas teostatud riskihindamisel on tema poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatud kõrgeks, s.o 61 %-le. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetava motivatsiooni muutuda ja edaspidi õiguskuulekalt elada hindab ringkonnakohus positiivseks, kuid tema rohked vanglakorra rikkumised ja varasemad korduvad

kuriteod annavad aluse M.V vastavates lubadustes kahtlemiseks. Vanglas on kinnipeetavat karistatud keelatud asjade hoidmise, suitsetamiseeskirjade rikkumise, tätoveeringu tegemise ja korralduse eiramise eest. Kuigi tegemist ei ole vägivallaaktidega, nagu rõhutab kinnipeetav ise, näitavad need, et M.V ei ole suutnud kehtestatud korrale alluda ka vangla range järelevalve tingimustes. See omakorda vähendab ennetähtaegselt vabastamisel kohaldatava katseaja eduka läbimise ja käitumiskontrolli ajaks määratavate kontrollnõuete ning kohustuste korrektse täitmise tõenäosust. Samuti on oluline lisada, et ka varasemalt ei ole kinnipeetav suutnud käitumiskontrolli nõudeid täita, lahkudes elektroonilise valve kohaldamise ajal mitmeks päevaks enda elukohast. Ringkonnakohus leiab, et kuigi M.V lubab elukombeid muuta, on tema eeskujulik käitumine olnud veel suhteliselt lühiajaline ja tal tuleb jätkuva õiguskuulekusega näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. Lisaks leiab apellatsioonikohus, et kuivõrd M.V kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja tapmiskatse eest (kannatanule kolmel korral noaga pähe löömine, millega kaasnes kannatanu 100%-line töövõimetus), siis ei vasta tema praeguseks ärakantud karistus toimepandud kuriteo raskusele ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks vastuolus ka üldise arusaamaga õiglasest karistusest.

6.Kriminaalkolleegium leiab, et kinnipeetava vabastamist ei õigusta määruskaebuses esitatud positiivsed momendid ega M.V väited, mille kohaselt on vanglast ennetähtaegselt vabanenud isikute retsidiivsus väiksem kui nende puhul, kes karistusaja lõpuni ära kandsid. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Käesolevalt esimesel kohtuastmel ega apellatsioonikohtul sellist veendumust ei tekkinud. Seega ei ole põhjendatud ega leia rahuldamist ka M.V alternatiivne taotlus, s.o tema vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega.
7.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et M.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.