Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-4786
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. mai 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu M.V, määruskaebus
Tartu Maakohtu 6. mai 2014 määrus jätta muutmata. Süüdimõistetu M.V määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Eelnev näitab kohtu hinnangul, et M.V ei ole teadvustanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning milliseid tagajärgi kehtestatud reeglite rikkumine endaga kaasa toob. Isik, kes ei allu ka range järelvalvega asutuses kehtestatud korrale, ei suuda ilmselt täita vabaduses käitumiskontrolliga kaasnevaid reegleid. Ka varasemalt on M.V olnud karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ja samuti on teda allutatud elektroonilise valve alla vahistamise asemel. Sellele vaatamata käitus ta edasi õigusvastaselt. Samuti rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning elektroonilise valve ajal lahkus mitmeks päevaks enda elukohast. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et M.V-le mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud ja tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetava käitumisest vangistuses saab järeldada, et ta ei ole vajalikke järeldusi teinud ega oma hoiakut õiguskorda muutnud.
kuriteod annavad aluse M.V vastavates lubadustes kahtlemiseks. Vanglas on kinnipeetavat karistatud keelatud asjade hoidmise, suitsetamiseeskirjade rikkumise, tätoveeringu tegemise ja korralduse eiramise eest. Kuigi tegemist ei ole vägivallaaktidega, nagu rõhutab kinnipeetav ise, näitavad need, et M.V ei ole suutnud kehtestatud korrale alluda ka vangla range järelevalve tingimustes. See omakorda vähendab ennetähtaegselt vabastamisel kohaldatava katseaja eduka läbimise ja käitumiskontrolli ajaks määratavate kontrollnõuete ning kohustuste korrektse täitmise tõenäosust. Samuti on oluline lisada, et ka varasemalt ei ole kinnipeetav suutnud käitumiskontrolli nõudeid täita, lahkudes elektroonilise valve kohaldamise ajal mitmeks päevaks enda elukohast. Ringkonnakohus leiab, et kuigi M.V lubab elukombeid muuta, on tema eeskujulik käitumine olnud veel suhteliselt lühiajaline ja tal tuleb jätkuva õiguskuulekusega näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. Lisaks leiab apellatsioonikohus, et kuivõrd M.V kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja tapmiskatse eest (kannatanule kolmel korral noaga pähe löömine, millega kaasnes kannatanu 100%-line töövõimetus), siis ei vasta tema praeguseks ärakantud karistus toimepandud kuriteo raskusele ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks vastuolus ka üldise arusaamaga õiglasest karistusest.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.