Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.05.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 14.05.2014
Kohtuasja number
1-12-1064
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Oleg Rebrov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
OLEG REBROV, isikukood: 37401250222, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistusaja algus 16.05.2011 ja lõpp 16.10.2015
Vabastada Oleg Rebrov temale Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni karistusaja lõpptähtajani, s.o kuni 16.10.2015, koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Katseaja algust arvestada alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Oleg Rebrov kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Oleg Rebrov’i katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi
kontrollnõudeid: -
elada alalises elukohas: xxxx,
ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Oleg Rebrov’i katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, - asuda ühe kuu jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas, - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabastada Oleg Rebrov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 21.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Rebrov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Rebrov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.02.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 4 aastat 5 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 16.05.2011. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud 8l korral, vanglas viibib ta neljandat korda. Käesolev karistus on mõistetud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine. Isiku kuriteod on varieeruvad, alustas vägivallakuritegudega, mis päädisid grupiviisilise väljapressimisega. Viimane oli narkokuritegu. Kahe esimese kuriteo puhul oli soodusteguriks alkohol, isik
kasutas ähvardamiseks relva, hilisemad on toime pandud võimalikult suure kriminaalse tulu saamiseks. Kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, s.o töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammis, samuti on ta läbinud riigikeele õppe. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, samuti on talle garanteeritud töökoht tema vennale kuuluvas ettevõttes. Valdava osa suhtlusringkonnast moodustavad kriminaalse taustaga isikud, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Isikul on olnud raskusi alkoholi tarbimise kontrolli all hoidmisega, alkoholijoobes on ta ka kuritegusid toime pannud. Isikul on tuleviku osas reaalsed eesmärgid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 14%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör märkis, et vangistuses veedetud aega on O. Rebrov kasutanud töötamiseks ning sotsiaalprogrammis osalemiseks, läbis edukalt riigikeele õppeprogrammi, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. O. Rebrov on varem 2 korda kriminaalhooldusel olnud ja täitnud sel ajal kõiki nõudeid korrektselt. Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et O. Rebrov on toime pannud rahvatervisevastase kuriteo, on siiski karistus täitnud oma eesmärgi ning süüdimõistetu omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks O. Rebrovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 16.10.2015, st karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja lisakohustuste panemisega. Prokuratuur toetas taasühiskonnastamise huvides Oleg Rebrovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning tegi ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustused. Maakohtu istung: 14.05.2014 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda. Ta kinnitas, et on aru saanud, et ei ole käitunud õigesti. Kinnipeetav märkis, et osales vanglas olles kõikides programmides ja töötas. Ta leidis, et on mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega näidanud, et on ennast parandanud. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Oleg Rebrovi suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ning töökoht. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud eeskujulik, kuivõrd tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogramme, samuti on ta vangistuses viibides õppinud riigikeelt. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et isik on asunud ennast parandama ja suudab alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda ühiskonda uuesti sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kuivõrd kinnipeetav on varem käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitnud ja katseaja edukalt läbinud, saab isikule anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust ja elutingimusi vabaduses, vabastab tema tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.