Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2014 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-14-4626 (14230200425)
Kohtukoosseis
kohtunik Karin Olentšenko
Kohtuistungi sekretär
Maris Karna
Kriminaalasi
H.J süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses (kiirmenetluses) Ruta Rammo
Prokuröri abi
Süüdistatav
H.J, isikukood: XXX, Eesti kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidus, töökoht: XXXAS, elukoht: XXX(XXX), varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristused arhiveeritud kahtlustatavana kinnipeetud 25.05.2014 kell 16.42
Kaitsja
Adv.Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175 lg 1 p 4; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 315 lg 4 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.J KarS § 424 järgi ja mõista põhikaristuseks rahaline karistus 210 päevamäära, arvestades päevasissetulekut 21.40 eurot - 4494 eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.J-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista rahaline karistus 140 päevamäära, arvestades päevasissetulekut 21.40 eurot - 2996 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses 25-27.05.2014 viibitud kolm päeva karistusaja hulka, ümberarvestatult rahalise karistuse päevamääradeks lugeda kantuks 9 päevamäära, kandmisele jääb rahaline karistus 131 päevamäära, so 2803,40 eurot. KarS § 66 kohaselt määrata, et H.J-ile mõistetud rahalist karistust on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002
Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) iga kuu 280,34 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939ning selgitus: „nimi, 1-14-4626, rahaline karistus“. Vabastada kinnipeetud H.J kohtusaalis. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta H.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) kuuks. LS § 127 alusel on H.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Välja mõista H.J riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „H.J, 1-14-4626, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 27.mail 2014.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Asjaolud: H.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 25.05.2014 kella 16:42 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere külas, Randvere tee-Hoburaua tee ristmikul suunaga Pärnamäe tee poole mootorsõidukit Ford Tourneo Connect 210S, riiklik registreerimismärk XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 0,92 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,83 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus H.J Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani H.J tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav H.J oma süüd, avaldas kahetsust, nõustus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid:
- tunnistaja Aivar Sepp`a ütlused: olles 25.05.2014 autopatrullis, märkas ta kella 16:41 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere külas, Randvere teel suunaga Tallinn, Pärnamäe tee poole liikumas sõiduautot Ford Turneo Connect, reg nr XXX, mille juht oli vahetult enne alustanud liikumist Randvere tee-Muuga tee ristmiku juures asuva kaupluse juurest ning sõiduki juures oli eelnevalt liikunud silmaga nähtav joobes isikute seltskond. Sõiduk peatati kell 16:42 Randvere teel Hoburaua tee ristmiku juures, juhiks osutus kontrollimisel H.J, tema juurest oli tuntavalt tunda alkoholilõhna ning juht tunnistas, et oli eelneval õhtul tarvitanud alkoholi. Indikaatorvahendiga kontrollides oli seadme reaktsioon 0,91 mg/l. Lisaks juhile oli sõidukis 3 kaasreisijat, kes kõik olid silmnähtavalt alkoholi tarvitanud. Sõiduki juht toimetati alkoholijoobe kontrollimiseks tõendusliku alkomeetriga Ida politseijaoskonda, jaoskonnas tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhtus 0,83 mg/l /tl 13-14/; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 11/ - tõendab, et politsei tuvastas süüdistataval 25.05.2014 kell 16:44 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A111207 joobeseisundi kahtluse (indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0,91 mg/l); - H.J-i juhiloa andmete väljatrükk /tl 17/ tõendab, et H.J omab juhtimisõigust; - tõendusliku alkomeetri näit koos kinnitusega õiguste tutvustamise kohta /tl 12-12a/, millest nähtub H.J 25.05.2014 kell 17:25-17:28 tuvastatud joobeseisund (lõplik lugem 0,92 mg/l, ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,83 mg/l) ning joobe tuvastamise käik; - H.J kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 6-9/, millest nähtub, et H.J peeti 25.05.2014 kella 16:42 ajal seoses joobes juhtimisega politsei poolt kinni; - kahtlustatava H.J ütlused /tl 2/, milliste kohaselt ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi: 25.mail oli ta sõbra sünnipäeval, kuhu saabus hommikul kell 10-11.00 paiku. Jõi ära 4 pooleliitrilist õlut. Kella 16.30 ajal tahtis minna Randvere teel olevasse poodi sigarette ostma, tegi ostud ära ning tagasiteel pidas teda kinni politsei. Palus võimalusel määrata rahaline karistus. Tööga seoses on load hädavajalikud ning palub need peatada võimalikult lühikeseks ajaks. Tõendite pinnalt kogumis saab lugeda tuvastatuks, et H.J pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mootorsõiduki juhtimine on kinnitust leidnud nii tunnistaja kui ka süüdistatava enda ütlustega, kes kinnitasid, et H.J juhtis 25.05.2014 mootorsõidukit, olles seejuuures joobeseisundis. Tunnistaja A.Sepp kinnitas, etnägi liikumas sõiduautot Ford Turneo Connect, reg nr XXX, mille juht oli vahetult enne alustanud liikumist Randvere teeMuuga tee ristmiku juures asuva kaupluse juurest ning sõiduki juures oli eelnevalt liikunud silmaga nähtav joobes isikute seltskond. H.J kontrolliti kohapeal indikaatorvahendiga võimalikku joovet, tulemuseks oli 0,91 mg/l ning politseiosakonnas tuvastati tõendusliku alkomeetriga isikul alkoholijoove - mõõtetulemus 0,83 mg/l. H.J kinnitas ise, et ta juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes. Seega seda, et mootorsõidukit juhtis just süüdistatav ja tegi seda ka joobeseisundis, kinnitavad nii tunnistajate kui ka süüdistatav H.J enda ütlused. Samuti on joobeseisund tuvastamist leidnud tõendusliku alkomeetri näiduga, millest nähtub, et H.J tuvastati 25.05.2014 kell 17:25-17:28 joobeseisund (lõplik lugem 0,92 mg/l, ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,83 mg/l). Seega juhtis H.J mootorsõidukit joobeseisundis (alkoholijoove), kuivõrd alkoholijoobes olevaks loetakse juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, H.J oli see 0,83 mg/l. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et H.J juhtis 25.05.2014 kella 16.42 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere külas, Randvere tee-Hoburaua tee ristmikul suunaga Pärnamäe tee poole mootorsõidukit Ford Tourneo Connect 210S, riiklik registreerimismärk XXX, olles joobeseisundis: alkoholijoove 0,92 mg/l laiendmääramatusega
± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,83 mg/l). Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. H.J inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on H.J käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides rohkelt alkoholi kella 11.00 ajal ning istudes kella 16.30 ajal mootorsõiduki rooli ja juhtides sõidukit, teadis H.J, et ta ei ole sõidukit juhtides kaine. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et H.J pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.J puhul on KarS § 57 järgi karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. KarS §-s 58 sätestatud raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis H.J teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, tarvitades suures koguses alkoholi ning asudes juhtima mootorsõidukit, kusjuures koos silmnähtavalt joobeseisundis viibiva seltskonnaga sõideti kõigest 500m kaugusel asuvasse poodi sigarettide ostmise eesmärgil, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse mõistmine on võimalik. Kriminaalkorras ei ole H.J karistatud, tema väärteokaristused LS
rikkumise eest on arhiveeritud. Kohus mõistab H.J-ile karistuseks rahalise karistuse alla keskmise määra, arvestades kergendavat asjaolu – kahetsust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (ümberarvestatult rahalise karistuse päevamääradeks 9 päevamäära) karistusaja hulka. Kohus peab võimalikuks lubada tasuda rahalist karistust osade kaupa 10 kuu jooksul, arvestades H.J-i sissetulekuid. Tunnistades H.J KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada H.J suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 31-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-110-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata, sõit 500m kaugusel asuvasse poodi sigarettide järgi ei olnud hädavajalik, isegi lihtsalt vajalik mitte, tegemist oli nn lõbusõiduga. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et süüdistatavat ei ole varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse siiski oluliselt kergemana sanktsiooni keskmisest. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada H.J mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.J on täisealine ja töövõimeline isik, kes on võimeline käima tööl ja teenima sissetulekut töötasu näol, mille arvelt menetluskulud tasuda. Seega tuleb H.J KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud, s.o tasu osutatud õigusabi eest summas 216 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot. Kohus võimaldab menetluskulud tasuda maksimaalse tähtaja, s.o ühe aasta
jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, arvestades tema reaalseid sissetulekuid ja asjaolu, et põhikaristuseks on H.J-ile mõistetud rahaline karistus. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.