Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Viru Vangla esitas 15.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega tunnistati Z.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 274 lg 1, § 275 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 3 aastat 9 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse algus 11.11.2011 ja lõpp 17.08.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.05.2014. Kinnipidamisasutusest Z.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 147 korda distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „xxx“, xxx juhtimine“. Ajavahemikul 03.02.2012 – 02.08.2012 oli kinnipeetav hõivatud majandustöödel osakonna koristajana. Enne kinnipidamist elas Z.K lastekodus. Vabanemisel tagab kinnipeetavale sotsiaalpinna kohalik omavalitsus. Põhihariduse omandas vangistuses olles. Enne vangistust oli isik riigi poolt ülalpeetav, isiklik sissetulek puudus. Kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabaduses puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on vabanemisfondis rahalisi vahendeid 51,04 eurot ja rahalisi nõudeid 2268,40 eurot. Vabaduses puudub toetav sotsiaalne võrgustik ning seaduskuulekad sõbrad. Vabaduses tarvitas amfetamiini ja kanepit. Isikul esineb probleeme emotsioonide vaos hoidmisega. Vanglas käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ning saab ravi agressiivsuse vastu. Ohtlikkust suurendab kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutega suhtlemise, tegevusetus, isiku kehv majanduslik olukord, lähivõrgustiku vähene toetus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 56%. Viru Vangla ei toeta Z.K ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub Z.K vabanemise korral kindel elukoht. Kinnipeetava endiseks elukohaks on märgitud kohaliku omavalitsuse xxx. Sotsiaaltöötaja TxxxPxxx sõnul ei ole xxx vallal Z.K-le ennetähtaegse vabanemise korral võimalik sotsiaalpinda pakkuda. Enne vangistust on Z.K olnud riiklikul ülalpidamisel, kuna elas lastekodus. Isiklik sissetulek ja varasem töötamise kogemus Z.K puudub. Z.K on lõpetanud 2013-ndal aastal xxx. Arvestades, et Z.K on madal haridustase, tööoskused ja tööharjumus puuduvad on töö saamine vabanemise järgselt keeruline. Karistusregistri andmetel on Z.K korduvalt kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on Z.K karistatud alates 2008 aastast 21 korral, käesolevaks ajaks on nendest 1 kehtiv väärteokaristus. Z.K on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi süütegusid. Z.Ki on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 147 korda. Arvestades Z.K varasemat käitumist võib oletada, et kinnipeetaval puudub vastutustunne ja ta ei ole adunud enda osa süütegude toimepanemistes. Ennetähtaegse vabanemise korral võib eeldada varasema käitumismustri jätkumist ning kriminaalhooldust takistavat käitumist. Z.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja leiab, et hulgalised distsiplinaarrikkumised ei tähenda veel seda, et vabaduses jätlab ta uute kutitegude toimepanemisega. Isik on sisemiselt motiveeritud asuda elama vabaduses seadusekuulekalt. Prokurör kirjalikult ei toeta Z.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline distsipliini rikkuja. Kinnipeetav on kümneid kordi distsiplinaarkorras karistatud (ca 50 kehtivat distsiplinaarkaristust), mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud 2(5)

KarS § 199 lg 2 p 4, § 274 lg 1 ja § 275 ettenähtud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80 %. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et Z.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Z.K on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude (sealhulgas röövimise) eest kuid on ka toime pannud kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi, ja võltsitud plangi kasutamise. Käesoleval ajal kannab karistust varguse, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja vägivallaga ähvardamise eest ja võimuesindaja solvamise eest, mis kõik on toime pandud vanglas karistust kandes. Z.K on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel (sealhulgas karistusest vabastamisel 2008.a.), kahel katseajal rikkus nelja kontrollnõuet ning kriminaalhoolduse teostamine ei saanud tema suhtes reaalselt alata, karistused pöörati täitmisele ning lisaks pani toime uued varavastased kuriteod. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I köide lk 8-13) on näha, et Z.K on 19 korral karistatud väärteokorras, nendest 7 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 2 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Z.K puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 147 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on enamasti määratud vangla vara kahjustamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Z.K oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, xxx“ ning on olnud ajavahemikul 03.02.2012 – 02.08.2012 hõivatud majandustöödel osakonna koristajana. 3(5)

Isikut tõendav dokument on vormistamise staadiumil. Vabanemise korral puudub Z.K vabaduses kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas vähene haridus ja töökogemuse puudumine raskendab tal töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Z.K poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, sealhulgas röövimine ja süstemaatilised vargused, kehaline väärkohtlemine ja võltsitud plangi kasutamine ning viimasel korral lisaks vargusele võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamine ja vägivallaga ähvardamine ja solvamine, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal kontrollnõuete eiramine, karistused pöörati täitmisele, lisaks mõlemal katseajal uue varavastase kuriteo toimepanemine), tema käitumist vangistuses (147 distsiplinaarkaristust, karistuse kandmise ajal kuritegude toimepanemine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elukoha ja toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine vabaduses), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas (distsiplinaarrikkumiste rohkus) näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kahel katseajal rikkus kontrollnõudeid, karistus pöörati täitmisele ning lisaks pani mõlemal katseajal toime uue varavastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.K-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt kandnud vanglakaristust ja kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures mõlemal katseajal rikkus kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2268,40 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on kinnipeetava lähedaste hulgas kriminaalse taustaga isikuid, nimelt abikaasa kellega ta koos narkokuriteo pani toime. Kinnipeetava vend, kes on kriminaalkorras karistatud ja viibib kinnipidamiskohas. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.08.2015, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 2 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.K temale Viru Maakohtu 09.10.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

4(5)

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.