Tallinna Ringkonnakohus 26.05.2014. a, Tallinn kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-13-10817
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
L.J-i süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 07.02.2014. a otsus
Apellant
kannatanu esindaja
Prokurör
Milvi Pruus L.J
Süüdistatav
Ik XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht Pärnu mk Vändra vald Kirikumõisa k. Toome t.; emakeel eesti keel; XXXX; 8-klassilise haridusega; kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Pärnu Maakohtu 14.09.2011. a otsusega KarS § 424 järgi.
Kaitsja
Eve Jundas
Kannatanu
AS
Esindaja
Ants Nõmmik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioon osaliselt.
1 (5)
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 07.02.2014. a otsus osas, millega asendati L.J-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Teha selles osas uus otsus, jättes L.J-ile mõistetud 2-kuulise vangistuse KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui L.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. L.J on katseajal kohustatud: 1) elama aadressil Pärnu mk Vändra vald Kirikumõisa k. Toome t; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Panna L.J-ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustus leida endale töökoht 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Katseaeg hakkab kulgema 26.05.2014. a.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.L.J-i kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 72 eurot jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagisse puutuvas osas.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus mõistis 07.02.2014. a otsusega L.J-i süüdi KarS § 169 järgi ja karistas teda 3-kuulise vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra s.o 2 kuuni. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendas kohus vangistuse omakorda 120 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras kuus 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis L.J-i süüdi selles, et ta hoidub alates 2012 septembrikuust kuritahtlikult kõrvale igakuisest elatisraha tasumisest tütre A S e ülalpidamiseks, kuna ta ei ole pikema aja vältel 2 (5)
asunud ametlikult tööle. Kohus leidis, et L.J ei ole teinud kõike endast olenevat kindla töö ja sissetuleku saamiseks. Mõistetud karistust põhjendas kohus sellega, et kuritegu on pandud toime kaudse tahtlusega. L.J on küll püüdnud lapse ülalpidamisest osa võtta, kuid ei ole teinud kõike endast olenevat kindla töö ja sissetuleku saamiseks. Süüd kergendava asjaoluna on kohus arvestanud kannatanule 2013. a antud rahasummasid, riiete ja toiduainete viimist, lapsega suhtlemist ja lapse enda juurde võtmist emaga kokku lepitud aegadel. Kohus leidis, et rahaline karistus ei oleks täidetav ja takistaks elatise tasumist, mistõttu tuleb karistada L.J vangistusega. Kohus leidis aga, et vangistuse kandmisele asumine võtaks L.J-ilt igasuguse võimaluse lapse ülalpidamist toetada ja see ei vastaks ka kannatanu huvidele. Seepärast pidas kohus võimalikuks asendada vangistus üldkasuliku tööga, kuigi varasem üldkasuliku tööga karistamine ei ole olukorda muutnud.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu esindaja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Apellant taotleb L.J-i karistamist mitte vähem kui 6kuulise vangistusega. Samas palub apellant jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, allutades L.J-i 2 aastaks käitumiskontrollile. Ühtlasi taotleb apellant, et vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 4 kohustataks süüdistatavat otsima endale töökoht hiljemalt 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonis leitakse, et esimese astme kohus on tuvastanud, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes korduvalt ja kuritahtlikult ei täida temale pandud seaduslikke kohustusi ning leebe ning kannatanu seaduslikke huve täielikult eirava karistuse mõistmine antud juhul ei ole mitte millegagi põhjendatud. Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-58-13 17 06 2013 a punktis 7 avaldanud seisukoha, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü suurust iseloomustavaks teguriks on ka koosseisupärase käitumise süstemaatilisus. Sama lahendi punktis 10 leiab Riigikohus, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Riigikohus on enda lahendis nr 3-1-1-84-12 punktis 8 avaldanud seisukoha, et elatise maksmata jätmist tuleb käsitada kuritahtliku kõrvalehoidumisena KarS § 169 mõttes ka juhul, kui kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses, vmt).
3.Apellatsioonile esitas vastuse L.J-i kaitsja, kes palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaitsja leiab, et maakohtu mõistetud karistus on õige ja põhjendatud. Ühtlasi väidetakse apellatsioonis, et L.J on pärast maakohtu otsuse tegemist maksnud kannatanule elatist kokku 130 eurot, mida kinnitab lisatud pangakonto väljavõte.
3 (5)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Esiteks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt mõistnud L.J-i KarS § 169 järgi süüdi just põhjendusega, et viimane ei ole teinud piisavaid pingutusi töö leidmiseks, jääb arusaamatuks apellandi eesmärk Riigikohtu kriminaalasjas nr 3-1-1-84-12 väljendatud seisukohtade refereerimisel. Apellatsioonis antakse üksnes ülevaade Riigikohtu lahendis öeldust, sellele ei ole lisatud omapoolseid järeldusi ega selgitust, mille poolest on maakohtu otsus Riigikohtu seisukohtadega vastuolus.
5.1 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi taotlust karistada L.J 6-kuulise vangistusega. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud seda, miks ta pidas kohaseks just mõistetud karistust, viidates muuhulgas asjaoludele, mis maakohtu hinnangul vähendasid L.J-i süüd ja tingisid seega sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistuse mõistmise. Apellatsiooni viide Riigikohtu kriminaalasjas nr 3-1-1-58-13 17.06.2013. a tehtud otsuse p-le 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjakohane, kuna maakohtu otsusega mõistetud karistus ei ole L.J-ile eelmisel korral KarS § 169 järgi mõistetud karistusest (1 kuu vangistust tingimisi) leebem. 5.2 L.J-i kaitsja on maakohtu otsuse tühistamisele vastu vaielnud muuhulgas argumendiga, et L.J on pärast maakohtu otsuse kuulutamist maksnud elatist 130 euro ulatuses, mida tõendab konto väljavõte. Seoses sellega juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kuna tegemist on lühimenetluses arutatava kriminaalasjaga, ei või kohus võtta vastu uusi tõendeid. Seega ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi tähelepanuta.
6.Küll nendib ringkonnakohus, et ei pea põhjendatuks mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistuse asendamisel nagu ka selle tingimisi täitmisele pööramata jätmisel on olulised eeskätt preventiivsed kaalutlused. Maakohuski on otsuses tõdenud, et L.J on karistatud üldkasuliku tööga, kuid see ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks L.J-ile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Küll peab kohus võimalikuks jätta vangistus KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 18kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Arvestades seda, et maakohtu otsuse kohaselt seisnes elatise maksmise kohustusest kuritahtlik kõrvalehoidmine selles, et L.J ei teinud pikema aja jooksul piisavalt pingutusi töökoha saamiseks, leiab ringkonnakohus, et L.J vajab nimetatud küsimuses tuge ja juhendamist. Seetõttu on vajalik tema allutamine kriminaalhooldusele, kuna viimase ülesanne on nii süüdimõistetu järelevalve kui tema sotsiaalse kohanemise soodustamine. Kuigi ka üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatakse süüdimõistetu KarS § 69 lg 4 kohaselt kriminaalhooldaja järelevalvele, peab ringkonnakohus oluliseks seda, et vangistuse
4 (5)
tingimisi täitmisele pööramata jätmine võimaldab – arvestades mõistetud vangistuse lühiajalisust – allutada L.J oluliselt pikemaks ajaks kriminaalhooldaja järelevalvele kui vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ühtlasi peab ringkonnakohus L.J-ile süüks pandud teo iseloomust lähtuvalt põhjendatuks apellandi taotlust panna L.J-ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustus leida endale töökoht. Kuna L.J on maakohtus selgitanud, et tal raskendab töökoha leidmist hariduse puudumine, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks anda töökoha leidmiseks pikem tähtaeg kui apellatsioonis taotletud 2 kuud. Kohtukolleegium leiab aga, et 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest on piisav, et leida endale mingisugunegi töökoht.
7.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja § 338 p-le 2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osas, millega asendati L.J-ile mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab mõistetud vangistuse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 18-kuulise tähtajaga tingimisi täitmisele pööramata, allutades L.J-i KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele ja pannes talle sama paragrahvi 2. Lõike p 4 alusel täiendava kohustuse leida endale 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest töökoht. Apellatsioonis on taotletud kannatanu esindajale makstud tasu süüdistatava kanda jätmist. Samas ei ole apellatsioonile lisatud ega hiljem apellatsioonimenetluse käigus ringkonnakohtule esitatud tõendeid kannatanu poolt esindajale makstud tasu kohta, mistõttu puuduvad ringkonnakohtul andmed sellise apellatsioonimenetluse kulu kohta. Küll on esitanud kohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasu saamiseks süüdistatava kaitsja. Ringkonnakohus rahuldas taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 kannab menetluskulud riik.
Sten Lind
Meelika Aava
Ivi Kesküla
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.