1-14-1154
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.05.2014. a kell 10.50, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-1154 (14260100104)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
N.E süüdistuses KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi N.E kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud: - 17.09.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel neljakuulise vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga; lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2014. a.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.E KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 17.09.2013 otsusega nr 1-13-8271 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse võrra ning mõista N.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 74 lg 5 alusel asendada N.E-le karistuseks mõistetud 5 (viis) kuud
vangistust 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata N.E-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on N.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.E Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada N.E suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista N.E-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 117,60 (ükssada seitseteist eurot ja 60 senti) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et N.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 650,10 (kuussada viiskümmend eurot ja kümme senti) eurot tasuda vabatahtlikult 11 (üheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o vähemalt 59,10 (viiskümmend üheksa eurot ja kümme senti) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-1154, N.E, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib
kohtumenetluse
pool
esitada
apellatsioonkaebuse
ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama
Süüdistus N.E süüdistatakse selles, et tema olles 17.09.2013 karistatud Tartu Maakohtu poolt lisakaristusega - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega - kümneks kuuks, juhtis 20.12.2013 kella 01.40 paiku Võrumaal Haanja vallas Ruusmäe külas Kose-Käbli tee 22,6. kilomeetril mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxxxxxx, hoidudes seega kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest, millega pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.E-le karistuseks ühe kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.08.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – nelja kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks viis kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmsada) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.E , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.
Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.E süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 117,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. N.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude tasumine korraga, arvestades N.E sissetulekut, käib N.E-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades N.E varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel N.E-le võimalus menetluskulud tasuda 11 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.