Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
23. mai 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-9941
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Monica Meristo
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Daniel Tarve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
DANIEL TARVE, isikukood 39103040339, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 01.06.2010 ja lõpp 01.04.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.05.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta DANIEL TARVE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Daniel Tarvele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Daniel Tarve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Daniel Tarve on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 07.03.2011 otsusega KarS § 183 lg 2 p 2
järgi ning karistatud vangistusega 2 aastat, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat ja 10 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.06.2010. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning vanglakaristust kannab samuti teist korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja materiaalse kasu saamine vahendeid valimata. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on neliteist kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Daniel Tarve taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik lõpetab vanglas 12 klassi ning soovib vabanedes minna ülikooli ja oma 3-aastast last kasvatada. Isik selgitas, et distsiplinaarkaristused on tulnud pärast viimast kohtuistungit, sest see tekitas temas stressi. Isikul on kindel töökoht oma isa juures. Prokurör Daniel Tarve tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isik ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid. Prokuröril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust. Hoolimata varasemast reaalsest vangistusest ja tingimisi mõistetud karistusest, ei ole need pannud teda hoiduma uue kuriteo toimepanemisest. Võib järeldada, et kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalhoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval on vähemalt üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Sellest võib järelda, et antud kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga, sest kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda seaduskuulekalt. Prokuröril puudub veendumus, et isik suudab katseaja koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega läbida nõuetekohaselt. Kaitsja palus kaaluda isiku tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et isikul saab olla 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja arvates isik ei saanud varasemalt vangistuses viibides asjadest aru, kuid nüüd on ta vangistuses viibinud varsti 4 aastat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22 % ja vägivaldse kuriteo puhul 47 %. Kuriteo
toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja materiaalse kasu saamine vahendeid valimata. Vangla materjalidest nähtub, et isikul on puudulik majanduslik toimetuleku oskus. Isiku sissetulekuks oli varasemalt kuritegelikul viisil saadud tulu. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane toime uut kuritegu majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla hinnangust nähtub, et alkoholijoobes võib isik käituda agressiivselt. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on impulsiivse käitumisega ning tunnistab, et võib kergelt ärrituda. Isik väidab, et saab aru alkoholi tarvitamise kahjulikkusest, siiski puudub kohtul veendumus, et isik vabanedes suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning kui isik jätkab alkoholi tarvitamist võib isik toime panna uusi kuritegusid. Isikul on vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesoleval ajal vähemalt kaheksa. Asjaolu, et kaks distsiplinaarkaristust on vaidlustatud või karistusena määratud kartserid on kantud, ei kinnita, et isik oleks olnud vangistuses olles seaduskuulekas. Isiku põhjendused distsiplinaarkaristuste määramise kohta kinnitab pigem, et isik on impulsiivne ja ei suuda oma tegude tagajärgedele ette mõelda. Kuigi isik on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammid ``EQUIP`` ja `` Agresiivsuse asendamise treeningu``, ei ole ta nendest sotsiaalprogrammidest teinud õigeid järeldusi, kui ei ole korduvalt täitnud vanglaametniku seaduslikke korraldusi ja on rikkunud vanglas kehtestatud reegleid. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu ei kompenseeri süüdimõistetul olemasolev elukoht, laps ega töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.